• Arenguseire Keskuse uuringu põhjal kasutab Eestis 28% lapsevanematest oma laste toetamiseks eraõpetajat. Neid vajatakse nii edu ja eeliste säilitamiseks kui ka õpiraskuste ületamiseks.

Arenguseire Keskuse uuringu põhjal kasutatakse eraõpetajaid kõige sagedamini Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas. Enim vajavad abi 7.–9. klassi õpilased, just 9. klassis otsitakse palju lisatuge matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Enim kasutavad eraõpetajaid linnaõpilased, keskmiselt on eraõpetaja tunnihind 20–29 eurot. Üle 60 protsendi õpilastest koges märgatavat või olulist arengut eraõpetaja toel. Raportis tuuakse välja ka ohukoht, et eraõpetajate turg võib süvendada hariduslikku kihistumist, eriti kui nende kasutamine tuleneb koolisüsteemi puudustest.

Pagas on seinast seina

Eraõpetajate kogemuspagas on seinast seina. Paljud tudengid on kooliõpilaste toetamises leidnud lisasissetulekuallika, samas pakuvad eratunde ka staažikad pedagoogid. Eraõpetajate veebiplatvormid lihtsustavad mõnevõrra õpetaja valimist, näidates nende töökogemust, haridust ja platvormi kaudu toimunud tundide arvu, samuti on õpetajatel võimalik laadida üles oma kvalifikatsiooni tõendav diplom. Facebooki gruppides tutvustavad eraõpetajad ennast vabas vormis.

“Olen magistrikraadiga ja mulle teeb tuska, kui vajaliku ettevalmistuseta inimesed küsivad tunni eest minust kaks korda rohkem.

Margit Arro

Staažikas matemaatikaõpetaja Margit Arro tõi välja, et eratundide andmise vajadus tekkis tal seitse aastat tagasi, mil ta jäi tervise tõttu ratastooli ega saanud enam koolis õpetada. Koolis oli ta selleks ajaks töötanud 35 aastat. Nüüd annab ta juba üle seitsme aasta üle riigi veebis matemaatikatunde, elades ise väikelinnas, kus pole palju tööd. „Algul õpetasin tuttavate, siis endiste õpilaste lapsi, info levis suuliselt ja veebis kuulutasin ka. Töö eraõpetajana on aidanud mul ellu jääda,“ kinnitab ta.

Arro sõnul soovib ta eraõpetajana kooliõpetajat toetada, mitte temaga konkureerida. „Eesmärk on arukas noor,“ lausus ta. „Matemaatika õpetamiseks peab ainest täielik ülevaade olema. Tuleb järgida ainekava ja eksaminõudmisi, samuti on eri kooliastmetes sama aine õpetamise metoodikad erinevad.“ Eriprogrammi alusel aitab ta praegu kahte andekat põhikooliõpilast. Arro eratunni tasu ei ületa koolis töötava õpetaja oma. „Olen magistriharidusega ja teeb tuska küll, kui vajaliku ettevalmistuseta inimesed küsivad tunni eest kaks korda rohkem,“ ütleb ta. 

Kool põletas läbi

Anonüümseks jääda sooviv eraõpetaja Triinu*, kes tegutseb eraettevõtjana, annab matemaatikatunde ülikooli ja põhitöö kõrvalt. Tema teekond õpetajana on olnud käänuline. „Alustasin ülikoolis õpinguid bakalaureusetasemel õpetajaõppes ja kooli kõrvalt värvati mind tööle. Töötasin mõne aasta koolis, aga sealse töömahu tõttu hakkasid ülikooliõpingud kannatama. Ei leidnud kuldset keskteed, kus saaksin pühenduda õpingutele, aga samas pakkuda kvaliteetset õpet õpilastele. Lisaks sattusin väga toksilisse kollektiivi, mis mõjus rusuvalt,“ meenutab ta. 

“Ma ei ütleks, et õpilastel, kes minuni jõuavad, puuduvad võimed, aga õpetajad ei jõua koolis nendeni.

*Triinu

Kui Triinu koolist töölt ära tuli, oli ta kaks aastat kodune ja taastus läbipõlemisest. „Mul polnud enam mingit tahtmist koolis töötada. Liikusin edasi tööle hoopis teise valdkonda.“ Siiski otsustas ta naasta õppima samale erialale. „Sain ülikoolis õppejõududelt kiitvat tagasisidet ja otsustasin uuesti kätt proovida, aga seekord eraõpetajana,“ räägib ta.

Eraõpetajana peab Triinu suurimaks väljakutseks jänni jäänud õpilaste enesehinnangu taastamist, mis mõjutab motivatsiooni. „Põhikooliõpilasele otsivad tuge vanemad, laps ise ei pruugi tahtagi neid tunde võtta. Minu töö on julgustada ja luua turvaline õpikeskkond. Paratamatult on matemaatikas ka õpilastel suured õpilüngad. Ma ei ütleks, et õpilastel, kes minuni jõuavad, puuduvad võimed, aga õpetajad ei jõua koolis nendeni. Kas on klass suur või õhkkond pingeline,“ selgitab ta.

