Miks on õpetajate arv viimasel ajal kasvanud ning miks on õpetajate ja tugispetsialistide arvu kasv seotud nii koolide kui ka õpilaste ellujäämise küsimusega?

Õpetajate streik on selleks korraks lõppenud, kuid loodetavasti ei lõpe sisulised arutelud, mis aitaks leevendada õpetajate ja tugispetsialistide põuda ning vähendada nende ülekoormust. Palju räägitakse õpetajate põuast, aga Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on üldhariduskoolidesse tööle asunud õpetajate arv hoopis kasvanud. See tekitab küsimuse, kas õpetajaid üldse on puudu, äkki on neid hoopis liiga palju? 

Aastal 2010 kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) sai Eesti hariduskorralduses juhtivaks põhimõtteks kaasav haridus. See tähendab, et igal lapsel on õigus õppida kodulähedases koolis, mis peab arvestama tema võimete ja vajadustega. Pean sellist alusväärtust ainuõigeks ja vajalikuks.

Kaasava hariduse põhimõtte rakendamisega hakkas tavakoolides kasvama hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste ja ka eriklassides õppivate laste arv. Praegu on Eestis haridusliku erivajadusega õpilasi 22 protsenti kogu õpilaskonnast ja nende osakaal on pigem suurenenud (õpetajate järelkasvu tuleviku raport, 2023). 

Erivajadustega õpilaste kaasamine

Kaasava hariduse juurutamisel, edendamisel ja rakendamisel kaotati paljuski senine erikoolide süsteem, mis hõlmas varem hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamist.See üleasnne anti kohalikele omavalitsustele kui koolipidajatele, kes pidid hakkama n-ö tavakoolidesse looma hariduslike erivajadustega õpilastele sobivaid tingimusi: kohandatud õppekeskkond väiksemates klassides, tugispetsialistide olemasolu tagamine, abiõpetajate ja tugiisikute vajaduspõhine palkamine jms. Koolidele anti võimalus ja vabadus rakendada kõiki vajalikke meetmeid, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste edukas kaasamine tavaklassis.

Paljud hariduslike erivajadustega õpilased ei saa õppida suures klassis. Neile on vaja erituge või tõhustatud tuge, mis seab piirangud õpilaste arvule klassis ja rühmas. Nõnda on haridusliku erivajadusega lastele vajalikud – ja seadusega ette nähtud – eriklassid, mis on tavaklassidest väiksemad. Näiteks suurkoolis, kus tavaklassis on üldjuhul üle 20 õpilase (gümnaasiumis üle 30), õpib eriklassis sõltuvalt erivajadusest 4, 6 või 12 õpilast. Keerukamate juhtumite korral tegeleb üks õpetaja vaid ühe lapsega.

Viimasel ajal on suurenenud ka selliste õpilaste arv, kes vajavad oma terviseseisundi tõttu koduõpet. Koduõppe õpetaja leidmine on samuti koolidirektori ülesanne. Tavaliselt on koolis töötavate õpetajate koormus nii suur, et neile ei saa anda veel kaheksa ainetunni (selles ulatuses rahastab riik koduõpet, kui selleks on olemas koolivälise nõustamismeeskonna otsus) jagu koormust.

Tugispetsialistide nappus paneb õpetajatele lisakoorma

Kaasav haridus ja vajadus eriklasside järele on toonud kaasa suure nõudluse õpetajate, abiõpetajate, tugiisikute, sotsiaalpedagoogide, eripedagoogide, logopeedide, koolipsühholoogide jt tugispetsialistide järele. Paraku oli õpetajate järelkasvu tuleviku 2023. a raporti järgi eelmisel õppeaastal logopeed vaid 46 protsendil Eesti koolidest, koolipsühholoog 51, eripedagoog 57 ja sotsiaalpedagoog 67 protsendil. Raport tunnistab, et tugispetsialistide nappus paneb õpetajatele lisakoormuse. Kõige keerulisem on seis suurtes linnakoolides, kus valitseb lisaks veel ruumipuudus, mistõttu väikeklasse polegi alati võimalik luua.

Näeme, et kompetentsi toomisel erikooli asemel kohalikule tasandile on olnud oma hind. Õpetajate töötasu näitel on see järgmine. Kui tavaklassi õpilase õpetamiseks kulub õpetaja brutokuupalgaks laias laastus 2782 eurot (1,6 ametikohta), siis tõhustatud toe puhul, kus klassis on 12 õpilast, on see summa 5565 eurot, eritoe puhul 11 310 eurot ning üks ühele õppe ja lihtsustatud õppekava puhul koguni 16 692 eurot. Need arvutused kehtivad vaid klassi sajaprotsendilise täitumuse korral, mida esineb pigem harva.

Kokkuvõtteks. Mida rohkem on tavakoolis hariduslike erivajadustega õpilasi, seda rohkem on vaja õpetajaid ja tugispetsialiste. Aeg on näidanud, et tagamaks erivajadustega õpilastele nende vajadusi arvestav tugi kodulähedases koolis, kulub palju ressursse. Kõige eelneva juures ei tohi unustada ka tavaõpilasi, kes vajavad samuti individuaalset tähelepanu ja tugispetsialistide teenuseid.