Peamiseks põhjuseks, miks õpetajaid nii vähe on ja miks neid veel vähem juurde tuleb, on juba aastakümneid peetud palganumbrit. Kuigi see on kindlasti üks põhjuseid, miks noored ei soovi õpetajaks saamise peale isegi mõelda, ei ole see põhjus ainus ja viimasel ajal jääb mulje, et isegi mitte peamine.
Käimasoleval aastal on Eestis õpetajate arvestuslik keskmine brutokuupalk 2164 eurot. 2023. aasta neljandas kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1904 eurot, mis tähendab, et õpetajate palgast kui madalast palgast enam rääkida ei saa. Põhjus, miks õpetajaid on vähe ja peale ei tule, peitub milleski muus.
2021. aasta Haridus- ja Noorteameti rahulolu-uuringust selgus, et see, millega õpetajad oma töö puhul ise kõige vähem rahul on, on ameti maine. Samasugune uuring tehti käimasoleva aasta alguses ja on põnev näha, kuidas hinnang viimase kolme aastaga muutunud on. Riiklik aruanne küsitlustulemustest valmib järgmise aasta alguses.
Isiklikult kipun nõustuma nendega, kelle sõnul on õpetajad Eesti ühiskonnas väärtustatud ja neid austatakse. Järelikult peab peamine põhjus, miks õpetajaid juurde ei tule, peituma töös endas. Veeta 30 lapsega, kes ei taha tingimata seal viibida, päevas seitse-kaheksa tundi, minna siis koju kontrolltöid parandama ja järgmise päeva tunde ette valmistama, ongi raske. Väide, et kolm kuud suviti ja viis nädalat õppeaasta keskel on vabad, ei vasta tõele. Suvel koguneb puhkust alla kahe kuu ja õppeaasta keskele jäävad perioodide vahelised nädalad on täidetud ekskursioonide, katsete, koolituste ja muuga. Ühel hetkel, mitte väga kaua aega tagasi, lisandus töökohustuste hulka ka varasemast aktiivsem suhtlemine lastevanematega ja see võib paljude jaoks olla liiast.
USA-s 24 aastat õpetajana töötanud Lisa Conselatore sõnas oma sotsiaalmeediasse postitatud videos, et õpetajad lahkuvad oma ametist just lastevanemate suhtumise tõttu, tuleb välja, et see ulatub otsapidi ka klassiruumist välja. Vahendame siinkohal lõiku tunnustatud iluuisutamistreeneri Anna Levandi 25. aprilli sotsiaalmeedia postitusest:
„Praegusel ajal tundub tähtis pingutada ka treenerite ja õpetajate nimel. Pedagoogide töö väärib austust. Kui seda ei ole, siis ei ole meil varsti enam ei treenereid ega õpetajaid. Kahjuks kohtleb osa lapsevanemaid pedagooge kui ööpäev ringi valves olevaid teenindajaid, kellele võib helistada ja sõnumeid saata igal neile sobival ajal või jagada hoolimata vastava ettevalmistuse puudusest näpunäiteid, kuidas õpetaja oma tööd peaks tegema.“
Lisa kommentaar