Tunnitasu kohta arvab Triinu, et tugi peab olema kättesaadav ka väiksema sissetulekuga peredele ega tohi olla jõukate privileeg. Ta arvestab sellega, et kuna tal veel magistrikraadi ja õpetajakutset pole, ei ole ta ametlikult kvalifitseeritud õpetaja. Tasu 20 eurot tunnis on ta määranud selle järgi, mida turul küsitakse, aga liiga üles kruvinud seda pole.

Triinu näeb ennast pigem mentori kui õpetajana. „Lisaks matemaatikale õpetan õpilasi õppima, aitan neil seada endale koolis eesmärke ja olen lihtsalt inimlikult toeks,“ lausub ta.

Harno: kool peab vastutama

Haridus- ja Noorteameti (Harno) kommunikatsioonijuhi Tiina Nõmme sõnul neil ülevaadet eraõpetajate turust Eestis pole. „Kool peab vastutama, et õpilane omandaks vajalikud oskused ja teadmised koolitunnis, ning kui vaja, siis saab õpilasele määrata individuaalse õppekava,“ mainis ta.

Ometi otsitakse aktiivselt eraõpetajaid Facebooki gruppides „Eraõpetaja/tugiisik“ ja „Koduõpetajate pank“ ning järjest uusi kasutajaid registreeritakse eraõpetajate vahenduse platvormidele, nagu Superprof, Mentorout ja Pinpaya (uue nimega MyTutor24). Osal õpetajatest on ka isiklikud veebilehed.

*Õpetaja isik on toimetusele teada.

---

Enim vajatakse abi matemaatikas ja keeltes

Arenguseire Keskuse uuringu põhjal kasutatakse enim eraõpetajate abi matemaatikas (61%), eesti keeles (47%) ja inglise keeles (34%). Vähesel määral ka keemias ja füüsikas.

Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko sõnul võib Eestis nende ainete puhul eraõpetajate suuremat kasutamist mõjutada õpetajate nappus – just neid õpetajaid otsivad koolid kõige rohkem. EHIS-e andmetel lahkub igal aastal ajutiselt või lõplikult ametist keskmiselt 1459 õpetajat (õppeaastate 2005/2006–2021/2022 keskmine). Aastati kõigub lahkujate arv 1200 ja 1900 õpetaja vahel, moodustades 8–12% kogu õpetajaskonnast (Arenguseire Keskus, 2023).

“Mitmed uuritud noored tõid probleemina välja õpetajate suhtumise õpilastesse.

Eneli Kindsiko

Enim lahkuvadki ametist eesti keele, matemaatika ja inglise keele õpetajad (Arenguseire Keskus, 2023). Varasemad Eesti uuringud näitavad, et kõige rohkem lahkub õpetajaid just kolmandas kooliastmes, st 7.–9. klassis (Rootalu, 2022). See omakorda võib suurendada õpilünki ja eraõpetaja kaasamise vajadust, sest sagedased õpetajavahetused ja heade aineõpetajate nappus mõjutavad õppetöö kvaliteeti.

„Eraõpetajate kasutamise põhjuseks nimetati asjaolu, et kool ei suutnud pakkuda piisavat tuge. Küsitluse avatud vastustest selgus, et peamised puudused avalduvad heade õpetajate nappuses, liigsuurtes klassides, erinevas õpitempos jne. Näiteks, selgus, kuidas täna suuremates linnades liigsuured klassid takistavad õpilastel edasijõudmist ja õpetajal mahajääjate, aga ka kiiremini edasi liikuda soovijate märkamist,“ selgitas Kindsiko.

Üsna kõnekad on Kindsiko sõnul ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025. aastal gümnasistide seas tehtud küsitluse tulemused teemal, millised on õpilaste soovitud muutused matemaatika õpetamises (HTM, 2025). Gümnaasiumilõpetajad soovisid eelkõige, et matemaatikaõpetajad kasutaksid paremaid ja mitmekesisemaid õpetamismeetodeid, struktureeriksid tunde teistmoodi ning pakuksid stabiilsemalt kvaliteetset õpet. Mitmed tõid probleemina välja õpetajate suhtumise õpilastesse ning soovi õpetajat vahetada. Lisaks taheti matemaatika teemade läbimiseks rohkem aega, individuaalset tuge, väiksemaid õpperühmi ning taseme- või temporühmade kasutamist – ehk teisisõnu paindlikumat ja õppijakesksemat lähenemist. „Kokkuvõttes on koolis loodud õpikeskkond ja õpitingimused üks olulisemaid tegureid, mis määrab, kas õpilane vajab lisatuge ja pöördub eraõpetaja poole,“ sõnas Kindsiko.