Märtsis toimus Jõhvi vene põhikoolis lõimitud keele- ja aineõppe metoodiline nädal. Kooli pedagoogid jagasid kogemusi oma aine õpetamisest eesti keeles.

Nädala üks üritus oli kehalise kasvatuse olümpiatund. Olümpiatundide traditsioon sai meie koolis alguse üle kümne aasta tagasi. Umbes samal ajal, 2005. aastal avati esimene varase keelekümblusega klass, kus hakati õpetama eesti keeles. Et näidata, kuivõrd huvitav ja arendav võib olla nendele kahele metoodikale tuginev kehalise kasvatuse tund, viidigi läbi olümpiatund.

Juba tunni algus oli ebatavaline. Spordisaali sisenenud 2.a klassi õpilased sattusid pidulikku õhkkonda: saal oli kaunistatud olümpiarõngaste ja riigilippudega, põles olümpiatuli. Pärast soojendusvõimlemist algasid võistlused. Iga võistkond sai õpetaja valmistatud voldiku, kus oli võistluste kirjeldus ja vajalik sõnavara eesti keeles. Võistlused toimusid IAAF-i „Laste kergejõustiku” programmi järgi ning kavas olid kiir- ja tõkketeatejooks, klotsijooks, hüpped hüppenööriga, risthüpped, topispalli visked põlvitusest, lasteodavise.

Lapsed olid nii osalejad kui ka kohtunikud: nad fikseerisid tulemused ning arvutasid seejärel kokku võistkonna tulemused. Eelnevates tundides olid lapsed õppinud stopperit ja mõõdulinti kasutama ning protokolli täitma. Õpetajal ei jäänud teha muud, kui laste tegevust suunata ning üldprotokolli täita.

Kuna lapsed võistlesid võistkondades, sai igaüks ennast näidata ja anda oma panuse võistkonna tulemusse. See vastab „Laste kergejõustiku IAAF” põhimõttele: spordivõistlustel on tähtis iga lapse osalemine.

Eraldi tahan ära märkida tunni turvalisust. Spordivarustuse, mida lapsed tunnis kasutasid, oli kool saanud Eesti kergejõustiku liidu toel. Selle varustuse eelised on lihtsus, ere kujundus, mugavus ja turvalisus. Tunni lõpus sai iga õpilane diplomi.

Tunni läbiviimine eesti keeles ei eelda mitte ainult head keeleoskust, vaid ka LAK-õppemetoodika valdamist, mille keskmes on õpilase loomingulisust ja iseseisvust soodustav õpikeskkond.

Jõhvi vene põhikool on töötanud välja LAK-õppe metoodika rakendamise programmi vene õppekeelega alg- ja põhikooliklassides. Programm näeb ette mentiide ja mentorite tihedat koostööd tundide ettevalmistamisel. Mentorid on keelekümblusklasside kogenud õpetajad Diana Astok, Hiie Taklai, Valentina Jakimova, Violetta Konjuhhova, Margit Pinna-Valge, Inna Gorbunova ja Riina Trankman. Koos oma hoolealustega valmistasid nad metoodiliseks nädalaks ette lahtised tunnid. Mahuka töö koordinaator oli õppealajuhataja Tatjana Gromova.

Metoodiline nädal lõppes kokkuvõtva seminariga. Koolidirektor Irina Šulgina ütles, et nädala jooksul saadud kogemus on hea alus kooli arengukava realiseerimiseks. Kava põhiprioriteet on ettevalmistus hiliseks keelekümbluseks, milles LAK-õppel on oluline roll.