Tallinna ülikooli uuringud on näidanud, et teise emakeelega laste eesti keele omandamisel on määrava tähtsusega motivatsioon ja tunnustamine. Kui keeleoskus on noore jaoks tähenduslik ja tema pingutust märgatakse, suureneb ka valmisolek õppida. Kui õppimine tundub formaalne või kauge, võib see pidurduda.

Minu kogemus Peipsiääre vallas kinnitab seda. Olen õpetajana näinud, et küsimus ei ole ainult selles, mida õpetada, vaid kuidas ja miks noor seda teeb.

Väikses Kolkja põhikoolis minnakse järk-järgult üle eestikeelsele õppele. Õppetöö toimub üha enam eesti keeles ning nii õpilased kui ka õpetajad kohanevad uue õppekeelega. Seal on hästi näha, et õpilaste valmisolek õppida ja kaasa teha ei teki juhuslikult, vaid kujuneb keskkonnas, kus noori kaasatakse ja neile luuakse võimalusi.

Peipsiääre vallas on seda lähenemist kujundanud meie koolijuhid ja õpetajad ning see toimib. Ühised üritused, kus kohtuvad kõik valla põhikoolid, võimaldavad noortel omavahel suhelda, koostööd teha ja üksteist tundma õppida. Ei suhtle ainult õpetajad, vaid eelkõige õpilased. Selline kogemus aitab noortel tajuda end kogukonna osana – nad ei ole enam eraldi koolide õpilased, vaid Peipsiääre noored, kes tegutsevad koos.

Toetavas keskkonnas muutub ka eesti keele õppimine tähenduslikuks. Eesti keel ei ole pelgalt õppeaine, vaid vahend, mille abil saab osaleda, suhelda ja kaasa rääkida. Kui noori märgatakse, kutsutakse osalema ja nende panust väärtustatakse, tekib ka motivatsioon – pelgalt nõudmine seda ei loo.

Saksa keele õpetajana olen märganud, et sama põhimõte kehtib kõigi keelte õppimise puhul. Küsimus ei ole ainult selles, millist keelt õpetatakse, vaid kas noor mõistab, miks seda õppida. Kui keelel on tema jaoks tähendus ja praktiline väärtus, tekib ka huvi. Peipsiääre vallas on saksa keelt õpetatud alles kolmandat aastat ning seda juba kolmes põhikoolis. Huvi kasvab, sest noored näevad keele kasutusvõimalusi.

Juba teist aastat korraldame Alatskivi lossis saksa keele päeva, kuhu on kaasatud kõik valla põhikoolid. Sel aastal keskendus üritus ettevõtlusele ja majandusele ning Saksamaale kui Eesti olulisele majanduspartnerile. Tänavu tõi üritus kokku üle 70 noore. Noored said vahetult suhelda ettevõtjate ja rahvusvaheliste partneritega ning näha, kuidas keeleoskus on seotud edasiste õpi- ja töövõimalustega nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Osales ka Saksamaa saatkonna asejuht Mario Sauder, mis näitab, et väiksemateski piirkondades tehtavat tööd on märgatud. Lisaks olid kohal Eesti majanduse jaoks oluliste erialaliitude, nagu puitmajaliidu ja masinatööstuse liidu esindajad, VOCO ning üle kümne ettevõtte. Päeva sisuline taust oligi arusaam, miks Saksamaa on Eestile ja Eesti ettevõtetele oluline majanduspartner. See andis noortele võimaluse küsida, arutada ja saada vahetu kogemuse eri valdkondadest. Kuigi Kolkja koolis saksa keelt veel ei õpetata, oli näha, et sellised kohtumised tekitavad huvi. Noored said mõtteid ja julgust oma valikute tegemiseks.

Minu kogemus Peipsiääre vallas näitab, et noorte märkamine, kaasamine ja võimaluste pakkumine mõjutab otseselt keeleõpet. Kui noor mõistab, miks ta õpib, ja tunneb, et tema areng on oluline, tekib tal ka motivatsioon nii eesti kui ka teisi võõrkeeli õppida.