Kuidas jagunevad kohustused

2 minutit
29 vaatamist

Kuidas on seadustes määratud omavalitsuste ja riigi kohustused õpetajate ning tugispetsialistide rahastamisel?

Vastab haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele katab kooli kulud koolipidaja, munitsipaalkoolide puhul seega kohalik omavalitsus (PGS § 82 lõige 2).

Sama seaduse alusel ja seaduses sätestatud eesmärkideks eraldatakse omavalitsustele haridustoetust. Seadus kohustab riiki toetama omavalitsusi õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute ning õppevahenditega seotud kulude katmiseks (PGS § 82 lõike 3).

Tegu on toetuse, mitte kõikide kulude katmisega: seaduse järgi jääb omavalitsusele kui koolipidajale kohustus katta kulud ka siis, kui need ületavad riigi toetuse. Lisaks näeb PGS ette toetuse koolilõuna ja õpilaskodude kulude katmiseks.

PGS (§ 37 lõige 2) paneb koolipidajale kohustuse tagada õpilastele ka tugi­spetsialisti – eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi – teenus. Samas ei näe seadus ette munitsipaalkoolide tugispetsialistide palgakulude toetamist riigieelarvest – see on koolipidaja kohustus. Kohustus luua koolides tugispetsialistide ametikohad sätestati koolitöötajate miinimumkoosseisu määruses 1990. aastate lõpus. Kohalike omavalitsuste toetusfondi jaotus kehtestatakse igal eelarveaastal vabariigi valitsuse määrusega. Arvestades haridustoetustes tekkinud arvestuslikku reservi, võimaldasid 2011. ja 2012. a

tasandus- ja toetusfondi määrused omavalitsustel katta haridustoetuse (eelkõige õpetaja palgaraha) arvelt ka teisi, muuhulgas tugispetsialistide kulutusi.

HTM lähtub riigieelarve koostamisel seadusest ja selle raames seatud hariduspoliitilistest prioriteetidest ning on teinud ettepaneku suurendada alates järgmise aasta algusest õpetajate palkadeks minevat toetussummat 11% võrra.

Tahame olla kindlad, et kogu õpetajate palkadeks ette nähtud raha jõuab õpetajateni. Ühtlasi peame vajalikuks tõsta tugispetsialistide palku ja vastavalt seadusele teeme seda kindlasti kõigis riigikoolides. Raha selleks tuleb näha ette kooli eelarves, mille kinnitab koolipidaja.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit

Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?

Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u…

6 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht