Tiina Vapper.

Loovate lahenduste aeg

Tiina Vapper.
3 minutit
126 vaatamist

Väikemees sikutab kapist välja ema kleidivöö, otsib sahtlist mõned nöörijupid ja paelad lisaks, seob need kõik kokku ja piirab siis igast küljest ümber oma voodi. Seejärel kuulutab tähtsalt: „Kahjuks mu voodi on suletud ja siin enam magada ei saa. Koroona, noh!“ Samamoodi on praegu ümber piiratud ja suletud kõik laste mänguväljakud.

Jutud koroonaviirusest ümbritsevad meid päevast päeva kõikjal ning ei ole midagi imestada, et see on jõudnud ka laste mängudesse.

Praegune aeg paneb meid kõiki tõsiselt proovile. Kujutan ette, milline melu valitseb suures peres, kus koolilapsed on distantsõppel, väiksemad lasteaiast koju jäetud ning vanemad üritavad kodukontoris tööd teha. Et suuta seda kõike hallata ja mitte masendusse langeda, on vaja raudseid närve ja huumorimeelt.

Täiesti uues olukorras on õpetajad, kes veedavad päevi arvuti ees, õpilasi küll klassikaupa, küll individuaalselt õpetades ja juhendades. Kui alguses tundus mõte kaugtööst isegi huvitav ning oli lootus, et selle kõrvalt jõuab ka mõne raamatu läbi lugeda, looduses käia ja kevadise suurpuhastuse ära teha, selgus õige pea, et distantsõpe võtab rohkem aega ja energiat kui keegi ette kujutada oskas. Õpetajate emotsionaalseid postitusi leiab nii Facebookist kui ka blogidest, ning kindlasti pakub praegune aeg inspiratsiooni nii mõnegi teose sünniks. Kriisijutukesi-luuletusi ilmub juba praegu.

Lapsed on eriolukorrast ja kodus olemisest väsinud, igatsevad taga harjumuspärast elu ja üllataval kombel isegi kooli! Tahetakse sõpradega kokku saada, trennis, laulukooris ja huviringis käia, kinno ja teatrisse minna. Kahju on tänavustest koolilõpetajatest, kellel ei tule sel aastal ilmselt ei lõpuaktust ega lõpupidu. Vähemalt sama palju, kui nemad ise, on seda tähtsat sündmust oodanud nende vanemad.

See, kuidas keegi praeguse olukorraga toime tuleb, sõltub temast endast. Üha enam olen sama meelt nendega, kes arvavad, et ei juhtuks midagi hullu, kui plaanipärase õppekava järgimise asemel õppetööd praegu vabamalt võtta: anda lastele rohkem loovtöid ja praktilist laadi ülesandeid, suunata nad lugema, kirjutama, leiutama teadmisega, et kui kriis on ükskord möödas, jõuab klassipingis ka reeglid ja valemid ära õppida.

Ka kõik need tasuta veebietendused, kontserdid, kinoseansid, ettelugemised, muuseumituurid ja palju muud, mida ohtralt pakutakse, sobivad suurepäraselt õppetööle täienduseks. Ja küllap ei jää ka lõpuaktused pidamata. Juba on kuulda, et mõne kooli abituriendid peavad virtuaalse videoaktuse plaani. See on hea mõte, pidu saab pidada ka hiljem.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Võrgustik on võtmetähtsusega

Nendes koolides, kus on ettevalmistava õppega juba ühel või teisel kujul kokku puututud, rõhutatakse nagu ühest suust, et edu võti…

3 minutit

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide üle käivas arutelus kiputakse kergesti vastanduma, kuid lahendused sünnivad ainult tõsiasjadele otsa vaadates. Möödunud aastal ei…

2 minutit

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Eesti õppekeelele üleminek on läinud nii, nagu arvata võis. Esimestes klassides õppivad lapsed on…

3 minutit
Õpetajate Leht