Hiljuti vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, millega avardatakse lisaõppe eesmärki ja suurendatakse selle mahtu, on samm edasi haridussüsteemi kohandamisel muutuva maailma vajadustega. Kuigi muudatused puudutavad otseselt lisaõppe korraldust, on nende mõju ulatuslik ning avab uusi võimalusi nii õpilastele, õpetajatele kui ka koolidele.

Lisaõppe põhieesmärk on aidata hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastel vältida puudujääke õpitulemuste saavutamisel ja tagada, et keegi ei jääks haridussüsteemist välja. Uute muudatuste valguses ei piirdu lisaõpe enam pelgalt akadeemilise järelejõudmisega, vaid selle eesmärk on avardada ka õpilaste individuaalseid huvisid. Lisaks on suurendatud lisaõppe mahtu, mis võimaldab pakkuda rohkem tunde ja pöörata tähelepanu isikupärasemale lähenemisele.

Muudatused annavad koolidele võimaluse toetada õpilasi mitte ainult õpitulemuste parandamiseks, vaid pakkumaks tuge ka nende isiklikule arengule. See on eriti oluline õpilaste puhul, kelle tugevused asuvad väljaspool traditsioonilisi akadeemilisi alasid.

Lisaõppe mahu suurendamine võimaldab pakkuda senisest rohkem nõustamistunde, kaasates lisaks õpetajatele ka tugispetsialiste, nagu eripedagooge ja psühholooge. See aitab rahuldada õpilaste kompleksseid vajadusi.

Kuigi seadusemuudatused pakuvad teoorias võimalusi, on nende elluviimine ressursimahukas. Koolid vajavad täiendavalt õpetajaid, spetsialiste ja sobivaid õppematerjale. Piisava rahastamiseta võib reform jääda pelgalt paberile.

Lisaõppe mahu kasv tähendab suuremat koormust õpetajatele, kes võivad juba praegu olla ülekoormatud. Õpetajaid tuleb toetada, et nad läbi ei põleks.

Õpetajaid peab pidevalt koolitama, et nad uute nõudmistega toime tuleks. Oluline on tõsta nende motivatsiooni ja pakkuda neile töökoormusele vastavat tasu. Reformi edukus sõltub ka lapsevanemate ja kohaliku kogukonna toetusest. Selleks peavad muudatuste eesmärk ja kasu olema selgelt kommunikeeritud.

Lisaõppe laiendamine ja tõhustamine on hariduse nüüdisajastamisel vajalik samm, kuid selle edukas rakendamine nõuab pühendumist ja hoolikat planeerimist. Kui reformi rakendamisel suudetakse üle saada ressursipuudusest ja toetada õpetajaid, võib sellest kujuneda vundament tulevikku suunatud haridussüsteemile, mis arvestab iga õpilase võimete ja vajadustega.