Tiina Vapper.
Tiina Vapper.

Pingeline aeg

Tiina Vapper.
Tiina Vapper.
2 minutit
674 vaatamist
1 kommentaar

Peagi saab läbi eestikeelsele õppele ülemineku esimene aasta. Õpetajad on teinud head tööd, kuid on ka terve hulk probleeme. Nagu arvata võis, läks esimese klassi õpilastel kohanemine paremini kui neljandikel, kes kolm esimest kooliaastat vene keeles õppisid. Kõige keerulisem on olnud erivajadusega lastel, kes vajaksid mõlemas keeles tuge.

Muresid pole mitte ainult üleminekukoolides, vaid ka eesti koolides, kus õpib aina rohkem muukeelsete perede lapsi. Kui poole või rohkemgi klassist moodustavad teise kodukeelega õpilased, ei ole õpetajal lihtne hakkama saada isegi siis, kui abiõpetaja on kõrval.

Küsimus ongi, milliseid tulemusi sellises segaklassis õppimine annab. Õpetajad tunnevad, et seal pole mitte keegi – ei õpilased ega õpetaja – päriselt rahul. Kuna erineva kodukeelega lapsi peaks õpetama erinevalt, ei saa keegi seda, mida ta päriselt vajab. 

Õpetajate arvates peaks eesti keelt sarnaselt võõrkeeltega õpetama väiksemates rühmades, seda enam, et ka eesti kodukeelega laste lugemis- ja kirjutamisoskus jätab soovida. Samuti peaks õpetaja tunnikoormus olema oluliselt väiksem ning abiväge klassiruumis rohkem. 

Kindlasti vajavad õpetajad muukeelsete laste õpetamiseks sobivat õppematerjali, mida praegu pole. Eesti emakeelega õpilastele mõeldud õpikud on nende jaoks liiga keerulised ja õpetajad ise ei suuda päevast päeva töölehti ette valmistada.

Õpetajad on juba mõnda aega väga väsinud, sest järjest on aset leidnud pöördelisi muutusi: kaasava hariduse juurutamine, koroonapandeemia, nüüd ka eestikeelsele õppele üleminek, mis kõik on nõudnud palju jõudu ja pingutust. Üha jõulisemalt tungib kooli tehisintellekt, mis omakorda keerab senised õpetamise põhimõtted pea peale ja sunnib tööd ümber mõtestama.

Õpetajate koormus on olnud viimasel ajal enneolematu. Paljud neist ei pea suurele pingele vastu ning lahkuvad koolist või ei asugi pärast õpingute lõpetamist ametisse. Õpetajate puudus annab üha teravamalt tunda.

Samas muutub aina tähtsamaks, et klassi ette ei satuks juhuslikud inimesed, vaid kvalifitseeritud professionaalid, kes valdavad õpetamise kunsti.

Enne eestikeelsele õppele ülemineku algust hoiatasid eksperdid, et see nõuab oluliselt rohkem ressurssi, kui meil pakkuda on, mistõttu tuge vajavate õpilaste arv võib kasvada. Loodetavasti vajaminev ressurss siiski leitakse. Muidu juhtub nii, et õpilaste teadmised mitte ei parane, vaid jäävadki puudulikuks.

Kommentaarid

  1. Suur kummardus õpetajatele, olete teinud suurepärast tööd! Eriti hea meel on EÜE-75 Kaarma rühmakaaslase Tiina Vapperi artikli üle. Juba 50 aastat tagasi tudengina oli tal alati huvitavaid ja asjalikke ideid ning ettepanekuid. Jõudu edaspidiseks!

    Rita Pihlak

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht