Signe Siim. Kumu. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Signe Siim. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Rõõmustame!

,
Signe Siim. Kumu. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Signe Siim. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix
2 minutit
85 vaatamist

Pole muuseumi, kes ei tervitaks lõpuks ometi startinud „Kultuuriranitsat“ (KR). Eesti Kunstimuuseumi (EKM) õhutusel oli see teema mullu muuseumihariduse infopäeva keskmes. Muidugi ootavad kõik, et summa oleks õppekäikudeks piisav. Aga ka pisku üle ei tohi nuriseda ja muuseumis käik ongi kõige soodsama hinnaga ettevõtmine. Me hoiame teadlikult muuseumitunni hinna madalama üksikkülastuse (õpilase pileti) hinnast, et tunnijuhi ja loovtööga külastus oleks kättesaadavam. „Kultuuriranits“ toetab põhikooliõpilasi, aga lasteaiamudilased ja gümnasistid on samuti muusemikülastajad.

Ei oska praegu öelda, kas EKM tunnetab õpilaste arvu kasvu muuseumitundides ranitsa toel. Ka varem on mitmete koolide eest arve tasunud omavalitsus. Rõõmustame, et 2021. aastaga võrreldes on muuseumitundide ja neis osalenud õpilaste arv vähemalt kahekordistunud. 

Meil on näiteid, kus kool andis teada, et nad tulevad KR-i toel, kõikidele õpilastele kohustuslikult, ning õpetajad muretsesid, ega see üks kord õpilasi jäädavalt peleta. Õpilaste tagasiside programmidele oli väga hea ja nii mõnedki tulid ise uuesti.

Me ei väsi oma infopäevadel õpetajatele rääkimast, mis see KR on ja kuidas seda raha üles leida. Aineõpetajatele on see jätkuvalt üllatus. See teebki veidi murelikuks. Et õpetaja ei tea sellest võimalusest ja raha kasutusest ei ole ülevaadet. Kui kohtusin uue õppeaasta algul Tallinna Haridusameti juhi Kaarel Runduga, oli meil „Kultuuriranitsa“ teemal juttu ning sealt pärineb teave, et raha kasutust omavalitsus ei kontrolli, direktoril on vabad käed, kooli suundadest ja õppekavast lähtuvalt saab juhtkond otsustada, kuhu minnakse. Aga algse ideeni, et igal õppeaastal üks näitus, üks muuseumitund, üks kontsert, üks teatrietendus, ja nii ka toimub, on pikk tee minna. 

Transport on nii kallis, et sööb suurema osa ära, mistõttu peab toetus vastama tegelikkusele. Külalapsel peab olema samasugune võimalus kui kesklinnalapsel, vähemalt paar korda aastas!

Kaugemalt tulijatele on toetusest juba praegu abi, õpetaja või klassijuhataja teeb plaani pool aastat ette, teades, et raha on olemas. Meil on võimalik pakkuda neile parim kellaaeg ning sobivaim (ka erivajadustele kohandatud) muuseumitund. Sel moel satuvad meile õpilased, kes on 15-aastaselt esmakordselt Kumus, ahmivad aatriumis õhku ja saadavad Villu Jaanisoo autokummidest toolil tehtud selfi sõbrale. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit
Õpetajate Leht