EHL-i esimees Reemo Voltri ja teabejuht Janno Isat ajakirjanikele pressikonverentsi andmas.

Kaks nädalat haridustöötajate streigini

,
EHL-i esimees Reemo Voltri ja teabejuht Janno Isat ajakirjanikele pressikonverentsi andmas.
3 minutit
1170 vaatamist
2 kommentaari

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) korraldas 8. jaanuaril Tallinnas Ametiühingute Keskliidu majas pressikonverentsi, kus anti ülevaade kavandatavast haridustöötajate tähtajatust streigist ning selle toetuseks toimuvatest toetusstreikidest.

Hetkeseisust andsid ajakirjanikele ülevaate EHL-i esimees Reemo Voltri ja teabejuht Janno Isat.

Streikijate nõue on, et üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäär peab tõusma 1950 euroni, ütles Janno Isat sissejuhatuseks. Ta selgitas, et streigi põhjus on valitsuse soovimatus kompromisse leida ja tahtmatus varasematest poliitilistest kokkulepetest kinni pidada. Seega saab streiki ära hoida selle põhjustaja ehk valitsus.

Janno Isat lisas, et lasteaia- ja kutsekooliõpetajad võivad julgelt osaleda 24. jaanuaril algavas toetusstreigis, sest juristide kinnitusel on see seaduslik. Streigis osalemine on rangelt vabatahtlik.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees ja haridustöötajate streigi juht Reemo Voltri ütles ka omalt poolt, et lasteaedade ja kutsekoolide õpetajad võivad 24. jaanuaril algavas toetusstreigis osaleda. Ta lisas, et toetusstreigid on peastreigist kaks päeva hiljem selleks, et ühiskonna elu ei satuks ühekorraga liiga suure löögi alla. Loodetakse, et toetusstreiki pole vajagi, sest valitsusega jõutakse juba enne seda kokkuleppele.

Reemo Voltri lisas, et seadus lubab streikivatele õpetajatele palka maksta. Tema arvates võiks seda teha, sest siis oleksid õpetajad motiveeritud streigi ajal õpetamata jäänud teemasid hiljem järele õpetama.

Reemo Voltri rääkis ka sellest, mille eest streikijad ei vastuta. Näiteks seda, kas haridusasutused on streigi ajal lahti või kinni, otsustavad haridusasutuse juht ja pidaja, mitte streikijad. Ka nende laste turvalisuse eest, kes on tulnud streigi ajal kooli või lasteaeda, vastutavad asutuse juht ja pidaja. Kui mõni õpetaja soovib streigi ajal siiski õpetada, siis tagavad talle selleks sobivad tingimused (ruum, arvuti, õppevahendid jm) asutuse juht ja pidaja.

Voltri rõhutas, et streikija ei pea olema streigi ajal töökohal ja tal ei ole kohustust asutuse juhatajale öelda, kus ta streigi ajal viibib. Ta võrdles streikivat õpetajat puhkusel olijaga, kes ei pea samuti õppeasutuse juhile ütlema, kus ta oma puhkust veedab.

Mõnel lapsel on kodus külm ja ta ei saa seal süüa, seepärast tulevad ilmselt mõnedki lapsed streigi ajal kooli. Selles mõttes muutuvad haridusasutused streigi ajal sotsiaalasutusteks. Asutuse juht vastutab siis, et kohal oleks nii palju täiskasvanuid, kui palju vastava arvu laste kohta olema peab. Laste turvalisuse eest vastutavad täiskasvanud ilmselt streikida ei saa.

Reemo Voltri ütles, et ta usub inimesse ja loodab, et EHL saab alustada juba enne streiki valitsusega uusi läbirääkimisi. Õpetajad ei taha, vaid on sunnitud streikima, toonitas Reemo Voltri. Ta möönis, et streigi tõttu õpilaste teadmised mõnevõrra kannatavad, kuid suur õpetajate puudus tulevikus kahjustaks õpilasi palju rohkem.

Streikivate õpetajate täpne arv selgub eeloleval nädalal. Kui pikk streik tuleb ja kas üldse tuleb, see sõltub valitsuse otsustest, toonitas Reemo Voltri.

Seoses streigiga korraldatakse ka meeleavaldusi. Üks neist tuleb 22. jaanuaril Tallinnas ja teine 24. jaanuaril Tartus.

Vaata ka EHL-i pressikonverentsi videosalvestust.
https://youtu.be/mwgk1ZDUSVs

Kommentaarid

  1. Delfist
    Jüri gümnaasiumi streigijuht: õppematerjali me järele ei õpeta
    130 õpetajaga Jüri gümnaasiumis plaanib esialgse küsitluse põhjal 22. jaanuaril algavast üldstreigist osa võtta umbes 80 protsenti õpetajatest. Kuigi sisuline korraldus ja palga maksmine streigi ajal jääb koolipidajate kanda, ei näe õpetajad, et materjal järele tuleks õpetada.

    Minu küsimus: Kui enne streiki sai füüsikas Newtoni esimene sedus (nn inertsiseadus) ära õpitud ja pärast streiki on (plaani järgi) Newtoni III seaduse aeg käes, siis võib rahumeeli seaduslikult jätta Newtoni teise seaduse õpetamata?

    Hurraa! Sellega ongi alati jama – ülesanded jmt.

    Ene-Silvia Sarv

  2. Kui õppeaasta pikkuseks on praegu kehtiva seaduse järgi 175 õppepäeva.. Siis, kuidas kavatsevad need koolid, kes streigivad.. Täita seda seadust?
    Oleme oma õpilastele eeskujuks, et EV-s polegi vaja olla seaduskuulekas. Kui juba õpetajad seda pole, miks peaksid seda tegema lapsed?

    Lembit Jakobson

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit

Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?

Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u…

6 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht