24. novembril tähistas oma 140. sünnipäeva pimedate ja nõrgaltnägijate laste Tartu Emajõe Kool. Taaralinnas Vabaduse pst 9 ja Munga t 16 toimunud tihedalt sisustatud viietunnisel üritusel meenutati möödunut.

Üle Eesti kohale tulnud vilistlasi tervitas küünlasäras kooliõu ja -hoone ning õpilaskodu. Uudistajatele olid avatud nüüdisaegse sisseseadega aineklassid, koridori seintel oli väljapanek haridustempli ajaloost, seda nii Tallinna aastatest 1883–1914 kui alates 1922. aastast Tartus. Põlvkonnad koolis on vahetunud, aga raamatukogus oli tuttav Silja Linnamägi. Tema hoole all on raamatukogus sadade muude trükiste kõrval ka viiest köitest koosnev kooli hariduslugu.

Direktor Kristel Mets, õppe- ja huvijuht ning muusikaõpetaja olid ürituse kõrgel tasemel ja nauditavalt ette valmistanud. Kontserdiosa sisustasid kunagiste õpilaste ja õpetajatest taidlejate laulud ning muusikapalad, esinesid etlejad. Kõike seda kroonis meie endise õpetaja Maila Jürgensoni koolilaul. Juubeliürituse lõpetas 20 küsimusest koosnenud kooliteemaline viktoriin, mille võitsid tublimad, aga õpetlik oli ka osavõtt.

Olen kooli ajaloole õpilase, õpetaja ja vilistlasena kaasa elanud 57 aastat. Kasutades vaba mikrofoni, tervitasin koosolijaid 4. keskkoolilennu viie õpilase poolt, kes me lõpetasime 1967. aastal. Me kõik oleme rivis, üks Soomes, teised Eestis. Kui päevi antakse, oleme kohal ka järgmisel kokkutulekul viie aasta pärast. Juhtisin tähelepanu sellele, et naabruses peab oma 140. sünnipäeva Treffneri gümnaasium. 1967. aasta jaanipäeva eel pidasime nende abiturientidega pidu ühel ajal.

Mul oli au võtta selle aasta 29. juulil Võrus osa Petseri eesti keskkooli kokkutulekust. Erinevalt meist, kes me käime koos viie aasta tagant, kogunevad nemad alates 1998. aastast igal suvel. Side selle kooliga on seetõttu, et meie kool on läbi aegade õpetanud ka ajutiselt ja osaliselt okupeeritud EV Petseri maakonna lapsi. Et mitte olla üldsõnaline, siis mõned petserimaalaste nimed. Enne sõda lõpetasid Tartu Pimedate Algkooli Petseris sündinud Helene Lepik 1. lennus 1931. aastal ja Senno vallas sündinud Nikolai Ofitserov 4. lennus 1935. aastal. Samadel aastatel õppisid Tartu pimedate kutsekoolis petserimaalased Valentin Kostõgov, Eevi Käomägi, Vassili Osar, Stepan Ostik ning Aleksander Podtsepajev (viimasest sai pimedate kutsekooli käsitööõpetaja). Kooli järgmisel ajalooperioodil õppisid petserimaalastest meie abikoolis Henno Halliküla ja Viktor Pähn, algkoolis Riina Alver ja Helle Nurm-Reimand, neist viimane õppis koguni Petseri eesti keskkoolis. Meil said keskhariduse Petseris sündinud Endel Sammasto ja Mikitamäelt pärit Elli Kosemäe-Ojakivi.

Mitu põlvkonda meie kooli õpilasi ja kool ise on pidanud aus 20. novembrit. 1914. aastal Tallinnas katkenud pimedate kooli tegevus jätkus Tartus Lina t 6 just 20. novembril 1922. Jälgides sündmusi ajaloos 20. novembril, saame teada, et sel päeval 1917. aastal kuulutati Harkivis välja Ukraina Vabariik. Selle riigi esimeste tunnustajate ja õnnitlejate hulgas oli Venemaa koosseisus autonoomne Eesti. Erinevalt meist ei suutnud ukrainlased vastu seista Punaarmee hordide kallaletungile ja langesid 71 aastaks Nõukogude Liidu võimu alla. Vabanesime sellest ikkest aga koos 1991. aastal.

Meie kooli üks priimus on saanud oma õpitulemuste eest õiguse olla Arteki pioneerilaagris praegu ajutiselt okupeeritud Krimmis. Seda polnud aga karta, et Nõukogude Eesti oleks meie kooli kuld- ja hõbemedaliomanikke kutsunud kõrge punafunktsionääri igakevadistele vastuvõttudele – pimedad ja nõrgaltnägijad ei sobinu kommunismiehitajateks. Kohtade arv tuli aga täita ja seda tehti teiste koolide tublide komnoortega, kellel küll medalist mõni hinne puudu jäi. Tagasi Ukraina lainele tulles:t meil olid sidemed Ukraina pimedate koolide sportlaste ja sealse pimedate muuseumiga. Oleme nendega vahetanud punktkirjas aabitsaid ja ajakirju. Kuidas neil läheb ja mis elu elab nende muuseumi juhataja Olga Samko, on meile teadmata. Igal juhul elame kaasa nende võitlusele vabaduse eest!