Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar küsis sotsiaalmeedias oma kolleegidelt, millest nad on viimasel ajal tööülesannete täitmisel loobunud, et vähendada tasustamata ületunnitööd ja mahtuda paremini üldtööaega.

„Uuringud ning heade kolleegide praktiline töökogemus on kinnitanud, et normkoormusega töötavatele õpetajatele juhtkonna, õpilaste, ametnike, vanemate ja ühiskonna poolt tervikuna seatud ootusi ja nõudmisi ei ole võimalik tulemuslikult täita 35 üldtööaja tunniga nädalas,“ selgitab Saar. „Eriti klassides, kus õpib 32–38 õpilast, ning õppeainetes ja kursusel, kus on eksperimentaalsed tööd ja vajadus õppevara diferentseerida.“ 

Saare sõnul on korduvalt kinnitust leidnud, et õpetajad töötavad 50 või enam kui 50 tundi nädalas. „See ülekoormus on kindlasti üks õpetajaameti atraktiivsust negatiivselt mõjutavatest teguritest ning sellele osutati tähelepanu ka õpetajate streigi ajal,“ lausub ta. „2025. aastaks on pilt selgunud: õpetajate töötasu alammäär võrreldes 2024. aastaga ei kasva, selle asemel on rakendunud valitsuse kehtestatud maksutõusud, kasvamist on jätkanud nii keskmine töötasu kui ka kõrgemate riigiteenistujate palgad.“ 

Saar ütleb, et kõik see suurendab õpetajate töötasu konkurentsivõimetust ning õpetajate reaalpalk kahaneb. 

„See sunnib tegema korrektuure tööajas ehk oluliselt vähendama tasustamata (!) ületunnitööd, mille on tinginud ebaproportsionaalsed ootused ja nõudmised ning õpetajate kõrge missioonitunne. Mis võimalused on tasustamata ületunnitööd vähendada sellisel viisil, et negatiivne mõju õpilaste edenemisele ja õpitulemustele oleks võimalikult väike?“ küsib ta.

Järeltööde arvu peaks piirama

Eesti Matemaatika Seltsi koolimatemaatika ühenduse esimeesHele Kiisel ütleb, et kehtiv õppekava koos ainekavadega on nutikalt kirjutatud – seal on nii praktikumid, õppekäigud kui õpetamise diferentseerimine. „Seega on raske suuri muutusi teha, ilma et jätaks õppekava täitmata,“ lausub matemaatikaõpetaja.

Kiiseli sõnul tuleb täpselt läbi mõelda, mida tahetakse järgmise teema õpetamisega saavutada, ja eesmärki silmas pidades ratsionaalsed otsused teha. „Tagasisidestamisel tuleb vältida pikki kirjalikke kommentaare ja rohkem tegelda tööde analüüsimisega klassiruumis,“ ütleb ta.

Kiisel nendib, et tööst nõrgemate ja tugevamate õpilastega ei saa nagunii loobuda, kuid siin tuleb seada sisse konkreetsed tundide toimumise ajad ja igale õpilasele eraldi enam vastu tulla ei saa. 

„Ja sellest tuleb õpilasi ning nende vanemaid ka teavitada,“ selgitab ta. „Õpilase kohus on õppida kohe esimeseks korraks ja järeltööde arvu peaks kool oma kodukorraga piirama. Õpetaja ei peaks tegelema lõputult individuaalsete konsultatsioonidega, järeltööde koostamise ja järelevastamistega.“ 

Kiisel ütleb, et õpilaste ja vanemate e-kirjadele tuleks vastata näiteks kolme tööpäeva jooksul ja teha seda lakooniliselt. „Usun, et sellise korra sisseseadmisel väheneks ka kirjade arv. Õpilane peaks oma probleemid üldjuhul lahendama koolis õpetajaga kontakti võttes,“ lausub ta. 

Matemaatikaõpetaja nendib, et kooliürituste või tasustamata projektide ära jätmine on kõige valutum ja võib-olla kõige vähem kahjulik.

