Õpetajate Lehe töökuulutustest on näha, et Eestis on enne eelolevat õppeaastat kõige rohkem vaja klassiõpetajaid, seda ennekõike Tallinna ja Harjumaa koolides.

Peale klassiõpetajate on nõutumad spetsialistid inglise ja eesti keele õpetajad, aga ka matemaatika-, kehalise kasvatuse ja muusikaõpetajad.

Arvamusi, miks on ühte või teist spetsialisti raske leida, on koolirahva seas erinevaid ja ühest põhjust välja tuua raske. Küll aga arvatakse näiteks emakeeleõpetajate puhul, et vanad õpetajad jäävad pensionile ja noori tuleb peale vähe, kuna eriala ei ole nii atraktiivne kui näiteks inglise filoloogia. Inglise keele õpetajate puudus olevat aga lausa krooniline häda. Ilmselt sellepärast, et selle maailmakeele oskajatel karjäärivalikuid jagub.

Kui vaadata pealekasvu statistikat, siis Tartu ülikoolis omandas inglise keele ja kirjanduse bakalaureusekraadi läinud aastal 40 ja tänavu 36 inimest, magistriõppes ei ole aga valinud õpetajaametit ükski inglise filoloog alates 2013. aastast. Tallinna ülikoolis sai õpetajakutse tänavu viis inglise filoloogi, varasematel aastatel on olnud see arv natuke suurem.

Ka eesti keele ja kirjanduse õpetajaid tuleb Tartu ülikoolist aasta-aastalt järjest vähem: kui 2012. aastal 19, siis tänavu kevadel seitse. Samas sai eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal bakalaureusekraadi 26 inimest. Tallinna ülikoolist tuli tänavu kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat, läinud aastal seitse.

Klassiõpetajate nappuse põhjuseid oletatakse kõhklevalt. Tartu ülikooli lõpetab igal aastal 20 vastava kvalifikatsiooniga inimest, Tallinna ülikoolis on viimast kahte aastat vaadates märgata langust: kui mullu oli lõpetajaid 34, siis tänavu 18.

Kuuldavasti on laste arv suurenenud ja avatud palju klasse. Seoses väikeklasside loomisega koolide juurde võib suureneda koolide vajadus uute klassiõpetajate järele. Samas ei maksa loota, et kõik ülikoolilõpetajad kooli tööle läheksid, kurdavad koolijuhid.

Selge on see, et klassiõpetajaid on koolides teiste aineõpetajatega võrreldes kõige rohkem. Kõige suurem on ka vajadus nende järele. Peale selle tuleb välja, et klassiõpetajad on õige agarad end avatud ülikoolis aineõpetajateks koolitama.

Pingeline olukord

Tallinna külje all asuva Järveküla kooli direktor Mare Räis toob esimesena välja asjaolu, et Eestis tuli tänavu esimesse klassi läbi aegade suurim õpilaste hulk ja nii on selge, et õpetajaid ei jätku. „Kui järgmisel õppeaastal tuleb taas kuus esimest klassi avada, siis see teeb mind juba ette murelikuks,” tunnistab ta ja räägib, et proaktiivselt suunasid nad ühe oma töötaja juba klassiõpetajaks õppima – ei saa ju ainult käsi pikal ootama jääda!

„Kõiki õpetajaid on väga raske leida,” nendib Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof, kelle sõnul on eriti keeruline leida nende ainete spetsialiste, keda ülikoolis lõpetab väga vähe. „Peaaegu võimatu on leida põhiainete − eesti keel ja kirjandus, matemaatika – õpetajaid.”

Pikhofi sõnul on klassiõpetajate põuda lausa raske kirjeldada. „Tean Tallinnas koole, kus klassiõpetajatena on rakendatud esimese kursuse tudengeid või lasteaiaõpetajaid,” sõnab majandusgümnaasiumi juht. „Möödunud aastal tuli meie kooli tööle kogenud ja väga hea haridusega klassiõpetaja, kes jõudis lapsega kodus olla alla aasta. Tuli ja aitas meid keerulisest olukorrast välja.”

