• 

• 

• 

Pärnu Kuninga tänava põhikoolil on paarikümne aasta pikkune kaasava hariduse kogemus. Sellest rääkisid direktor Urve Krause ja õppealajuhataja Liina Õmblus.

Pärnu Kuninga tänava põhikoolis käib 522 last, kellest 63 õpib lihtsustatud õppekava alusel. Enamik on Pärnu linna lapsed, kuid õpilasi on ka lähivaldadest. Koolis on eriklassid lihtsustatud õppekava alusel õppijatele. Lisaks rakendatakse individuaalset õppekava põhikooli riikliku õppekava alusel õppijatele, kelle õppeks on tehtud tõhustatud või eritoe otsus. Nemad õpivad individuaalse tunniplaani alusel, kus individuaal- ja väikese grupi tunnid on lõimitud klassi tundidega, st nad pole eriklassis.

Koolis töötab 11 eripedagoogi, oma sotsiaalnõustaja, koolipsühholoog, kaks õpetaja abi, kolm abiõpetajat ning ühel õpilasel on koolis tugiisik.

Laps on klassitunnis nagu iga teinegi

Eriklassides õpivad lihtsustatud õppekava alusel õpilased eripedagoogide juhendamisel. Õppetingimused on neil samad nagu kooli teistel klassidel. Enamasti annab üks õpetaja kõiki põhiaine tunde 1.–9. klassini – eripedagoogil on selleks ettevalmistus. Tunnid on eraldi klassides, kuid kogu muu koolielu on ühine, sest koolipere on üks. Nende klasside kasutada on ka abiõpetajad vastavalt vajadusele, ent enamasti abiõpetajat klassis pole, tema saab eripedagoogilt juhised ja õpetab abivajavat last eraldi ruumis.

„Me ei soovi õpetada lapsele, et see, mida õpetaja klassi ees räägib, pole talle. Temale seletab keegi eraldi. Kui laps on klassitunnis, peab ta õppima õpetajat ja kaaslasi jälgima. See tähendab, et ta töötab rühmas,“ selgitavad koolijuhid oma põhimõtet. Kui laps vajab pidevalt eraldi seletamist, pannakse tema koolinädalasse individuaaltunde lisaks klassitundidele. Abi saavad lapsed pigem abiõpetajalt eraldi ruumis.

Tahvelarvutid igale lapsele

Pärnu linn on saanud Innove kaudu regionaalarengu fondist toetust HEV-õpilaste integreerimiseks tavakooli. Kuninga tänava kool soovis suurima investeeringuna igale lihtsustatud õppekava alusel õppivale lapsele tahvelarvutit. Selle õppekava järgi õppijatel on väga keeruline sisselogimine jm turvalisusega seotud toimingud. Nüüd saab iga laps oma tahvelarvuti, kus näiteks Opiqu keskkonnas on igaühel kogu aeg vajalik tööjärg ees.

Lisaks saab kool esitlusseadmeid, tabeleid ning õppe- ja sportimisvahendeid. Kool on aastaid aktiivselt kaasa löönud eriolümpiategevustes kehalise kasvatuse õpetaja Roman Vaigu eestvedamisel ning seeläbi pakkunud õpilastele võimalust eduelamuseks ja üleriigiliseks tunnustuseks. Õpilased on osalenud Eesti koondise liikmetena eriolümpia rahvusvahelistel võistlustel.

Integreeritud juba 1990-ndatel

Kuninga tänava kool loodi integreeritud põhikoolina eelmise sajandi üheksakümnendate alul. Siis lõimiti 125-le lihtsustatud õppekava alusel õppivale õpilasele lisaks igal õppeaastal üks tavaklass. „Väga paljud vanemad pöördusid Eesti taasiseseisvumise algaastatel meie poole sooviga panna oma laps meie kooli tavaklassi, et õpetada talle sallivust ja lugupidamist erisuste vastu,“ meenutab direktor Krause. Tema sõnul taasiseseisvus Eesti kooli jaoks siis, kui muutus inimeste mõttemaailm ja suhtumine erisustesse.

Sellest ajast saadik on selles koolis peetud peatähtsaks iga lapse võimetekohast pingutust. Püütud on tunnustada iga last. Akadeemiliselt edukamate õpilaste puhul peetakse oluliseks osalemist teaduskoolides ja aineolümpiaadidel, tehakse tasemeõpet. Tuge vajavate laste jaoks toimib tugisüsteem.

Koolimajast välja õppima

Juba pikka aega on õpikeskkond laienenud koolihoonest välja. Lapsele on seeläbi antud võimalus iseenda tundmaõppimiseks ja loovuse arenguks. Esimeses klassis alustatakse pilliõppe ja liikumistundidega Pärnu kunstide majas. Lisandub tantsuõpe 2. klassis ja draamaõpe 3. klassis.

