19. aprillil peeti Viru Sokose hotellis juba mitmendat aastat noorte töömessi „Suveks tööle 2017”, mille korraldasid Tallinna spordi- ja noorsooamet ning Põhja-Eesti Rajaleidja keskus. Kohal oli ligi 40 tööandjat ja organisatsiooni ning messi külastas 3000 noort.
Noorte töömessi korraldustoimkonna liikme, Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna vanemspetsialisti Triin Bõstrovi kinnitusel oli seda pea kaks korda rohkem kui eelmisel aastal, mil osales 12 tööandjat ja ligi 2000 noort. „Ühelt poolt näitab see, kui oluline on noorte jaoks suvevaheajaks tööd leida. Teisalt peab üha rohkem ettevõtteid oluliseks noortele töövõimaluse andmist ja neis tööharjumuse kasvatamist. Oma osa on siin 1. juulist jõustuvatel töölepinguseaduse muudatustel, mis teevad tööandjate jaoks alaealiste töölevõtmise lihtsamaks. Sel aastal püüdsime kaasata varasemast rohkem vene rahvusest noori ning töötoad toimusid nii eesti kui ka vene keeles.”
Messiruumid täitusid kolmeks tunniks nii tihedasti noortega, et seal oli raske liikuda. Noored said kandideerida kauplusesse kassapidajaks, saali- ja laotöötajaks ning hotelli tubade koristajaks ja hommikusöögi pakkujaks; otsiti puhastusteenindajaid, lehekandjaid, burgerimüüjaid, abilisi aiandisse, kruiisilaevadega saabuvate turistide vastuvõtjaid jne. Kohal olid õpilasmaleva esindajad, vabatahtliku töö pakkujad ning tööd pakkus isegi üks lasteaed.
Suvevaheajal lasteaeda õpetaja abiks
Tallinna Karikakra lasteaed osales sel aastal noorte töömessil esimest korda ning direktor Marge Kiel tunnistab, et nii suur soovijate hulk oli üllatus. „Meil on 13 rühmaga lasteaed, mis on ka suvel avatud, ning abikäsi on puhkuste ajaks hädasti vaja. Saame pakkuda tööd neljale-viiele noorele, kes hakkavad asendama õpetaja abisid ning kelle ülesanne on rühmaruumide koristamine, toidu serveerimine, lastega tegelemine ja nende abistamine. Oleme juba paar aastat suvel noori rakendanud. Varem oleme nad leidnud oma tutvusringkonnast, sel aastal otsustasime messile tulla. Mõtlesime, et oleme rahul, kui saame kümmekond kontakti, aga laekus 85 ankeeti, nende seas kümnelt noormehelt. Huvi tundsid ka vene noored, keda ma julgustasin kandideerima, sest kust see eesti keele oskus neil muidu tuleb. Kuna töö lastega on vastutusrikas ja meil on võimalik valida, eelistame neid, kes on vähemalt 16-aastased.”
Soovijad kutsutakse lasteaeda vestlusele 29. ja 30. mail. „Et tahtjaid on palju, jagame nad alguses kolme-neljastesse gruppidesse ja otsustame vestluse põhjal, kes edasi saab. Laseme neil ka tegutseda: kehastume kolleegidega mängult ise lasteks või võtame appi töötajate lapsed, et näha, kuidas nad olukordi lahendavad.
Väljavalitutega sõlmitakse direktori sõnul tähtajaline tööleping, kus tööaeg ja tingimused on punkt-punktilt kirjas. „Palga maksmisel lähtume õpetaja abi palgast – arvestame selle alusel tunnihinde välja ning palk kujuneb vastavalt sellele, mitu tundi keegi töötab.” Direktor kinnitab, et noort kohe üksinda rühma ei saadeta, vaid esimestel päevadel on õpetaja abi tal kõrval. Edasi püüavad majandusjuhataja, kes lasteaias õpetaja abide töö eest vastutab, rühmaõpetajad, samuti juhtkonna liikmed noortele igati toeks olla.
Marge Kiel arvab, et tööandjad võiksid noori rohkem usaldada ja neile võimalusi anda. „Mul on hästi meeles, kui mu enda laps paar aastat tagasi tööd otsis, mistõttu mul on kahju kõigist noortest, kes tahavad suveks tööd, aga ei leia seda. Mina ise kuulun põlvkonda, kellel polnud kooliajal töölesaamisega probleeme. Olen kümnendast eluaastast käinud töö- ja puhkelaagris: korjasime põllult kive, kõplasime peenraid, puhastasime küüne vanast heinast ja tegime muid töid. Oluline on, et laps tunneks, mis tähendab ise raha teenida, ja oskaks seda väärtustada. Töökogemus on äärmiselt tähtis. Lasteaeda on õpetaja abideks tulnud 22-aastaseid noori, kes pole varem tööl käinud ega teagi, mida tähendab kohustus hommikuti kindlaks kellaajaks tööle jõuda ja kokkulepetest kinni pidada. Loodame, et õpilased saavad meie juures hea kogemuse ja mõni neist läheb ka lasteaiaõpetajaks õppima. See on amet, kus tuleb endast palju anda, aga veel rohkem saab vastu.”
Maxima värbab suveks 500 noort
Suurim tööandja messil oli Maxima, mille 75 kaupluses, kaheksas toidutootmisüksuses, logistikakeskuses ja kontoris töötab kokku ligi 3900 inimest. Maxima avalike suhete juhi Katja Ljubobratetsi kinnitusel andis oma töötamise soovist messil teada üle 200 noore, kellest enamik olid noormehed. Maxima plaanib võtta suveks üle Eesti tööle vähemalt viissada 16–18-aastast noort, kes saavad tööd kassapidajatena, saali- ja transporditöötajatena, kulinaaria- ja infoleti teenindajatena, pagari ja kondiitritsehhi praktikantidena, sorteerijatena, komplekteerijatena ja mitmel muul erialal.
Selle, mis noorele kõige paremini sobib, aitavad välja selgitada tööintervjuu ja lühike katseaeg. „Noorte sisseelamisprogramm on sarnane tavatöötajate omaga, see hõlmab nii koolitusi kui ka tööülesannete harjutamist juhendaja toel,” selgitab Katja Ljubobratets. „Tööhõiveseaduse muudatused lihtsustavad noorte töölevõtmist, kuid teatud piiranguid seab meie tootevalik, näiteks alkohol ja tubakatooted.”
Pääskülas asuva Rõõmu aiandi omanik Kai Parmas rõhutab, et aiandis töötamise eeldus on aiandushuvi, sest see töö peab olema kutsumus. „Elu on näidanud, et huvi tunnevad paljud, aga töötegija saab mõnest üksikust. Kuigi lapsed õpivad kiiresti, pole nende jõudlus võrdne täiskasvanu omaga, lapsed on pigem abitöölised. Uue seaduse järgi võib alates 13. eluaastast töötada koolivaheajal seitse tundi päevas, aga seda on lapse jaoks liiga palju. Tema tahaks töötada võib-olla kaks-kolm tundi, mis pole jälle tööandja seisukohalt kasulik.”
Kai Parmas leiab, et alaealise töötamine ei ole riigil nii läbi mõeldud, et tööandjal oleks huvi teda koolitada ja tööle võtta. Kui tööandja võtab tööle töötukassas arvel olija, kellel pole aianduse väljaõpet, tasub töötukassa talle selle inimese eest miinimumpalga ulatuses praktikatoetust, teisisõnu võimaldab tööandjal ta välja õpetada. Laste palkamisel see nii ei ole, kuigi peaksid kehtima samad reeglid. „Ka lastel peaks olema võimalus tulla töövarjuks või praktikale, mille ajal saab talle töövõtted selgeks õpetada,” leiab Kai Parmas. „Mingi osa tööajast võikski olla vormistatud praktikana, mille eest riik tasub tööandjale vastavalt töötatud tundide arvule miinimumtöötasu. Teine murekoht on sotsiaalmaks. Isegi kui alaealine töötab ainult paar tundi päevas, maksab tööandja teda tööle võttes sotsiaalmaksu täiskoha eest. Peaks olema võimalus maksta maksu ka osalise tööaja pealt.”
Tööharjumus saab alguse eeskujust
ISS Eesti AS on kinnisvara korrashoiuga tegelev ettevõte, mis muuhulgas pakub kaubandusettevõtetes, büroodes, tootmishoonetes puhastus- ja koristusteenust ning otsib suveks töötajatele asendajaid, selgitab personalispetsialist Nele Sinnep. „Oleme neli aastat noorte töömessil käinud ja võime kinnitada, et ka eelmisel aastal oli huvi väga suur. Võtame noori tööle alates 15. eluaastast. Nooremad, kelle seas on samuti palju tööotsijaid, tulevad meile õpilasmaleva kaudu. Mõni kandideeribki mitmel rindel, et kindlasti suvel tööle saada. Tänavu plaanime võtta Tallinnasse ja Harjumaale tööle kokku paarkümmend noort. Töövestlusel vaatame kõigepealt noorele tõsiselt silma, et saada aru, kui suur tahtmine tal on seda tööd teha. Hiljem anname talle praktilisi ülesandeid juba konkreetsetel objektidel, kus selgub lõplikult, kas ta on huvitatud või mitte.”