Pikhof nendib, et hakkas algavaks õppeaastaks Pirita majandusgümnaasiumile klassiõpetajat otsima juba möödunud aasta sügisel. „Viis kuud otsisime,” tunnistab ta. „Õnnestus leida kogenud õpetaja, kellega olin kunagi ühes koolis töötanud. See oli hea õnn. Paraku ei pruugi alati nii vedada. Selline olukord on ebanormaalne ja ülipingeline.”

Pirita majandusgümnaasiumis on algaval õppeaastal tööl neli uut õpetajat: geograafia-, keemia-, algõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja. „Õpetajad lahkuvad meie koolist tavaliselt väga olulistel põhjustel,” nendib Pikhof. „Enamasti jäävad naisõpetajad sünnituspuhkusele või kolib õpetaja elama maale, sest siis saab riigilt soodustusi ja toetust elukoha soetamiseks või omavalitsuselt pisut paremat palka. Meesõpetajad lahkuvad koolist üldjuhul madala töötasu pärast.”

Igaüks ka ei sobi

Pikhofi sõnul soovivad kooli õpetajaks tööle tulla tihti ka sellised inimesed, kes on sellesse ametisse täiesti sobimatud. Vesteldes järjekordse kandidaadiga, tekib direktori sõnul pahatihti tunne, et õpetajaks arvab ennast sobivat igaüks, kes on kunagi koolis käinud: „Ilmselt järeldavad nad enda kunagisele koolikogemusele tuginedes, et õpetajaamet on lihtne. Tegelikult nii see pole. Tundi andes peab õpetaja pühenduma klassile sada protsenti 45 minutit järjest. Õpetaja peab suutma esitada ainet huvitavalt ning täitma kogu aja sisukalt, valdama ainet ning esinema ladusalt ja veenvalt,” selgitab Pikhof, kelle hinnangul on tunni andmine ka paras enesekehtestuse väljakutse. Igaüks sellega hakkama ei saa.

„Ma ei usu, et kirurgiks pakuks ennast mõni elus kibestunud loomeinimene või vähimagi hariduseta inimene. Õpetajaks aga küll,” räägib Pikhof.

„Soovist töötada õpetajana jääb väheks,” tõdeb ka Järveküla kooli direktor Mare Räis. „Oluline on tahe teostada end ühtses meeskonnas. Kooli kontseptsiooni tuleb toetada.”

Toomas Pikhof tunnistab, et kahjuks ei mäleta ta ühtegi konkurssi, kus oleks saanud valida kahe väga tugeva kandidaadi vahel. Hea on, kui see üks ja õige leidub esimese korraga. „Loomulikult paistab tõeline õpetajaks sündinu vestlusel kohe välja,” tõdeb direktor. „Sellise inimese silmavaade on juba teistsugune. Tal on enesekindel õpetajalik pilk, ta teab juba ette, mis talle oluline on.”

Pikhofi sõnul ei vaheta õpetajad töökohta kergelt ja head õpetajad koolist kooli ei ringle. Tema hinnangul seob õpetajat kooliga kõige kindlamalt organisatsioonikultuur ning paindlik ja kaasav juhtimisstiil. „Õpetajad armastavad konkreetsust, sirgjoonelisust, turvatunnet ja neid seob kooliga tugevalt kollektiiv,” rõhutab ta. „Meie kooli õpetajaskond on väga hooliv ning sõbralik, toetav ja turvaline. Õpetajaid motiveerivad ka huvitavad koolitused. Oleme loonud õpetajatele mitmeid meetmeid, millega motiveerida neid kooli jääma ja koolis töötama tasustamisest kuni töökeskkonnani. Näiteks on meie koolis spordihoone ja õpetajad saavad tasuta jõusaali külastada, igal aastal toimuvad väljasõidud ning külastame koos haridus- ja loomeasutusi. Motivatsiooni aitab tõsta toimiv meeskonnatöö ja ühiselt planeeritav meelelahutuslik tegevus vabal ajal.”

On veel lootust

Tallinna ülikooli õppeprorektori Priit Reiska sõnul on õpetajakoolituses märgata siiski positiivseid muutusi. „Kahel viimasel aastal on vastuvõtt liikunud positiivses suunas, näiteks aastal 2016. asus eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale õppima 14 ja sel aastal 20 tudengit.”

