• Paide Gümnaasiumi õuealale kogunes septembri keskel ligi 80 õpilast, et saada osa drooniõppe valikkursuse demopäevast. Eesti Lennuakadeemia instruktorite juhendamisel prooviti simulaatoreid, tutvuti droonide ehituse ja tööpõhimõtetega. 

Drooniõpe tuleb valikkursusena kaheteistkümnesse kooli üle Eesti, sh Räpina Ühisgümnaasiumi, Saue Riigigümnaasiumi, Tallinna Arte Gümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Rakvere Riigigümnaasiumi, Tapa Gümnaasiumi, Valga Kutsehariduskeskusse, Tartu Tamme Gümnaasiumi, Rae Gümnaasiumi, Kullamaa Keskkooli ja Saaremaa Gümnaasiumi.

Kaitseressursside Ameti esindajatega arutleti, kuidas mehitamata õhusõidukite kasutamine toetab noorte haridust, tulevasi karjäärivalikuid ja ka riigikaitset.

Kohale tulnud gümnasistid said teada, et kuigi lennuakadeemias õpetatakse peamiselt piloote, insenere ja lennunduse spetsialiste, on drooniõppe valikkursus midagi eripärast. Kursusel ei istuta ainult klassiruumis, vaid kasutatakse praktilisi kaugtöövahendeid ja simulaatoreid. Õpilased saavad proovida juhtida droone virtuaalselt ja hiljem ka päris seadmetega.

Paljudel õpilastel oli varasem drooni lennutamise kogemus, aga pärast kursust saavad nad nimetada end teadlikuks kaugjuhtijaks.

Kursus koosneb kahest suuremast osast. Enamiku õppe mahust moodustab teooria: käsitletakse droonide ajalugu, kehtivaid regulatsioone ja ohutusnõudeid, näiteks kus, kui kõrgel, kui kaugel ja milliste pädevustega on lubatud drooni lennutada. Räägitakse, kuidas vältida olukorda, kus teadmatusest lennutatakse drooni näiteks Tallinna lennujaama radadele. Õpitakse tundma droonide ehitust ja tööpõhimõtteid, alates elektroonikast kuni aerodünaamikani. Eraldi tähelepanu pööratakse meteoroloogiale: millise ilmaga drooniga lennata saab ning kuidas ilmaprognoose õigesti lugeda. Huvitav fakt on seegi, et lisaks vihmale ja tuulele mõjutavad droonilendu päikesetormid ja elektromagnetilised häiringud.

Õpilased pääsevad kursusel ligi e-õppekeskkonnale, kus on õppematerjalid, ülesanded ja harjutused. Pärast teooria omandamist on õpilased valmis praktiliseks õppeks, mis sisaldab droonide juhtimist simulaatoritel ning väiksemate seadmetega katsetamist.

Koostöös Kaitseressursside Ametiga on kursusel ka riigikaitseline mõõde. Droonitehnoloogia areneb kiiresti, sellel on kasutusvõimalusi nii tsiviil- kui ka militaarvaldkonnas. Näiteks kasutatakse droone pääste- ja otsingutöödel – nende abil on leitud metsast kadunud inimesi või otsitud termokaamerate abil maisipõldudelt metsloomi.

Esmaseid pädevusi saab hiljem täiendada ülikoolis või kaitseväes. Tallinna Tehnikaülikool töötab juba välja kursuse jätku, kus süvenetakse rohkem inseneeriasse ja droonitehnoloogia arendamisse. Just droonikursusel tärkav huvi võib viia elukutse või teadustööni.

Oluline on, et igal noorel oleks vähemalt kord elus võimalik proovida drooni juhtida ja mõista selle tööpõhimõtteid. See kogemus võib mõnele anda selge signaali, et lennundus või inseneritöö ei ole tema tee, samas kui teisele võib see olla tulevane amet.

Drooniõpe äratas õpilastes huvi 

„Mulle jättis drooniõppe demopäev väga hea mulje,“ räägib Paide Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Leene Martoja. „See oli põnev ning kindlasti tekitas huvi drooninduse vastu. Mulle meeldis kõige rohkem droonisimulaator ning osa, kus igaüks sai ise professionaalidelt küsimusi küsida.“

Martoja sõnul tulevad droonidega seotud teadmised ja oskused kasuks ka väljaspool kooli. „Droonindus on lai valdkond, seda saab kasutada nii filminduses, sõjanduses, jahinduses kui ka maastiku pildistamises,“ lausub ta. „Pärast seda päeva tunnen rohkem huvi riigikaitse ja lennunduse vastu.“

10. klassi õpilaneAleksander Hansen lausub, etdrooniõppe demopäev oli tore ja üllatav. „Loomulikult oli simulaator esimest korda natuke keeruline, kuid muidu tõesti meeldis ja sai uut infot,“ sõnab ta. „Kõige rohkem meeldis, et oli võimalus ise ekspertidele küsimusi esitada.“

12. klassi õpilaneOskar Põldvee on jubavarem droonidega kokku puutunud, kuid tuli ikka kohale. „Loeng oli pigem huvitav – mina näiteks ei teadnud, et droonide lennutamiseks on vaja eraldi luba,“ lausub ta. 