Põhiline, mis motiveerib noort suvevaheajal tööle minema, on Nele Sinnepi sõnul töötasu. Puhastusteeninduse valdkonnas on keskmine tunnipalk sõltuvalt ettevõttest 2.78 kuni 3.50. Kes töötab lubatud maksimumtunnid täis, teenib kuuga miinimumpalga ehk 400 euro kanti. Kui töötada vaid mõni tund päevas, on ka töötasu selle võrra väiksem.
„Lapsevanemana tean, et noored vajavad tööd tehes vaheldust, ja et rutiini ei tekiks, peab töölõike aeg-ajalt muutma. Nii et tööandjal tuleb olla noori juhendades ka natuke mänguline,” lisab Nele Sinnep.
Mis on need põhjused, et kaugeltki kõik ettevõtjaid suveks noori palgata ei taha?
Nele Sinnep arvab, et esmajoones on takistuseks tööandjate hirm alaealistega seotud vastutuse ees. Samuti kahtlused, kui pühendunult ja hästi noored oma töö ära teevad ning kas nende juhendamisega on rohkem muret või rõõmu. Lisaks teadmine, et noore väljaõppesse panustatud ajast ja energiast hoolimata võib ta esmase huvi möödudes leida, et töö talle ei siiski sobi, ning sellest loobuda.
„Kui päris aus olla, eelistaksin ka ise 15-aastase asemel tööle võtta pensionäri, kes on kohusetundlik, talub hästi rutiini ning on õigel ajal õiges kohas. See on meie töö puhul oluline, sest ajagraafik on väga täpselt paigas,” tõdeb Nele Sinnep. „Teisalt pole noorel töökogemuse saamiseks muud võimalust, tuleb anda talle võimalus proovida. Tööharjumus saab alguse eeskujust. Kui vanemad oskavad lapsele põhjendada, miks on vaja tööle minna, lähevad lapsed hea meelega. Ja kui nad kord on maitse suhu saanud, siis nad elu teistmoodi ette ei kujutagi. Minul õnnestus tänu juhusele leida tööd mitte ainult oma pojale, vaid ka tema klassivendadele. Moodustus lausa väike grupp inimesi, kelle ma hommikuti auto peale võtsin ja tööle sõidutasin.”
Tööturg täna ja homme
Eesti töötukassa Lilleküla büroo noorte karjääriinfo spetsialist Anni Raie kõneles messil noortele tööturust ning seda ees ootavatest muutustest.
Tema sõnul on Eestis tööealisi elanikke 982 000, kellest 683 000 ehk 69% töötab või õpib. Neid võiks olla rohkem.
„Eestis on pea pool miljonit inimest, kes tahaksid töötada, aga praegu ei tööta, sest neil kas pole tööd või nad ei suuda kaheksa tundi päevas töötada,” rääkis Anni Raie. „Nende seas on pensionäre, üliõpilasi, kutseõppureid. Väga suur tööturult kõrvale jäänud grupp on erivajadustega inimesed. Paljud neist suudaksid kaks-kolm tundi päevas töötada ja tahaksid seda teha, aga neil pole võimalust, sest osaajaga tööd pole piisavalt.”
Anni Raie sõnul on põhjuseks Eesti maksusüsteem, mis ei soosi osaajaga töökohtade loomist. „Isegi kui tööandja võtab inimese poole kohaga tööle, tuleb tal makse maksta ikka täiskoha eest. Tööandja seisukohalt pole see mõistlik, mistõttu on peetud arutelusid ja tehtud ettepanekuid seadust muuta.”
Noori, kes ei õpi, ei tööta ja pole ka töötuna arvel, on Eestis umbes 30 000, mis on suur probleem. 200 000 inimesel puudub erialane haridus. Nad on lõpetanud põhikooli või gümnaasiumi, kuid pole läinud eriala omandama.
Tööturgu ootavad suured muutused. Järgmise viie aasta jooksul kaob Eestis ära umbes 34 000 töökohta, kuna tehnoloogia võtab töö üle: kauplustes asendavad müüjaid iseteeninduskassad, põllumajandusettevõtetes ei vajata enam lüpsjaid, sest asemele tulevad robotlaudad, koristajate töö võtab üle koristustehnika jne. Samas on selle tehnika valmistamiseks ja korrashoidmiseks vaja juurde projekteerijaid, insenere, tehnikuid, elektrikuid, programmeerijaid, hooldajaid, turundusinimesi jne. Lihtsamad töökohad kaovad ning üha enam läheb vaja spetsialiste keerukamate tööde jaoks.