Tallinna ülikooli arendusprorektor Erika Löfström lausus: „Jätkuvaks väljakutseks meile on tublide tudengite meelitamine õpetajaerialadele. Ideaalis näeks olukord välja selline, et meil on suur õpetajaks tahtjate arv ja me saaks nende hulgast valida parimad. Aga täna olukord veel selline ei ole. See aga ei tähenda, et me ei püüdleks parimate tudengite leidmise poole, sest õpetajatöö on väga nõudlik ja vastutusrikas. Neid aspekte peame arvesse võtma ka vastuvõtus.”

Erika Löfströmi sõnul on ülikool otsustanud võtta vastu tudengid, kellel on enim potentsiaali õpetajatööks. „Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet,“ rõhutab ta. „Me loodame, et pikemas perspektiivis loob see õpetajaharidusest positiivse kuvandi ja tõstab lõpuks ameti prestiiži ja õpetajakandidaatide hulka.”

Tallinna ülikooli õppespetsialistid lisavad, et sel aastal olid õpetajakoolituse erialad varasemaga võrreldes palju populaarsemad, seda eriti haridusteaduste instituudis.

 

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas teie koolil on algavaks õppeaastaks õpetajad olemas?

 

MARE RÄIS, Järveküla kooli direktor:

Oleme kõikidele klassidele õpetaja leidnud. Kokku otsisime kuut klassiõpetajat. Koos klassiõpetajatega võtsime tööle 16 uut õpetajat, sest õpilaste hulk suureneb 315-lt 480-le.

Loodame leida inimesi, kelle jaoks õppimine on elustiil. Õpetajaks kandideerijad on küsinud lasteaiakohtade olemasolu, bussiühenduse kohta linnaga. Kandideerijatele tuli meeldiva üllatusena, et bürootarbeid saab kooli poolt ja klassiruumi ei peagi jagama. Õpetajate defitsiidi tingimustes on meil see
eelis, et uude kooli tahavad tulla need, kes on muutusteks valmis ja avatud meelega, kes loodavad eest leida veel kivistumata kollektiivi, kus igal sammul ei öelda, et meil on kombeks nii. Pea pooled tulijatest on meie enda koolis töötavate inimeste soovitatud.

 

TOOMAS PIKHOF, Pirita majandusgümnaasiumi direktor:

Pirita majandusgümnaasium on uueks õppeaastaks õpetajatega komplekteeritud. Just täna (21. augustil – toim) võtsin tööle kehalise kasvatuse õpetaja, keda lapsehooldusel oleva õpetaja asendamiseks vajasime.

Kevaditi viin kõikide õpetajatega läbi arenguvestluse, kus käsitlen ka õpetaja edasisi plaane. See teave on hädavajalik ja väga oluline uue õppeaasta planeerimiseks, sest kevadise konkursiga on tõenäolisem leida hea haridusliku ettevalmistuse ja praktilise töökogemusega õpetajat.

 

MARTTI MARKSOO, Rakvere reaalgümnaasiumi direktor:

Rakvere reaalgümnaasiumil on kõik vajalikud õpetajad olemas. Otsisime ja saime endale uue õppealajuhataja, eesti keele õpetaja, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja. Eks kõige keerulisem ole olukord gümnaasiumiastme reaal- ja loodusainete õpetajatega.

 

 

ENE KOITLA, Viimsi kool direktor:

Jah, on olemas. Ise soovin küll sinnamaale jõuda, et õpetajad ei liiguks nii palju, et tagada neile motiveeriv töökeskkond, kus nad saavad ennast teostada ja olla südamega oma töö juures. Leidsime need, keda otsisime, aga vaatasime ka organisatsiooni seest. Head õpetajat leida ei ole lihtne.

Viimsi koolile on praegu võtmeküsimus matemaatikaõpetaja ja klassiõpetaja olemasolu. Õpetajate probleem on sügav. Me ei otsi lihtsalt õpetajat, vaid soovime, et ta oleks südamega töö juures, ja see teeb otsimise keeruliseks.

Koolijuhina leian, et esmane ülesanne on tagada õpetajatele motiveeriv ja loovust arendav koolikeskkond, kus õpetajat hoitakse ja märgatakse. Kogu kooli meeskond peab tagama, et kaks sihtgruppi oleks rahul: õpetajad saaksid õpetada ja õpilased õppida.

