Õpetajatöö on pingeline, vastutusrikas ja emotsionaalselt kurnav. Seetõttu pole üllatav, et paljudes koolides on hakatud rakendama õpetajate tervisepäevi – võimalust võtta aeg maha, kui keha või meel vajab puhkust, ent tõsiselt veel haigestunud ei ole. Kuid kas tervisepäevad on õpetajale luksus, mille üle tänulik olla, või hoopis hädavajalik tugi tema vaimse ja füüsilise kestlikkuse hoidmisel?

Õpetajate Leht palus koolijuhtidel vastata küsimustele tervisepäevade kohta. Paljud koolijuhid vältisid seda teemat, kuid küsimustele vastanud olid valmis oma töötajatele tervisepäevi lubama.

Tervisepäev ei ole Eestis seadusega reguleeritud tööandja kohustus. Töötajatel on töövõimetuse korral küll õigus haiguslehele, ent tervisepäev kui töövaba päev kergema vaevuse, stressi või taastumisvajaduse tõttu sõltub täielikult tööandja heatahtlikkusest ning kokkulepetest asutuses. Mõnes koolis on tervisepäevad kujunenud tavapäraks, teises see võimalus aga puudub. Seetõttu on õpetajate seas tekkinud arusaadav ebaõiglustunne: miks ühele hingetõmbepausi lubatakse, teisele aga mitte?

Üha rohkem omavalitsusi ja koolijuhte on hakanud mõistma, et tervisepäevad ei ole kulurida, vaid investeering. Õpetaja, kellel on võimalus end varakult taastada, ei jää nii kergesti pikemaks ajaks haiguslehele. Samuti on tõestatud, et paindlik töökorraldus, sealhulgas võimalus tervisepäevi kasutada, tõstab rahulolu tööga ning hoiab personali. Väsinud õpetaja ei jõua anda endast parimat – ja see mõjutab otseselt ka õpilaste õpikeskkonda ning tulemusi.

Paljudes koolides lubavad sisekorrareeglid võtta õpetajatel näiteks 1–3 tasustatud tervisepäeva aastas, eeldusel, et sellest teavitatakse õigel ajal ning seda võimalust ei kuritarvitata. Mõnes koolis tuleb leida endale asendaja, teises piisab juhtkonna informeerimisest. Sageli on tervisepäevad seotud kollektiivlepingutega, mida sõlmivad õpetajate esindajad koos koolipidajaga. Samuti on siin mänginud olulist rolli ametiühingud, tõstatades korduvalt tervisepäevade laiema reguleerimise vajalikkuse teema kogu haridussektoris.

Küll aga on oluline märkida, et tervisepäev ei tähenda tasulist puhkepäeva suva järgi. Tegemist on usaldusliku kokkuleppega, mille keskmes on töötaja vastutustundlikkus ja tööandja hoolivus. Kui mehhanism on aus ja läbipaistev, siis võidavad sellest mõlemad pooled. Õpetajad tunnevad, et nende heaolu väärtustatakse, ning juhtkond saab enda ridades hoida motiveeritud ja jätkusuutlikke töötajaid.

Oluline on vastastikune usaldus

Miina Härma Gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul on koolis vastavalt Tartu linna ja ametiühingu kollektiivlepingule kuni kolm tasustatud tervisepäeva kalendriaastas.

„Kolleegide asendamise eest maksame asendajale tasu,“ lausub ta. „Kui asendaja teeb tavalise tunni, siis saab ta tasu tavalise tunni määra alusel, kui asendaja on n-ö korrapidaja, tundi ise ette ei valmista ja järeltegevusi ei tee, siis 50% tunnitasust. Asendustasu tuleb diferentseerimisfondi arvelt.“

Tannberg ütleb, et tervisepäevade võtmisel on oluline juhi ja töötaja vastastikune usaldus ja see põhimõte on üldiselt töötanud. „Kui õpetajal on vaja muul põhjusel koolist vaba päeva saada, ka siis oleme kokkuleppele jõudnud,“ selgitab ta. „Arstiaeg on see, mida ei saa ära jätta. Tervisepäeva võib planeerida ka näiteks pikema meditsiinilise protseduuri tarbeks.“

Tannbergi sõnul on tervisepäevi üldiselt võetud vajaduspõhiselt ja pigem ei arvata, et need päevad tuleb välja võtta. „See on võimalus, mitte kohustus,“ nendib ta. „Paljud töötajad ei kasuta tervisepäevi üldse.“

Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik ütleb, et koolis on kolm tervisepäeva.

