Raivo Juurak.

Digiefekt

Digiefekt on juba toimima hakanud – 3000 põhikoolilõpetajat tegi gümnaasiumi astumise katsed digitaalselt. Vaidlused selle üle, kas õpilane ikka teeb oma testi ise, on päevkorrast maas – arvuti kaamera jälgis, kes seal klahve klõbistab. Geniaalsed lahendused on enamasti ikka lihtsad.

Tundub, et koolid juba ootasid sellist testi. Algatajaks oli küll viis Tartu kooli, kuid kaasa lõi veel 15 gümnaasiumi üle Eesti. Kui täitub Poska gümnaasiumi lootus, siis tehakse järgmise aasta vastuvõtukatsed jälle veebis. Digiefekt on siin selles, et arvuti parandab testi vastused ise välkkiirelt ära. See on suur aja kokkuhoid ja säästab ka bensiini, sest õpetajatel pole vaja sõita Innovesse töid parandama.

Loodetavasti on vaidlused põhikooli lõpueksamite vajalikkuse üle sellega lõppenud. Me ju näeme, et gümnaasiumid usaldavad digitaalset testi – kindlasti rohkem kui põhikooli aastahindeid. Ühtlasi on need testid riigi erapooletu kõrvaltpilk põhikoolides toimuvale.

Nädal tagasi teatas HTM, et Tartu ülikooli haridusteadlased hakkavad projektis „Digiefekt“ uurima digiõppe mõju põhikooliõpilastele ja -õpetajatele. Tänu viirusekriisile on nüüd digiõppe kogemused nii õpilastel kui õpetajatel ja jagub, mida uurida. Peamine küsimus on muidugi, kas digiõppega saavutatakse tavalisest õppest paremaid tulemusi. Sest miks haridust reformitakse? Muidugi mitte selleks, et õpilastel oleks lihtsam, nagu mõnikord väidetakse, vaid ikka selleks, et õpilane teaks, oskaks ja mõistaks paremini.

Tartu ülikooli projekt „Digiefekt“ kestab kolm aastat. Arvata võib, et kolmandal aastal uuritakse juba asju, mida praegu pole veel olemaski, sest digimaailmas aeg lendab ja kasutusele tuleb üha efektiivsemaid õppematerjale. Hiljuti tutvusin näiteks matemaatikaõpetajate hulgas populaarsust võitva Desmose õppeplatvormiga. Seal on õpilastel võimalik katsetada asjadega, mis olid vana hea paberi peal täiesti mõeldamatud. Nii saab seal ringi valemit muutes jälgida, kuidas ring ekraanil suuremaks, väiksemaks, lopergusemaks muutub, valemit muutes saab ka ringi n-ö pahupidi pöörata, nii et kumerad küljed panevad seljad vastamisi jne. Neid katseid tehes jäi mulle ringi valem muidugi kiiresti meelde, ning meelde jäi ka see, mis funktsioon on valemi igal sümbolil. Usun küll, et kolme aasta pärast on meil väga palju selliseid õppevahendeid. Näiteks robotid, mis vastavad õpilase häälega esitatud küsimustele häälega. Nii on õpilasel vastused palju kiiremini käes ja õpetaja peab vastama ainult keerulisematele küsimustele.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajad heideti üle parda

Juunikuus kutsus hea ülikoolikaaslane mind Rootsi kruiisile saatva õpetajana kaasa. „Nii suur vastutus!“ ahhetas mõni mu tuttav, aga et olen kümmekond…

3 minutit

Koolipäeva hilisem algus: laste heaolu on olulisim

Nüüdseks on selge: koolipäev algab järgmise aasta sügisel kõikjal Eestis kell 9. Teoretiseeritud on sel teemal juba…

2 minutit

Kossu valguses

Korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Riias lõppes Eesti koondise jaoks väga valusalt. Spordisõbrana on raske selle viimase mängu peale mõelda. Paraku tähendas selle mängu…

3 minutit
Õpetajate Leht