Teema kokkuvõtteks tõdeb ta, et mõni õpetaja ongi juba ennastsäästvalt käitunud, aga teine on valmis end ikka pildituks töötama. „Kõigile ühist õiget vastust arvatavasti polegi,“ lausub ta.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu peab hästi oluliseks ratsionaalsust: eesmärk tuleb täita võimalikult otstarbekalt, aga ka mõistlikult. „Et tööaja sisse mahtuda, loobusin kõigepealt klassijuhatamisest,“ selgitab ta. „Teiseks katsetasin õpilastega kokkulepet, et kodutöid ma ei anna, aga õpime tunnis võimalikult tõhusalt. Ainus koduülesanne oli tervikteoste lugemine. See toimis suurepäraselt, tunniajast sai kokku hoida 10–15 minutit. Kolmandaks, kuna mu sisemine õpetamismotivatsioon on olnud alati hästi kõrge, siis õppisin pidevalt midagi juurde, lugesin, täiendasin end koolitustel, katsetasin. Neljandaks koostasin ülesandeid, mida õpilastel oli huvitav lahendada, aga mida sai ka kiiresti kontrollida (kasutasin ka veebivõimalusi, kus on koos õppimine + treenimine + tagasiside + preemia).“ 

Sarapuu sõnul ei ole kirjandite kirjutamise ja lugemise pealt võimalik aega kokku hoida, kuigi see on kõige aeganõudvam osa eesti keele ja kirjanduse õpetaja tööst.

Tööülesanded peavad mahtuma tööaja sisse

Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri ütleb, et täiskohaga töötava õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. „Selle tööaja eest peab õpetaja saama minimaalselt õpetaja töötasu alammäära, mis käesoleval aastal on 1820 eurot,“ lausub ta. „Tööülesanded peavad mõõduka tempo ja intensiivsusega töötades nimetatud tööaja sisse ära mahtuma.“ 

Haridusleppe  läbirääkimiste käigus tegeles eraldi töörühm just töökoormuse ja -ajaga. 

„EHL analüüsis ka oma siseses töörühmas õpetajate tööaega ning tegime haridusleppe osapooltele ettepaneku täpsemalt kokku leppida üldisemad põhimõtted, millega aga eelkõige KOV-id
nõus ei olnud,“ sõnab Voltri. „Aga olgu siinkohal ära toodud meie pakutud mõtted (ehl.org.ee/wp-content/uploads/sites/8/2024/08/Haridusleppe-tookoormuse-tooruhm-2024-versioon.pdf), mis lähtusid praegusest rahatamismudelist.“

Voltri sõnul on tabelist näha, et millekski muuks õpetajal paraku aega ei jää ja seega pole tal lisa- või kaasnevaid tööülesandeid võimalik täita. „Kui kool/koolipidaja on huvitatud, et õpetaja teeks siin kirjeldatust välja jäänud tegevusi, siis peab õpetajaga läbi rääkima, kas tal on võimalik oma vaba aega tööandjale müüa,“ selgitab ta. „Või nõustub õpetaja töötama intensiivsemalt suurema palga eest, sest suurema intensiivsusega töötades väsib inimene rohkem ning siis ei ole tal enam jaksu tegeleda oma perega ja hobidega jne. See lisapingutus tuleb inimesele kompenseerida.“

Voltri ütleb, et õpetajad peavad üle vaatama, milliseid tööülesandeid saab/jõuab ta tööaja jooksul teha ja mida mitte. 

„Ja kui mõnes koolis on õpetaja kontakttunni koormus suurem kui siin toodud 21 tundi, siis on selge, et ta töötab tundidega nädalatel juba rohkem kui 35 tundi. Sealt tulenevalt tuleb tema vaheaja tegevused viia absoluutse miinimumini, et tasandada vaba ajaga kontakttundide nädalatel tehtud ületunnitööd,“ räägib ta. „Loodame, et kõik koolipidajad juhinduvad siiski haridusleppes kokku lepitud eesmärgist, et õpetajate kontakttunni koormus ei ületaks 21 tundi. Peame kollektiivlepingutega nii riigi kui KOV-i tasandil need tööaja arvestuse ja koormuse põhimõtted kokku leppima, et õpetajad ei töötaks üle ega põletaks end läbi.“