„Kui on vaja asendada, siis makstakse,“ selgitab ta. „Üldjuhul on õpetajad koostanud nn panga, kus on e-õppe ja iseseisva õppimise materjalid juhuks, kui õpetajat pole. Eraldi järelevaatajat meie õpilastele vaja pole, kuna tegeleme aktiivselt ka muidu õpilaste iseseisva õppimise võimekuse tõstmisega ja üldjuhul see ka toimib.“ 

Liblik lausub, et põhjendus peab olema, aga arusaadavalt on põhjendused ja põhjused tervisepäeva võtmiseks erinevad ning see ongi iga töötaja enda vastutus. 

„Õpetajad ikka võtavad tervisepäevi ja vahel on need kiirel paranemisel või taastumisel pikka perspektiivi arvestades ka suureks abiks,“ sõnab ta. 

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo ütleb, et koolis on juba mitu viimast aastat kõigil töötajatel lubatud võtta kolm tasustatud tervisepäeva. 

„Juhtub ikka, et inimesel on kas 1–2 päeva mingi külmetushaigus või mingi muu tervisehäda, mis ei kesta pikka aega,“ lausub ta. „Mõistlik on siis lasta õpetajal taastuda kodus, et ta ei peaks pooltõbisena koolis tunde andma hiljem kodus haiguslehel olles raha kaotama.“

Kaldo sõnul tervisepäevade võtmist väga konkreetselt põhjendama ei pea ja tööandja ei saagi põhjust küsida, sest inimeste terviseandmed on konfidentsiaalsed. 

„On mõistlik oma töötajaid usaldada. Kolm tervisepäeva aasta peale on ikka väga vähe ja meie kooli töötajad on vastutustundlikud inimesed,“ selgitab ta. „Kui õpetajal on vaja seoses oma tervisega päev vabaks võtta, on ta seda alati saanud. Kuna Pärnu Koidula Gümnaasium on ainult gümnaasiumiosaga kool, siis nn traditsioonilisi tundide asendusi õpetaja tervisepäeva ajal ei toimu, vaid õpilastel muudetakse selleks päevaks tunniplaani või antakse neile tunniks iseseisev töö.“

Tervisepäevade võtmine on alati põhjendatud

Rapla Vesiroosi Kooli direktori Jaan Reimundi sõnul pole kindlat tervisepäevade arvu ette nähtud, sest iga juhtum on erinev. „Võimaldame koolis tasustatud tervisepäevi, kui soov on põhjendatud, näiteks arstivisiit vms,“ selgitab ta. „Õppeaasta lõpus vaatame töökorralduse reeglid üle ja vajadusel teeme täiendusi.“ 

Jõhvi Kesklinna Kooli direktor Irina Šulgina ütleb, et nende koolis saavad õpetajad võtta aastas kolm tasustatud tervisepäeva. „Sel ajal asendavad neid kolleegid, kellel on parasjagu vaba tund,“ selgitab ta. „Asendusi korraldab õppekorralduse koordinaator. Kui mõni tund jääb õpetaja haiguse tõttu ära, leitakse hiljem võimalus see tagasi anda ajal, mil mõni teine õpetaja puudub. Vastastikku asendatakse üksteist. Õpetajad hindavad seda võimalust väga ja kasutavad tervisepäevi peamiselt eriarsti juurde minekuks või lihtsalt selleks, et end välja puhata, haigust peatada ja tervist taastada.“ 

Šulgina sõnul on tervisepäevade võtmine alati põhjendatud. „Kooli juhtkond toetab oma töötajaid ja hoolitseb nende tervise eest,“ rõhutab ta.

Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul on tervisepäevade võimaldamine asutuse väärtuspakkumise osana iga asutuse enda otsustada ja see sõltub kooli sisemisest töökorraldusest. 

„Tallinna Haridusamet ei ole andnud eraldi juhiseid tervisepäevade kasutamise kohta, vaid usaldab koolijuhte oma meeskonnas sobivaid kokkuleppeid sõlmima,“ lausub ta. 

Kas tervisepäevad peaksid olema seadustatud? Arutelud selle üle kestavad. Ühelt poolt võiks riiklik regulatsioon tagada võrdse kohtlemise kõigile õpetajatele, sõltumata kooli asukohast või koolipidaja suhtumisest. Teisalt usutakse, et liigne reguleerimine võib piirata koolide autonoomiat ja tekitada jäikust, mida hariduselus vaja ei ole.

Igal juhul näitab õpetajate tervisepäevade teema olulist arengusuunda: töötingimused ja õpetaja heaolu pole enam pelgalt pehmed väärtused, vaid hariduse kvaliteedi lahutamatu osa. Nagu õpilane vajab arenguks toetavat keskkonda, vajab seda ka õpetaja – ning mõnikord algab see ühest päevast puhkuseks.