Mõttekoja Praxis hinnangul on erakonnad koolivõrgu lubadustes ettevaatlikud ega selgita kui suuri muudatusi nad pooldavad. Kõik praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teemat siiski oma programmis kuidagi kajastanud, tuues ära teatud eelistused.

Praxise ülevaade valimislubadustest toob välja, et praegused parlamendierakonnad on koolivõrgu teema programmi kirjutanud, kuid EKRE ja Vabaerakond mainivad teemat ühe lausega, mistõttu võib öelda, et nende programmides sisuliselt koolivõrgu teemat ei avata.

„IRL, RE ja SDE toetavad pigem seniste muutustega jätkamist. IRL ja SDE on REga võrreldes ehk vähem radikaalsete muutuste pooldajad, toetades selgemalt munitsipaalgümnaasiumide säilimist riigigümnaasiumite kõrval,“ teeb kokkuvõtte mõttekoja hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss.

Kirsi sõnul eristub teistest Keskerakond, kes on selgemalt vastu koolivõrgu korrastamisele ning praegu toimuvate muutuste jätkamisele, pooldades väikeste ja n-ö täistsükligümnaasiumide säilimist.

Mõttekoja ülevaatest selgub, et kui IRL, SDE ja RE pooldavad riigigümnaasiume, siis KE puhul ei ole see selge. „Keskerakond küll ei ütle otse välja riigigümnaasiumide loomise peatamist, kuid väikeste gümnaasiumide toetamine siiski osutab teistsugusele poliitikale kui see, mida senised valitsused on eelistanud,“ sõnab Kirss.

Eksperdi sõnul jäävad erakondade programmid üsna napisõnaliseks selles osas, kuidas koolivõrgu korrastamist planeeritakse. Vaid RE on seda lühidalt programmis maininud: optimaalne koolivõrgu kava koostatakse koostöös KOV-ide ja vabaühendustega. „Arvestades, et kohalikud omavalitsused on Eestis koolipidajad ning iga omavalitsus soovib säilitada oma kooli, jääb ebaselgeks, mis rolli vabaühendused selle juures saaksid täita,“ ütleb Kirss.

Praxise hinnangul on Eesti tänane koolivõrk siinse hariduse vajadustele ilmselgelt suureks jäänud, sest see on üles ehitatud ajale, mil aastas sündis 21 000 last. Viimasel kümnel aastal on sündivus olnud märkimisväärselt väiksem. 2013. aastal sündis Eestis 13 500 last ning 2040. aastaks langeb see näitaja prognoosi kohaselt veelgi – 10 000 – 11 000-le.

Kuigi viimase kaheksa aastaga on Eesti üldhariduskoolide arv märkimisväärselt vähenenud, 551 koolilt 498 koolile, on koolide arv siiski vähenenud poole aeglasemalt kui samal ajal kahanenud õpilaste arv. Kui õpilaste arv on kahanenud viimase kaheksa aastaga 22%, siis koolide arv vaid 10%.

Nende arengute tulemuseks on ebaotstarbekas koolivõrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine – koolid on suureks jäänud ning liialt palju kulub väikestel maapiirkondade omavalitsustel ressursse, et pooltühje hooneid üleval pidada, samal ajal kui vajadus on ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne). Nii on õpetaja palga osakaal Eesti üldhariduskuludest 36% (Soomes 52%, OECD riikide keskmine u 60%), analüüsib Praxis, kes koostas 2014. aastal Eesti koolivõrgu prognoosi, mis osutas selgelt koolivõrgu korrastamise vajadusele

Kui võtta aluseks praegune sündimus ja rändeprognoos ning kokkuleppelised haridus- ja teadus­ministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid, siis peaks siis peaks Eesti põhikoolide arv 2020. aastal olema 352, mis on 132 kooli võrra vähem kui praegu, seisab Praxise teates. Maakondade võrdlus näitab, et koolivõrgu optimeerimise vajadus puudutab maakondi erinevalt: on maakondi, kus juba praegu on saavutatud prognoosiga sarnane olukord, kuid on ka maakondi, mis vajaksid koolivõrgus olulisi muudatusi. Vajalikud muudatused gümnaasiumivõrgus aga oleks praegusega võrreldes veelgi suuremad.