Annika Poldre.
Annika Poldre.

Kas digihüpe või hoovõtt?

Annika Poldre.
Annika Poldre.
2 minutit
62 vaatamist

Distantsõpe algas äkki, peaaegu et üleöö. Jõudsin tol reedel, 13.-l Jõõpre kooli tegema varem kokkulepitud lehelugu üldse mitte eriolukorrast. Kuid just oli lõppenud õpetajate ja alanud õpilaste ülekooliline infotund, kus tänati kõiki emakeelenädala viktoriinist osavõtjaid ja esinejaid.

Seejärel kuulsid lapsed direktor Mati Sutilt, et esmaspäevast on koolimaja suletud. Kui kuulati ära juhtnöörid, mida teha, kuidas õppimine jätkub ja millised oma kooliasjad tundide lõppedes ära koju viia, algas nagu tavaline koolipäev, aga ajutiselt viimane.

„Mismoodi see kaks või kolm, neli või kuus nädalat saab olema, ei tea praegu,“ ütles Sutt, kelle telefon helises tol hommikul alatasa. Esimesed murelikud kirjad lastevanematelt olid tema postkasti hakanud saabuma juba varahommikul.

Kujutan ette, et teadmatus, kuidas täpselt koolitööd jätkata, valitses sel päeval kõikjal. Esimeste nädalatega selgusid mured ja tasapisi hakkas õppetöö paika loksuma. Eriolukorrast sai pikkamisi omamoodi normaalsus ja selguma hakkasid ka selle plussid, millele viitavad mõned õpetajad, kes tänases lehes oma muljeid jagavad.

Uusi kogemusi on kõigil, nii õpetajatel kui õpilastel, lapsevanematel ja koolijuhtidel, ja on ka eduelamusi. Nüüd, kooliaasta lõpus, hakatakse usutavasti äsjaloodud õppematerjale, kogemust ja uut infot jagama ning talletama.

Kahtlemata pani koroonakriis kõiki, igas vanuses õppureid ja igas astmes õpetajaid, väikest tiigrihüpet sooritama. See oli nagu ootamatu eksam, mis paljastas mõned puudused – arvutite vähesuse kodudes, laste ebaühtlase arvutioskuse, õpetajate erineva ettevalmistuse digiõppetööks.

Eriolukord näitas, et ilmselt peavad kõik digivärki juurde õppima ja et informaatikast valikainena enam ehk ei piisa. Küberohud, andmekaitse ja turvalisus on seejuures omaette teema, sellestki on teadmised ebaühtlased. Kui hea oli kõigi osaliste ettevalmistus lausdigiõppeks, seegi selgub ehk kooliaasta lõpuks.

Koolide puhul näevad asjatundjad kahte probleemi: seal on vähe inimesi, kes IT-valdkonda jagaksid ja saaksid õpilasi ning ka õpetajaid õpetada. Ja koolidel pole õpetajate digikoolituseks raha. Ning kui raha oleks, kas siis oleksid kõik valmis õppima? IT-koolitajaid ootab igatahes ees lai tööpõld. Ja üks, mis kindel – digivärk nõuab elukestvat õpet. Sellest enam ilmselt tagasipööret ei ole. Selle eest peitu ei poe.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht