Kaks kuud õpetajate palgastatistika avaldamist on olnud tulemuslikum, kui olnuks kaks aastat riigi ja omavalitsuste bürokraatlikku pingpongi. See näitab, kuidas eri omavalitsustes peegeldavad sõnad end tegudes, kuid kahe kuu andmete alusel ei maksa teha veel põhjapanevaid järeldusi kogu aasta kohta.
Palgastatistika annab kodanikule – õpetajale, lapsevanemale ja koolijuhile – võimaluse mõista, kuidas riigi vereringe hariduses töötab. Kui kusagil on tekkinud tromboos, siis on informeeritud ja aktiivne avalikkus edukam ravim kui riigiametnike sõnasõda, mis ei pruugi kabinetiseinte vahelt välja ulatudagi.
Kahjuks näeme, et läbipaistvust ja avalikustamist peetakse teinekord pahatahtlikkuseks või rünnakuks. Tõepoolest, mõne omavalitsuse raamatupidamise ehk oma raha valitsemise tase ei pruugi standarditele vastata. Märtsis ei esitanud 30 omavalitsust oma raamatupidamisandmeid õigel ajal, mis on õigusvastane käitumine. Õnneks on enamik omavalitsusi vastutustundlikud.
Palgastatistika tugevus ongi selle suhteline lihtsus. Arvutuskäigu oleme teinud nii arusaadavaks ja läbipaistvaks kui üldse võimalik lootuses, et aastaid läbipaistmatuse kaane all hämaruse- ja müütidetiineks haudunud õpetajate palgasupp taas arusaadavad piirjooned omandab.
Me ei avalda ju ainult lõppnumbreid – arvutuskäik koos kõigi algandmetega on vabalt kättesaadav. Numbreid ei võluta välja teoreetilistest mudelitest, vaid need saadakse koolidest ja omavalitsustest igal kuul saadetud andmetest.
Õpetajatele välja makstud palga numbrid on omavalitsuste eneste raamatupidajad kirja pannud. Kui tekib ebakõla tegelikult väljamakstuga, saab iga õpetaja või koolijuht sellest teada anda.
Kahjuks on õpetaja palgadebatti sisenenud ka uusi müüte, mida palgastatistika avaldamisest saadik ühel või teisel põhjusel levitatakse. Palgastatistikat ei avaldata õpetajatele ärapanemiseks, vaid nende kaitsmiseks.
Tänavu on omavalitsustele antud palgatoetus esimest korda sihtotstarbeline, ja seda olulisem on raha kasutamise kontrollimine ning debatt, kus kõik huvilised saavad maksimaalselt informeeritult osa võtta.
Riigi antud palgatoetus on tervik – vallale või linnale ei anta eraldi õpetajate palgatoetust ja mingit lisatasuraha. Pahatihti väidetakse, et õpetajate miinimumpalk ongi õpetaja palk ning ülejäänud raha on suvalisteks lisatasudeks. Lisatasustamine pole sugugi halb, kuid palgatoetus on mõeldud palga maksmiseks ning võimalusel tuleb seda kasutada siiski töölepingujärgse palga tõstmiseks. Lõppema peab olukord, kus õpetaja ei tea, mis alustel tema järgmise kuu palk tekib ning kui suur see on.
Lisa kommentaar