Heiki Raudla.
Heiki Raudla.

Kes jääb õpetajaks?

Heiki Raudla.
Heiki Raudla.
2 minutit
576 vaatamist
1 kommentaar

Uus kooliaasta on kestnud üle kuu aja ja uutel õpetajatel on olnud aega kooliellu sisse elada, isegi koolieluga harjuda. Küllap on alustavatele õpetajatele olnud kõik uus ja põnev, kohati veidi hirmuski. 

Aga kõik ei harjugi koolieluga. Miks muidu kostab nüüdki hääli õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Kes lahkuvad (kui on juba tööle asunud)?  

Heateo Haridusfondi tellitud analüüsist (eesmärk oli näidata õpetajana töötavate inimeste tööteed aastatel 2015–2022) võib lugeda, et koolist lahkuvad kõige rohkem vähese staažiga õpetajad. Nemad väljuvad ka kõige rohkem haridussüsteemist üldse. 

Vanuse järgi lahkuvad õpetajatöölt suurima tõenäosusega kõige nooremad ja kõige vanemad. Keskmised jäävad või tulevad tagasi. Rohkem lahkub õpetajaid kolmandast kooliastmest, kõige vähem esimesest kooliastmest ja gümnaasiumist. Kõrghariduseta õpetajad lähevad koolist ära kõige suurema tõenäosusega. 

Jah, õnneotsijatel on raske õpetajaametis pikemaks ajaks kohta leida, sest õpetajakutse nõuab palju – see on alatine andmine, tõeline põlemine. Sellel alal vääriliselt püsimine eeldab tugevat tahet ja armastust inimeste vastu. Õpetaja peab oskama ka rõõme jagada, sest rõõmud tulevad andjale tagasi.

Vahel on öeldud, et õpetajalt eeldatakse ideaalseks inimeseks olemist. Aga kas siis sellise tähtsa keerulise töö, nagu seda on laste õpetamine, võib usaldada hallide, igavate, piiratud ja vaimselt vaeste inimeste kätte? Ja kui aus olla, siis ei ole õpetajate hulgas nn ideaalseid inimesi sugugi vähe.

Inimesi, kes on kiindunud lastesse ja arvestavad sellega, et praegustest lastest saavad tulevikus lastevanemad. 

Inimesi, kes ei leia, et ükskõik millist ametit tasub pidada, peaasi et saaks korralikku palka. Või et õpetajaks võib hakata vaid parema ameti puudumisel.

Inimesi, kes tahavad kasvatada häid inimesi, mitte häid õpilasi. Hea õpilane ja hea inimene on paljuski sarnased, aga mõned head õpilased ei ole sugugi head inimesed. 

Inimesi, keda huvitab hinnetest rohkem õpilase areng ja sisemaailm. 

Inimesi, kelle puhul on õpetajaks hakkamine teadlik kutsevalik.

Lev Tolstoi on öelnud: „Õpetaja pole see, kes saab õpetaja hariduse, vaid see, kellel on sisemine veendumus selles, et ta on, peab olema ja ei saa olla keegi muu kui õpetaja.“  

Rohkem ei oskagi nagu midagi öelda.

Head kooliaasta jätkumist!

Kommentaarid

  1. Tere.
    On väga häid õpetajaid, samas on õpetajaid kes ei oska käituda pedagoogilist. Kas on pedagoogiline õelda terve klassi ees et sa jääd istuma 2 klassi, käitumise pärast. Laps kevadel nuttes koju, ma ei saanud tunnistust, miks? Õpetaja ütles et kes ei saanud tunnistust jäi istuma. Terve suvi oli laps mures, nutis kas sai edasi äkki jäi istuma. Tunnistuse sai alles Augustis.
    Laps ja vanemad küsisid korduvalt kas oleks võimalik Juunis saada. Augusti lõpus sai Laps tunnistuse ja sai järgmisse klassi.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht