Kallid õpetajad, kui teie oleksite tahtnud rikkaks saada, ei oleks te kunagi õpetajaks hakanud. Siis oleksite pidanud suunduma kas kinnisvara- või transiidiärisse. Just nii kirjutas majandusteadlane Andres Arrak loos „Karjäärinõustamine alaku lasteaias”. Ja eks see ole ka õige, kuid ideaalis pole rikkus ja raha ju oluline. Või siiski?
Mina lubasin endale kunagi hoopis teistel põhjustel kui raha ja rikkus, et minust ei saa kunagi õpetajat. Võta näpust, nüüd olen täiskohaga õpetaja ja klassijuhataja, mitte ei tee karjääri kinnisvaras ega transiidiäris. Eks kutsumus on veres. Üldhariduskoolis olen õpetaja olnud kaks aastat ja teinud tähelepanekuid esimesest päevast alates. Tahaksin lühidalt tutvustada üht hääbuvat liiki – noort pedagoogi.
Õpetajaks sünnitakse, mitte ei hakata. Ja näib, et õpetajaid sünnib üha vähem. Noor õpetaja tundub olevat väljasurev liik, sest õppepäevadel ja koolitustel näen suuremas osas vanemaid kolleege. Noortest meesõpetajatest ei maksa rääkidagi, sellist liiki peaaegu ei eksisteeri.
Väljasuremise põhjusi on mitu, kuid kõige tugevamalt tunnen, et noor inimene ei pea lihtsalt pingele vastu. Sain kõrvalt jälgida uue noore kolleegi tööleasumist ning vaatepilt polnud just muinasjutuline. Esimestel päevadel tuhises noor õpetaja mööda koolimaja ja jooksis ühest kohast teise, printis, paljundas, kleepis ja lõikas nagu hullunud Tuhkatriinu. Vanemad pedagoogid itsitasid kõrval ja näitasid näpuga. Teise nädala lõpuks olid tal juba juuksed sorakil, silmade all magamata ööd ja tundide viisi ettevalmistust. Sinna juurde muidugi aruanded, töökavad, klassijuhatamine ja distsipliiniprobleemidele lahenduse leidmine. Oma kogemusest tean, et distsipliin on esimene asi, milles sind proovile pannakse. Vaatasin kõrvalt ja tahtsin kuidagi toeks olla, hüüdsin mõnikord koridoris talle isegi järele, et tubli, teadmata, kas tuulispasana eemalduv uus kolleeg seda kuulis.
Muidugi on alguses raske. Kohvinurgas lohutavad vanemad pedagoogid, et küll aastatega läheb kergemaks. Probleem ongi selles, et ei lähe kergemaks siin midagi, kui asja ihu ja hingega, kvaliteetselt teha. Ja nii ongi, et palgapäeval kontot vaadates tekib küsimus: „Kas ma sellise summa eest tõesti kulutan närve ja kisun end lõhki? Mille nimel? Kelle jaoks?” Muidugi on ühiskonnas inimesi, kes saavad veelgi vähem, ja nende töö on sama raske, vahest raskemgi, kuid igaüks vaatab lõpuks siiski oma mätta otsast. Õpetaja istub aga mätta otsa ja kutsub lapsi lugema. Kui seda mätast ei oleks, siis … Siinkohal ei taha isegi edasi mõelda.
Seesama noor Tuhkatriinu on teise veerandi alguseks juba väsinud ja vana ning seda märkavad ka kodused, kes vaikselt vihjavad, et oleks aeg uuele elukutsele mõelda. Ja õige ka, sest keegi ei taha näha noore inimese näos päevast päeva väsimust ja ületöötamist, rääkimata kodus diivanilaual olevatest töövihikutest ja kontrolltöödest. Ja tuletagem meelde, et meie noorel õpetajal pole veel endal lapsi. Noore inimese peas liigub tihti järgnev mõttekäik: ma olen õpetaja veel kolm aastat ja siis on küll kõik. Kuid kui see kolm aastat läbi saab, on üldjuhul tekkinud tugev emotsionaalne side töökaaslaste, kooli ja õpilastega, lahkuda on juba raske, seega jäädakse. Ja siis hakkavad aastad korduma – distsipliiniga probleeme ei ole, ettevalmistusele ei kulu enam nii palju aega ja töölehed, kontrolltööd on kõik mapis olemas – lihtsalt võta ja paljunda. Ühel koolitusel kuulsin vanemat kolleegi ütlemas: „Ma olen 17 aastat võtnud õpiku ja sealt õpetanud. Teen ka edaspidi nii. Minul pole aega siin midagi muuta ja kuskilt otsima hakata.” Kurb, et nii juhtub. Mugavus võtab võimust ja siis ei tundu ka kontol olev summa enam nii väike ja armetu.
Õnneks ei lähe nii siiski alati. Võtan mütsi maha 30 aastat koolis olnud pedagoogide ees ja teen siira kummarduse, nähes ikka veel nende kirge ja säravaid silmi. Ma kardan, et mina ja mu noor kolleeg ei jõua kunagi nii kaugele, sest kannatus katkeb. Tulles tagasi alguse juurde. Asi pole niivõrd rahas ja rikkuses, vaid pigem vaimses tervises ja heaolus, mis on kahjuks rohkem väärt kui laste säravad silmad. Andke andeks, nii see on.
Lisa kommentaar