Praegused töökohad asenduvad uutega ning tööaeg muutub äärmiselt paindlikuks. Traditsiooniline kontoritöö kella üheksast viieni on kadumas. Kasvab töötamine osalise tööajaga ja kaugtöö osatähtsus internetikeskkonna kaudu.
Inimesed ei tööta enam aastakümneid ühel ja samal töökohal nagu praegu. Valdavaks saab projektitöö ja elukestev õpe. Anni Raie tõi näite USA-s läbi viidud uuringust, mis prognoosib, et praegustel kooliõpilastel on 42-aastaseks saades olnud keskmiselt 12 ametit.
Üha enam hakkavad tööandjad valima oma meeskonda töötajaid mitte niivõrd oskuste kui isikuomaduste järgi. Vaadatakse, kuidas keegi ühes või teises olukorras käitub, kui koostöövalmis või leidlik ta on. Eriti tähtsad on need kriteeriumid juhi valikul, kuna juht peab suutma innustada kollektiivi ka siis, kui asjad on kehvasti. Tavapärane tööintervjuu muutub, juba praegu lähenevad paljud firmajuhid töötajate valikule varasemast palju loovamalt.
Anni Raie meenutab oma tööintervjuud töötukassas aasta tagasi. „Samale kohale kandideeris 12 kandidaati ning juhataja andis ülesande rääkida viis minutit teemal, miks võilill võiks olla töötukassa tunnuslill. „Olin tõeliselt hämmeldunud, alles koduteel mõistsin, et nii nägid nad ära kõik peamised oskused, mida see töökoht eeldab: kuidas ma käitun ootamatus olukorras, milline on mu esinemisoskus ja kui loominguline olen.”
Muutunud on ka erialad, mida tööturg vajab. Tööjõuvajadus kahaneb hariduse, transpordi, jaekaubanduse, ehituse valdkonnas ning suureneb programmeerimise, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, puidutööstuse, infokommunikatsiooni vallas.
Anni Raie soovitab noortel erialavalikuid tehes sellel infol silma peal hoida. Teavet selle kohta pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos, OSKA tööjõu ja oskuste vajaduste uuring ja töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter.
Tiina Vapper
Kuidas murda välja mugavustsoonist?
Teemal, kuidas murda välja mugavustsoonist ja seada eesmärke, kõneles noortele ettevõtja Sander Sildver, USA-st alguse saanud tudengite suurima raamatumüügiprogrammi Southwestern Advantage müügijuht Eestis.
Milline on teie taust, miks teid töömessile esinema kutsuti?
Jäin messikorraldajale silma, kui käisin sellel teemal ühes keskkoolis rääkimas. Olen Tallinna tehnikaülikooli viienda kursuse elektrienergeetika üliõpilane ning viimased neli suve käinud Ameerika Ühendriikides raamatuid müümas. Need on haridusalased raamatud, mida raamatupoodides ei müüda, vaid saab osta ainult programmis osaleva 2000 tudengi käest. See on keeruline töö, mida igaüks teha ei suuda ega taha, kuid mis on andnud mulle palju häid kogemusi. Rääkisingi noortele näidete abil, kuidas läbikukkumine mind elus on aidanud.
Kas mäletate oma kõige esimest töökogemust?
Väga hästi. Käisin esimeses või teises klassis ja sain selle töö isa kaudu, koristasime teeääri prügist. Tasu oli poole päeva eest 25 krooni, mis tundus väga suur raha. Viimased neli suve olen töötanud suve jooksul 72 päeva, 13 tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Kui töötunnid kokku lüüa, tuleb neid suve peale kokku kuskil tuhat.
Küllap on USA-s tulusam töötada kui Eestis.
Seda küll. Kui ma tehnikaülikooli esimesel kursusel hotellis uksepoisina töötasin, teenisin 2 eurot 80 senti tunnis, natuke üle miinimumpalga. USA-s mul esimesel suvel eriti hästi ei läinud, aga viimasel kahel suvel teenisin kolme kuuga mitu Eesti keskmist aastapalka. Parimal nädalal oli teenistus 4500 dollarit.
Müügitöö eeldab ilmselt väga head suhtlemisoskust.