Kõige rohkem meeldis Põldveele simulaatoriga lendamine. Ta leiab, et ajateenistuses võiks sellest kursusest kasu olla. „Huvi riigikaitse vastu oli mul juba enne suur, seda loeng minus ei muutnud,“ lisab ta.

Paide Gümnaasiumi riigikaitseõpetajaKuido Pettai sõnul on selle kursuse puhul vaja vaadata inseneeria, nutikate lahenduste ja tuleviku tehnoloogia koosmõju. „Õpilased saavad drooniõppest omandatud oskusi kasutada gümnaasiumi õppekava teistes ainetes (riigikaitse, fotograafia, multimeedia, jne). Arusaamine, kuidas asi töötab ja mil moel on võimalik drooni mitmekesisemaks arendada, on tugevalt reaalainetega seotud.“

Pettai ütleb, et drooniõpe täiendab olemasolevat riigikaitseõpetust. „Eelnevatel aastatel olen tutvustanud õpilastele droone nii teooriatundides kui ka riigikaitselaagris,“ lausub ta.

Pettai hinnangul on õpilaste huvi suur. „Igal aastal korraldame riigikaitselaagrit ja tutvustame seal ka droone – seda koostöös lennuklubiga Keelutsoon,“ kirjeldab ta. „Huvi drooni kui lennuvahendi vastu takerdub eelkõige hinna taha. Sel kursusel saab teha õpilastele selgeks, et alustada saab lihtsatest droonidest. Sealt on võimalik edasi liikuda keerulisemate ja kiiremate juurde.“ 

Kursus aitab teha teadlikumaid karjäärivalikuid

Valikkursuse tellis Kaitseressursside Amet ning kursuse sisu töötas välja Eesti Lennuakadeemia. 

Kursusel saavad õpilased esmased teadmised droonide ehitusest, toimimise põhimõtetest ja käitamise reeglitest.

„Et droone professionaalselt ja ohutult lennutada, on vaja vähemalt A1/A3-taseme pädevust. Selle saavad õpilased valikkursusel pärast Transpordiameti vastava eksami sooritamist,“ sõnab Eesti Lennuakadeemia kaugpilootide koolitusjuht Oskar Saarepera. 

Kaitseressursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonnajuhi Aare Jamnese sõnul on kõige olulisem kooli huvi ja valmisolek kursust õppetöösse integreerida. „Varustuse tagab riik, kooli roll on leida vastutav õpetaja, kes juhendab õpilasi e-õppes ja aitab õppepäeva korraldada,“ lausub ta. „Kavas on koolitada instruktoreid ka laiemalt, et Eesti igas piirkonnas oleks pädev juhendaja.“

Saarepera ütleb, et õpe koosneb 25 akadeemilisest teooriatunnist e-õppes ja kümnest praktikatunnist. Enne praktilist õppepäeva peab õpilane olema teinud Transpordiameti A1/A3-eksami ja saanud kaugpiloodi pädevustunnistuse. 

Kaitseressursside amet ja lennuakadeemia otsustasid korraldada drooniõppe valikkursuse demopäeva just Paide Gümnaasiumis näitamaks, et uuenduslikud projektid ei pea alguse saama suures linnas. 

„Paide sobis oma asukoha tõttu Eesti südames hästi,“ lausub Jamnes. „Lisaks avati Paide külje all Nurmsis hiljuti kaugpilootide väljaõppekeskus, mis võib kujuneda praktiliste õppepäevade keskuseks.

Oli näha, et demopäev äratas huvi ka nendes noortes, kes esialgu kursuse vastu huvi ei tundnud,“ sõnab ta. 

Kaitseressursside Amet koostöös Eesti Lennuakadeemiaga alustab 2025/ 2026. õppeaastal uue valikkursuse „Mehitamata õhusõiduki käitamine“ katseprogrammiga, mis toob droonitehnoloogia õppimise esmakordselt kaasaegsel ja süsteemsel kujul gümnaasiumiõpilaste õppekavasse.

„Projekti määramisel lähtusime eelkõige geograafilisest hajutatusest ja koolide huvist, kuivõrd kooli enda initsiatiiv on katseprogrammi õnnestumisel määrav,“ selgitab Jamnes.

„Leppisime valitsust moodustades kokku, et alustame koolides drooniõppega. Hea oli näha, et koolid tulid sellega aktiivselt kaasa ja esimesed kursused saavad kohe alguse,“ räägib kaitseminister Hanno Pevkur. 