Alates 5. klassist toimuvad õpilaste kunstitunnid samuti kunstide majas, kus klass jaguneb kolmeks ning lisaks oma kooli kunstiõpetajale juhendavad õpilasi ka huvikooli professionaalid Silvia Nõukas ja Anu Ojamaa. Iga grupp õpib ühe perioodi ühe õpetajaga. Kunstiõpetust käsitleb kool kui kunstiteraapiat ja kunstide majas käivad kõik kooli õpilased. Selline õppekorraldus on olnud võimalik tänu huvikooli ja põhikooli väärtuspõhisele koostööle. Kool on tänulik Pärnu kunstide maja juhtkonnale, Tiit Ermile ja Evelin Meile, ning kõigile õpetajatele suure pühendumuse ja südamega tehtud töö eest.

Iga HEV-õpilane saab oma koolimajas veeta vähemalt ühe nädalatunni huvikoolis – s.o kunstitund, solistiõpe, keraamika, robootika, loodusteadused vms. Need tunnid on lõimitud õpilase koolipäeva.

Koolitunde sisustatakse ka Pernova loodusmajas õpiprogrammidega ja Pärnu muuseumis – kool kasutab huviharidusprogrammi „Pärnu linn kui õpikeskus“ võimalusi kõigi oma õpilastega. Direktor Urve Krause sõnul on selle võimaluse eest põhjust olla tänulik kohalikule omavalitsusele.

Erisust pole rõhutatud

Kuninga tänava kool on munitsipaalkool, mis saab toetust linnalt kõigi Pärnu koolidega võrdsetel alustel ega rõhuta oma erisust. Pigem tajutakse ennast tavalise koolina.

Kõigi vanematega peetakse arenguvestlusi, kuid HEV-laste puhul on oluliselt suurem roll vestlusringidel, kus vanem peab olema pedagoogidega n-ö ühes paadis. Ühiste eesmärkide ja selgelt kokku lepitud töökorraldusega jõutaksegi lapsega edasi. Edu alus on koostöö ning vastastikune usaldus ja lugupidamine.

Suurimaks väljakutseks nimetavad mõlemad pedagoogid n-ö tavaklassis õppivaid eritoe ja tõhustatud toega õpilasi. Kõik õpetajad pole veel ettevalmistatud nendega toime tulema ning see tekitab neis jõuetust. Vanematel on omad hirmud ja kahtlused. Aega ja energiat kulub selgitusteks, rääkimiseks, korraldamiseks. Samas antakse koolis endale aru, et nad on teiste koolidega võrreldes mõneti eelisolukorras – majas on suur hulk eripedagooge, kes on valmis oma kolleege toetama ja juhendama.

Lihtsustatud õppekava alusel õpetades lähtutakse siin Tartu ülikoolis aastatepikkuse teaduspõhise tööna välja töötatud erimetoodikast. Selle head tulemused on näha lihtsustatud õppekava alusel õppivate laste õpetamisel. Paljud edukalt tööturul toime tulevad vilistlased on selle kinnitus. Riikliku põhikooli õppekava alusel õppivate õpilaste osas kasutab kool kõiki õigusaktides pakutavaid võimalusi.

Pehme üleminek järgmisele kooliastmele

Kuninga tänava põhikoolis on loodud esimeselt kooliastmelt teisele üleminekuks uudne süsteem. Klassiõpetajad annavad tunde 1.–4. klassini. 5. klassis jätkavad nad klassijuhatajatena ning samas on klassiõpetajate meeskonnas tööl n-ö abiõpetajatena. Sellega on tagatud õpilastele sujuvam üleminek ainesüsteemile – tuttav klassijuhataja jääb veel aastaks alles. Klassijuhataja saab vajadusel toetada ka uusi aineõpetajaid – tal on nelja aasta pikkune kogemus nende lastega. Lisaks pole vähe tähtis klassiõpetaja enda säästmine – selle põhimõtte alusel saab klassiõpetaja iga nelja aasta järel pisut kergema hingetõmbeaasta.

Selle süsteemiga püüab kool ennetada tublide õpetajate läbipõlemist. Kindlasti tugevdab selline töökorraldus meeskonnatunnet klassiõpetajate hulgas ning annab klassiõpetajale võimaluse olla kursis oma õpilaste hakkamasaamisega ainesüsteemis ning teha vajadusel korrektuure edaspidises töös.

Sel aastal ongi koolis üleminekuaasta – üks uuel sügisel 1. kl võttev õpetaja on juba terve aasta sisseelamisaastal olnud ja abiõpetajana töötanud. Teist uut õpetajat otsitakse. Praegused 4. kl õpetajad jätkavad abiõpetajatena.

Iga last on võimalik õpetada, kinnitavad Urve Krause ja Liina Õmblus. Aga kõiki pole võimalik ühtemoodi ja üheskoos õpetada. „Olge julged leidma just teie majas töötavaid lahendusi,“ soovitavad nad kolleegidele teistest koolidest ja rõhutavad, et kodu on kooli partner selles loovas ja positiivses töös.

---

Pärnu Kuninga tänava kooli moto:

Kui laps elab kiitusega, õpib ta lugupidamist.

Kui laps elab lahkusega, õpib ta õiglust.

Kui laps elab turvalisusega, õpib ta ustavust.

Kui laps elab tunnustuse ja heakskiiduga, õpib ta leidma maailmas armastust.