Jah, kuid see on õpitav. Olen loomu poolest pigem introvertne ja tagasihoidlik. Aga juba pärast esimest suve, kui olin kolme kuu jooksul suhelnud 3000 võhivõõraga, tundus see lihtne. Kasvasin seda tööd tehes nii inimesena kui ka emotsionaalselt.
Millised iseloomujooned on müügitöös kõige tähtsamad?
Et sa ei oleks individualist, vaid arvestaksid teistega. Meeskonnatöö oskus. Järjekindlus.
Kumb teid rohkem motiveerib, sissetulek või kogemuse saamine?
Sissetulek hakkab motiveerima alles siis, kui oled jõudnud oma töös väga heale tasemele. Oma meeskonnaliikmetele rõhutan alati, et rahast tähtsamad on õpitud oskused ja iseloomu kasvatamine. Need saad endaga kaasa võtta ja hiljem elus rakendada.
Kui populaarne on õpingute kõrvalt töötamine teistes riikides?
Töökaid noori on igal pool päris palju. Mul on sõpru Taanis, kus on hästi populaarne ülikooliõpingute kõrvalt tööl käia. Valitsus toetab seda ka omalt poolt. Kes teeb õppimisele lisaks kuus 40 tundi tööd, saab valitsuselt 800 eurot toetust. Võin öelda, et Eesti noored on kõvasti töökamad kui noored mujal. Ameerika tööandjad hindavad meie noori väga, sest nad on nõus tegema rohkem kui teised ega virise.
Eestis on 30 000 noort inimest, kes ei tööta ega õpi. Mis võib olla selle põhjus?
Arvan, et paljud inimesed pole nõus võtma riske ja kardavad läbikukkumist, mistõttu nad lepivad olemasoleva olukorraga ega tahagi pürgida kaugemale.
Teie mõtlete teisiti?
Jah, mina mõtlen pigem sellele, kuidas jõuda kiiremini ja kaugemale ning saada paremaks. Mul on Eestis kaks ettevõtet, mis tegelevad koolitus-, müügi- ja juhtimisteenuse pakkumisega, pisut ka investeerimisega. Lisaks müügijuhitöö USA ettevõttes Southwestern Advantage.
Tööturg muutub imekiiresti. Milliseid soovitusi te noortele töömessil jagasite?
Soovitasin neil katsetada erinevaid asju. Ka selliseid, milleks tuleb oma mugavustsoonist välja tulla, näiteks minna välismaale. Kõik sellised kogemused rikastavad ja noorena ei maksakski teha tööd mitte raha, vaid kogemuse pärast. Soovitasin neil igasugustest võimalustest kinni haarata ja mitte karta tagasilööke. Need teevad tugevamaks.
Kui oluline on kodust kaasa saadud tööharjumus?
Pean töökasvatust väga oluliseks. Kuigi mul polnud lapsena millestki puudu, ei toodud mulle midagi kandikul kätte. Kui tahtsin endale üheksandas klassis mootorratast osta, läksin suvel võsa lõikama ja suutsin Eesti keskmise palga välja teenida. Käisin metsatööl igal suvel ja olime vennaga isal abiks puude lõhkumisel ja muruniitmisel. Meil oli kogu aeg midagi teha.
Tiina Vapper
Aalaealiste töölevõtmine muutub lihtsamaks
Riigikogu võttis aprillis vastu töölepinguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis muuseas muudab alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid. Enamik muudatusi hakkab kehtima 1. juulist.
Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on senised seadused olnud alaealistele liialt piiravad, pole motiveerinud noori töötama ega tööandjaid neid tööle võtma. „Ei ole mõistlik piirata näiteks 16-aastase põhiharidusega noore töötamist, kui ta on edasiõppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,” ütles ta.
Tamsar tõi välja, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada mustalt või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad neil aga sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötades.
Olulised seadusemuudatused:
- Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal ning määratakse kindlaks nende lubatud kestus.
- Vastuvõetud seaduse järgi võib 13–14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada koolivaheajal kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas seaduses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7–12-aastane saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Seadus kaotab 15–17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisuse, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
- Kaotatakse 13–16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. See avardab alaealise töötamise võimalusi ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on talle ea- ja jõukohane.
- Seaduse kohaselt piisab alaealise töölevõtmisel tööinspektori nõusolekust praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Tööandja lisab alaealise töötaja töötamise registrisse kümme tööpäeva enne alaealise tööleasumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööleasumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus ta tööd teeb ja mis tööd ta teeb ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.
Gea Otsa, Eesti tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht
Lisa kommentaar