Ta lisab, et drooniõpe aitab noortel ühendada huvi tehnoloogia vastu ja toetab juba toimivat riigikaitseõpet praktilisel viisil. „Vaid mõne kuuga suutsime käivitada programmi, mis toob nüüdisaegse droonitehnoloogia koolidesse – see näitab valmisolekut muutuvale julgeolekuolukorrale kiiresti reageerida,“ on kaitseminister rahul. „Drooniõpe on osa laiemast visioonist, kus tehnoloogia, haridus ja julgeolek toetavad üksteist ning tugevdavad kogu ühiskonda.“ 

---

Riigikaitsja Aare Jamnes: ajateenistusest saab väärt oskusi tulevikuks

• Kaitseressursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonnajuht Aare Jamnes rõhutab, et gümnaasiuminoorte kaitsetahe on viimastel aastatel kasvanud. Üha enam noori astub ajateenistusse omal algatusel. 

Riigikaitseõpetus aitab murda müüte, näidates, et ajateenistus ei tähenda ainult relvaga metsas olemist, vaid pakub ligi 140 kursust, alates küberturvalisusest kuni välikoka tööni. 

Jamnes räägib intervjuus, kuidas kaitseväes omandatud oskusi arvestatakse ka kutse- ja kõrgkoolides ning mil moel võib ajateenistus noorte karjäärivalikuid suunata.

Milline on gümnaasiuminoorte kaitsetahe?

Me oleme seda mõõtnud riigikaitseõpetuse küsitlustega enne ja pärast kursust. On selgelt näha, et mida rohkem noored riigikaitsest teavad, seda rohkem nad panustada tahavad. Olen ise noortelt küsinud, kuidas nad riigikaitsesse suhtuvad, ja vastus on olnud üsna konkreetne: ärge muretsege, isegi kui me sellest palju ei räägi, ei tähenda see, et me ei hooliks. Vastupidi, noored on teadlikud ja patriootlikud. Riigikaitseõpetuses tuleb see hoiak selgelt esile.

Näeme seda ka vabatahtlike ajateenijate arvus. Viimastel aastatel on nende hulk tõusnud: üle 70 protsendi esitab ise avalduse teenistusse tulemiseks. Ajateenijate keskmine vanus on 19,4 aastat, mis tähendab, et paljud noored tahavad läbida ajateenistuse kohe pärast gümnaasiumi. Oleme ülikoolidega arutanud, et sageli ongi mõistlik teha ajateenistus enne kõrgkooli – see annab aasta küpsemiseks, uute inimestega kohtumiseks ja võib-olla ka erialavaliku üle mõtlemiseks.

Kas see tähendab, et riigikaitseõpetus on varasemast populaarsem ning noored on kaitseteenistusse minnes teadlikumad?

Just! Üks eesmärk ongi tutvustada ajateenistuse erialasid. Sageli arvatakse, et ajateenistus tähendab ainult metsas relvaga olemist. Tegelikult pakutakse seal ligikaudu 140 kursust. Keskmine ajateenija läbib neli kuni kuus kursust. Näiteks on meil meteoroloogiakursus, küberturvalisuse, fotograafia-, kommunikatsiooni, radaritehnika, automehaanika kursus ja palju muud.

Kui noored saavad teada, et ajateenistuses saab päriselt vajalikke oskusi omandada, tekib neil motivatsioon. Näiteks kutsekooli kokaeriala õpilased saavad väliköökides sadadele inimestele süüa teha.

Kas ülikoolide ja kutsekoolidega on lepitud kokku, et kaitseväes omandatud oskusi arvestataks hilisemal õpinguteel?

Jah, siin on kaks suunda. Esiteks kutseharidus. Näiteks Järvamaa Kutsehariduskeskus on loonud õppekava, kus kolmandal kursusel saab ajateenistus olla õpingute osa. Õpilane saab ühtaegu teha koolipraktika ja läbida ajateenistuse, lõpetades kooli koos hariduse ja kaitseväekogemusega. Polütehnikumis valmistuvad õpilased riigikaitselisel sideerialal juba kooli ajal ülesanneteks kaitseväes.

Teiseks kõrgharidus. Hiljuti arutasime Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektoriga, kuidas ajateenistuses läbitud kursuseid ülikoolis arvestada. Kui keegi on näiteks küberväejuhatuses läbinud üle sajatunnise IT-koolituse, ei peaks ta ülikoolis sama materjali uuesti õppima, vaid võiks liikuda kohe praktilisema õppe juurde.

Kas see on juba praegu võimalik?

Jah. Juba kolmandat aastat väljastab kaitsevägi ajateenistuse tunnistusi, kus on kirjas kursused, mahud ja õppekavad. Noored saavad esitada selle oma koolile või ülikoolile, et seal omandatud teadmisi ja oskusi arvestataks.