Toomas Raag.
Toomas Raag.

Kaasav haridus kutseõppes: teooriast tegelikkuseni

Toomas Raag.
Toomas Raag.
2 minutit
159 vaatamist

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppimine kutsekoolides ja kutsehariduskeskustes on oluline teema, mis peegeldab haridussüsteemi võimet pakkuda võrdseid võimalusi kõigile õppijatele. Eesti seadus näeb ette kaasavat haridust, kuid reaalsus kipub olema vastuoluline. Kuigi kutsehariduskeskustel on potentsiaal pakkuda HEV-õppuritele sobivat keskkonda ja praktilisi oskusi, esineb sageli tõkkeid, mis takistavad nende laste täisväärtuslikku osalemist õppes.

Kaasava hariduse eesmärk on pakkuda kõigile õppijaile võrdseid võimalusi, arvestades nende individuaalseid vajadusi. Kutseharidus võiks HEV-lastele olla ideaalne, kuna see keskendub praktilistele oskustele, mis on sageli nende tugevus. Samuti võivad väiksemad õpperühmad ja praktiline lähenemine toetada nende enesehinnangu ja töövõime arengut.

Paraku ei ole kõik kutseõppeasutused valmis HEV-laste vajadustega kohanema. Probleemid algavad juba tugisüsteemidest: eripedagoogide ja tugispetsialistide puudus, piiratud rahastus ning õpetajate vähene ettevalmistus HEV-lastega töötamiseks. Tihti puuduvad ka piisavalt kohandatud õppevahendid või keskkond, mis vastaks näiteks liikumispuudega, nägemis- või kuulmispuudega õppurite vajadustele.

Tõsine küsimus on, kas kutsekoolid suudavad vältida olukorda, kus vastutus koolis kohanemise eest jääb õppurile endale. On juhtumeid, kus HEV-lapsed tunnevad end tõrjutuna, kuna kaasõpilased ja õpetajad ei mõista nende erivajadust. See võib viia motivatsioonilanguse ja õpingute katkestamiseni. Lisaks eeldab kutseõppes läbilöömine sageli iseseisvust ja sotsiaalseid oskusi, mida paljudel HEV-lastel napib.

Kutseharidusasutused peaksid senisest rohkem investeerima tugivõrgustikku ja kaasavate õppemetoodikate rakendamisse. Lisaks peaks riigi tasandil rõhutama, et kutseõpe ei ole „teine valik“, vaid samaväärne alternatiiv üldharidusele. Selline hoiak võib julgustada HEV-lapsi ja nende vanemaid nägema kutseõppes võimalust, mitte vajadust.

Hariduslike erivajadustega laste õppimine kutsehariduskeskustes on ühiskonnale väljakutse, kuid ka võimalus. Kui investeerime piisavalt tugisüsteemidesse ja õpetajate ettevalmistamisse ning muudame õpikogemuse paindlikumaks, võivad kutsekoolid pakkuda HEV-õppijatele eneseteostuse ja tööturu jaoks vajalikke oskusi. Kaasav haridus ei tähenda ainult õppija viimist klassiruumi – talle tuleb seal luua keskkond, kus tal on võimalik õnnestuda.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht