• Atesteerimise eesmärk ei ole hinnata formaalselt, vaid aidata koolijuhtidel muutuda oma töös paremaks. Sellest sõltub otseselt ka õpilaste võimalus saada tugevam haridus.

Juhtimiskultuuris on mitmeid kitsaskohti: segased eesmärgid, liigne keskendumine välistele ootustele ning õpetajate vähene koostöökultuur. Samal ajal on selge, et koolijuhtimise kvaliteet ei ole pelgalt juhtimisküsimus, vaid mõjutab otseselt õppija arengut, õpetamise kvaliteeti ja kooli õpikeskkonda.

Mis on atesteerimise lisaväärtus ja miks seda vaja on?

Mõnikord eeldatakse, et koolipidajad seavad oma juhtidele arengueesmärke ja annavad regulaarselt sisulist tagasisidet. Tegelikkuses see nii pole. Eve Eisenschmidti ja Marcus Ehasoo 2025. aasta uuring näitab, et koolijuhtide hinnangul on pidajate tugi ebaühtlane ja keskendub sageli administratiivsetele küsimustele, mitte juhtimise sisule ja õppimise arendamisele. Kantar Emori 2024. aasta uuringust selgub, et arenguvestlusi on regulaarselt pidanud 58% koolipidajatest ning ka pidajad ise näevad puudujääke koolijuhtide arengu toetamisel. OECD raport Eesti kohta (Santiago jt, 2016) tõi samuti välja, et meil puudub süsteemne ja kohustuslik koolijuhtide ametialase tagasisidestamise raamistik. See tähendab, et koolijuhtide arengut ei toetata Eestis süsteemselt ega võrdselt. 

Võib tõesti tunduda, et koolijuhtide toetamiseks on juba piisavalt mehhanisme: arenguvestlused toimuvad ning arendusprogramme on palju. Nõustume, et on väga häid algatusi, näiteks Heateo haridusfondi eestvedamisel toimuv haridusjuhtide praktikaprogramm, uuendatud on haridusjuhi kompetentsimudelit jne. Uuringud viitavad siiski, et koolijuhid ja koolipidajad vajavad senisest süsteemsemat tuge ning konkreetsemalt kokkulepitud raame. Atesteerimissüsteem aitab luua raamistiku koolijuhtide töö tagasisidestamiseks.

Miks atesteerimine ei ole lihtsalt dubleeriv arenguvestlus?

Atesteerimissüsteem ei teki tühjale kohale, vaid on osa laiemast haridusjuhtimise arendamisest. Atesteerimise hindamise valdkonnad (õppijast lähtuvad sihid, õppekavaarendus jne) kattuvad koolide kvaliteedihindamise fookusega.

Kui seni on koolijuhi tööle antav tagasiside sõltunud suuresti koolipidaja võimekusest ja kogemusest, siis atesteerimiskomisjoni kuuluvad lisaks pidajale kogenud koolijuhid ning vajadusel ka eksperdid. See aitab vältida olukorda, kus hinnang sõltub ainult ühe pidaja praktikast ja pädevusest.

Ei vasta tõele väide, et atesteerimine on bürokraatlik lisasamm. Vastupidi. Atesteerimise keskmes on sisuline arutelu ja tagasiside koolijuhi töö sisu, eesmärkide ja tulemuste kohta. Komisjoni tagasiside on arenguvestluste ja edasise koostöö alus. Atesteerimine ei dubleeri arenguvestlusi, iga-aastased arenguvestlused ja viiendal tööaastal toimuv atesteerimine loovad koolijuhi arengu toetamisel ühtse terviku.

Senine tagasiside näitab, et atesteerimissüsteem aitab koolijuhtidel oma tööd analüüsida ja koolipidajatel anda sisukamaid hinnanguid. Seda on kinnitanud ka arenguprogrammides osalenud koolijuhid ja pidajad. Motiveeritud ja toetatud koolijuht tähendab omakorda tugevamat koolimeeskonda ja paremaid võimalusi õpilaste arenguks.

Kes katab kulud ja kellele on atesteerimine lisatöö?

Koolipidaja vastutab ka praegu koolijuhi töö hindamise ja arengu toetamise eest. Atesteerimine ei loo otseselt uut ülesannet. Pidajatele, kellel arenguvestluste ja koolijuhtide arendamise süsteem juba toimib, ei teki lisakoormust. Küll aga peavad selgema süsteemi looma pidajad, kellel ei olnud varem selgelt välja kujunenud koolijuhi töö tagasisidestamise tava. Atesteerimisest saadav kasu – tugevamad juhid, paremini juhitud koolid ja paremad õpitulemused – kaalub selle pingutuse üles.

Eesti koolijuhtide ühendus peab tagama, et igas komisjonis osaleksid ettevalmistatud koolijuhid, ja katma nende kulud. Seetõttu osaleb ka haridus- ja teadusministeerium vabaühenduste toetamise voorus. Komisjonis osalevate koolijuhtide töö tasustamise aluseks on võetud haridusmentorite töötasu summa, kuid tegelikud kokkulepped teeb koolijuhtide ühendus ning summa sisse arvestatakse vajadusel ka transpordikulud. Pidajatele ei lisandu komisjoni liikmete tasustamisel otsest rahakohustust.

Milline on koolijuhtide arendamise hind ja mõju?

Atesteerimise ettevalmistus on osa laiemast haridusjuhtimise arendamisest. Euroopa sotsiaalfondi kaudu on haridus- ja noortevaldkonna juhtimiskvaliteedi ning organisatsioonikultuuri arendamiseks kavandatud kuni 2029. aastani 5,5 miljonit eurot. See sisaldab koolijuhtide ja koolipidajate arenguprogramme, arendatakse ka toetavaid tööriistu ja toetatakse atesteerimissüsteemi kasutuselevõttu.  

Peamised täienduskoolituse fookusvaldkonnad on õppimist toetavad juhtimisviisid, professionaalse arengu võimaluste loomine, füüsilise ja vaimse tervise ja heaolu toetamine ning karjääri- ja kompetentsimudelite rakendamine. See tegevus toetab haridusjuhtimise arengut tervikuna, sealhulgas atesteerimissüsteemi, sest atesteerimissüsteem tugineb õppimist toetavatele juhtimisviisidele ja kompetentsimudelile. Loodud on spetsiaalsed täienduskoolitused nii atesteeritavatele koolijuhtidele, atesteerimisekspertidele kui ka pidajatele. Programmide mõju hindavad koolitusi tegevad Tallinna ja Tartu ülikool. 

Atesteerimine aitab koolijuhtidel olla parem juht.