Kümnete tuhandete e-rehkendajate õhin möödunud aastast annab märku, et matemaatika tase määrab paljude noorte tuleviku nii kõrghariduses kui ka elus tervikuna, aga tõstab kindlasti ka Eesti konkurentsi- ja kaitsevõimet. Nüüd on tarvis muutust haridussüsteemis, mis aitab tõsta matemaatika õppimise indu ja taset.

9. oktoobril oleme taas e-rehkendamas. Usun, et huvilisi on veelgi rohkem kui eelmisel aastal, mil võiduka lõpuni jõudis üle 11 000 ja uudistamas käis üle 30 000 inimese. Loodan väga, et oleme sellega loonud hea ja kestva tava.

Kui e-rehkendus oleks valem, siis selline: huvi → harjutamine → edu → enesekindlus → paremad tulemused → laiemad võimalused → kõrgharidus → parem sissetulek → tõhusam majandus → suurem konkurentsi- ja kaitsevõime. Ning see valem on end juba ette tõestanud: 

Pole kahtlust, et Eesti tulevik sõltub meie matemaatika tasemest.

Jah, matemaatika riigieksami keskmised tulemused on mullusega võrreldes veidi paranenud.

Seda pilti varjutab aga tõsiasi, et ligi kolmandikus Eesti koolidest ei suutnud 30% või enam õpilastest ületada isegi 50% lävendit. Kui teisendame selle viiepallisele hindeskaalale, näeme ehk selgeminigi, mida see 50% tähendab.

Veelgi teravam on vastuolu kitsa ja laia matemaatika eksami tulemuste vahel ning venekeelsete ja eestikeelsete koolide tulemustes. Vähemalt praegusel kujul pole kitsa mateematika tee viinud sinna, kuhu selle algatajad lootsid.  

Toetajaid tundub rohkem kui tulemusi

Õnneks pingutame me mitmel moel, et tulevik oleks helgem. Matemaatika õppimist püütakse mitmete projektide ja meetoditega atraktiivsemaks muuta, näidata selle seoseid tegeliku eluga. Õpetajad õpivad ka ise, ettevõtete koostöös käivitatud „Lae end“ programmis on nüüd ka matemaatikaõpetajad.

Ülikoolid panustavad samuti, pakkudes õpilastele matemaatika ja teiste reaalainete lühikursuseid ning valikaineid koolides. Unicorn Squad on laienenud ka tehnoloogiahuviliste gümnasistide sekka. Tehnikaülikooli arengufond pani välja stipendiumi reaalainete õpetajate ergutamiseks ja toetamiseks.

Siiski vajame kindlamat ja jätkusuutlikumat mudelit, et õppija saaks oma võimed täielikult välja arendada ja et tema tase ei sõltuks ülemäära juhustest. Ehk sellest, millisesse kooli ta satub või millise motivatsiooniga pedagoog teda õpetama asub.

Vajame kindlust, et noore inimese otsus, seda juba põhikooli lõpuklassides, ei oleks kantud emotsioonidest ja hirmust mittehakkamasaamise ees, matemaatikast kui raske õppeine negatiivsest kuvandist. Hiljem on neid valikuid raske, kui mitte võimatu muuta. Ja see teadmine mõjutab noore inimese edaspidist suhtumist ühiskonda või ka haridusse üldisemalt.

Kurb on, kui teekond katki jääb

Tallinna Tehnikaülikoolis näeme igal aastal, kuidas liiga paljude potentsiaalsete tudengite teekond katkeb, sest nende matemaatikaoskused pole ülikooliõppeks määratud tasemel.

Kui matemaatika jääb nõrgaks, ei parane ka Eesti konkurentsivõime. Matemaatika on ju terve mõtlemisviis, oskus andmeid kasutada ja mustreid mõista. Just need oskused sünnitavad tulevasi insenere, IT-spetsialiste, ettevõtjaid, teadlasi. Paljuski just heal tasemel matemaatika täidab võtmetähtsusega töökohad IT-s või inseneerias, mida Eesti majandus hädasti vajab.

Püüame ülikoolina teha, mis on meie võimuses. Oleme arendanud ja jätkame matemaatika ettevalmistuskursuseid nii gümnaasiumilõpetajatele kui ka tudengitele. Teeme koostööd koolidega, pakkudes õpetajatele täienduskoolitusi ja õpilastele laagreid ning võistlusi.

Meie teadlased ja tudengid on – ja saavad veelgi rohkem olla – mentoriteks noortele, esitleda matemaatika olemust praktiliste ülesannete ja pärisprobleemide lahendamise kaudu.

Tunnen aga selgelt, et sellest kõigest jääb väheseks, kui me ei tegutse koos, suuremalt süsteemselt, põhimõtteliselt.

Kriit, tahvel ja tehisintellekt

Möödas on aeg, mil matemaatikat õpitakse ainult kriit käes ja tahvli ees. Vajame kaasaegseid digi- ja õppevahendeid, probleemõpet ja tuge õpetajatele, et matemaatika oleks inspireerivam, õppijakesksem. Tähtis on käia käsikäes AI- ja TI-hüpetega, näha ja enneteada ohte ja kasutada võimalusi, mida infotehnoloogia areng pakub.

Kindlasti vajame avalikke arutelusid ja mõtestatud lahendusi ka konkreetsematel teemadel, näiteks kartusel, et valemite kasutamine eksamitel ei muuda keskmist taset paremaks, vaid loob lihtsalt mugavuslahenduse.

Kindlasti ootab nii erialakogukond kui ka laiem avalikkus haridusministeeriumilt selgemaid fookusi, oodatava tulemuse ühesemat sõnastamist, tõdemust, et matemaatika praegune seis seab ohtu Eesti edu tulevikus.

Siinkohal mõned soovitused. Esiteks peame seadma eesmärgiks kitsa matemaatika taseme tõstmise, seda kaasaegsete metoodikate ja õpivahendite toel. Teiseks peame tagama võimalikult võrdsed võimalused kõigile koolidele, ka väiksematele ja suurematest linnadest kaugemal asuvatele. See hõlmab ka õpetajate järelkasvu kindlustamist.

Kolmandaks peame tugevdama ülikoolide ja koolide partnerlust. TalTech on valmis laiendama oma ettevalmistuskursuseid, koostööprojekte ja mentorlusprogramme, aga hooga tegutsevad ka teised. Jõudude ühendamine ühtsema ja selgemalt seatud eesmärgi teenistusse annaks senisest hoopis tõhusamaid tulemusi.

Võiksime startida juba homme, ootame selget märguannet. Sest veel kord: Eesti ei saa endale lubada, et noorte potentsiaal takerdub matemaatikasse. Meie riigi digipööre, keskkonna ja majanduse kestlikkus sõltuvad reaalainete oskustest. Matemaatika ei ole ainult valemid ja eksamitulemused, see on meie teine riigikeel.

Tiit Land
Tallinna Tehnikaülikooli rektor