 

JAAN PALUMETS, Saue gümnaasiumi direktor:

Praeguse seisuga vajame matemaatika- ja klassiõpetajat. Ühe klassiõpetaja-eripedagoogi oleme leidnud ja ka eesti keele õpetajaga on kokkulepe sõlmitud. Osa õpetajatest läheb lapsepuhkusele ja üks õpetaja leidis töö kodu lähedale.

Uusi õpetajaid leida on olnud keeruline ka eelmistel aastatel, olen sellega tegelnud kogu suve.

 

---

Klassiõpetajate nappus on ootuspärane

Eesti klassiõpetajate liidu (EKÕL) juhatuse esimees Piret Jõul tunnistab, et suur vajadus klassiõpetajate järele ei tule talle üllatusena: „Üle Eesti otsitakse klassiõpetajaid, aga kandideerijaid on vähe, eriti noori.”

EKÕL-i selgitusel on klassiõpetajaid koolides võrreldes teiste aineõpetajatega kõige rohkem. Piirkonniti on vajadus erinev. Kuulutustest on näha, et vajadus klassiõpetajate järele on suurem Tallinnas ja Harjumaal. Seoses väikeklasside loomisega koolide juurde võib suureneda koolide vajadus uute klassiõpetajate järele. Vanem kaader lahkub töölt ja noori õpetajaid ei tule kooli piisavalt. Probleemiks võib olla elamispind. Kahjuks ei ole kõik koolid ka atraktiivsed.

EKÕL-i andmeil töötab Eestis klassiõpetajaid, kes asuvad tööle juba õpingute ajal ning jätkavad pärast töötamist praktikakohaks olnud koolis. Vanimate klassiõpetajate vanus jääb 60.−70. eluaastasse.

„Võib öelda, et klassiõpetajate kaader on üsna püsiv. Õpetajate liikumist koolide vahel põhjustavad tavaliselt perekondlikud sündmused – abiellumine ja kolimine, lapse sünd –, aga ka töö eest saadav tasu. Võimalik, et kaadri voolavus on linnas suurem kui maal,” seisab EKÕL-i vastuses Õpetajate Lehele.

 

---

Otsituimad aineõpetajad (v.a eripedagoogid)

• Klassiõpetaja
• Inglise keele õpetaja
• Matemaatikaõpetaja
• Muusikaõpetaja
• Kehalise kasvatuse õpetaja
• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
• Loodusainete õpetaja

Allikas: Õpetajate Lehe tööpakkumiste andmebaas

 

Mis parandaks olukorda?

• Kooli juhtkonnal tuleb mõista, et õpetaja töö on tervik ja kõik tööülesanded peavad mahtuma üldtööaja hulka. Noor õpetaja ei pruugi suure koormuse ja väheste kogemuste tõttu koolis vastu pidada.
• Tuleks teha kohustuseks töötada pärast ülikooli lõpetamist üks aasta õpetajana, sest riik on kulutanud õpetamiseks ju raha.
• Kindlustada igale kooli tööle asunud õpetajale mentor.
• Õpetajakoolituses peaks olema praktikat praegusest rohkem, nt pikad praktikad (üks kuu järjest, kõikide õpetaja kohustustega).
• Palk peab olema konkurentsivõimeline.
• Meedia peaks kajastama õpetajatest positiivset, mitte negatiivset.
• Ühiskonna suhtumine õpetajasse ja tema töösse peab muutuma.

EKÕL-i juhatus

 

Õpetajakutse omandajad 2013−2017

2013

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja – 17
• Inglise keele õpetaja – 13
• Klassiõpetaja – 53

2014

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja – 16
• Inglise keele õpetaja – 6
• Klassiõpetaja – 50

2015

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja – 13
• Inglise keele õpetaja – 6
• Klassiõpetaja – 63

2016

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja – 15
• Inglise keele õpetaja – 8
• Klassiõpetaja – 54

2017

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja – 10
• Inglise keele õpetaja – 5
• Klassiõpetaja – 36

Allikad: Tartu ülikool, Tallinna ülikool