Mis saab vene keele tundidest ja õpetajatest

Vene keele tundide vastu tuntakse üha vähem huvi ja seetõttu väheneb järjepidevalt ka vene keele õpetajate töökoormus. Põhjuseks on nii poliitiline olukord kui varasemast suurem B-võõrkeelte valik. Keeruline prognoosida, kui kauaks ja mis mahus vene keele õpetajatele tööd jätkub. Mitmed neist on asunud õppima mõne muu aine õpetajaks või suisa ametit vahetanud. 

Õpetajad streikisid, kuid valitsus rohkem palgaraha ei luba

Hoiatusstreigis osales vähemalt 15 000 haridustöötajat rohkem kui 500 õppeasutusest. Päev hiljem pakkus valitsus õpetajatele kolmeprotsendilist alampalga tõusu, millega haridustöötajate liit ei lepi.

EHL-i arvestuse järgi on õpetajate palk praeguse valitsuse ametiajal langenud Eesti keskmise töötasuga võrreldes kaheksa protsendipunkti. „Õpetajad tunnevad, et neid on taas reedetud,“ ütles EHL-i juht Reemo Voltri. Tema hinnangul on õpetajad pärast läbirääkimisi nördinud ja paljud neist ka valmis streikima.

Soome ühiskond on liiga vähe kuulanud õpetajaid

Ehkki Soome õpilaste tase on PISA 2025 põhjal endiselt OECD keskmisest kõrgem, on tulemused languskursil, eriti just matemaatikas ja lugemises. Mis on juhtunud riigis, mille haridus on Eestilegi aastaid eeskujuks olnud? Põhjustest räägib Tallinna Soome kooli direktor Riitta Kemppainen.

Aeg on PISA tulemustesse sügavamalt kaevuda

Eesti kõrge koht PISA uuringus ei tohi tekitada kindlustunnet, et senisest piisab. Murekohad on selged: lugemisoskuse langus, tüdrukute nõrgenevad tulemused matemaatikas, sotsiaalmajandusliku tausta püsiv mõju, puudumised ja hilinemised ning õpetaja toe ja kuuluvustunde erinev tajumine. Need ei ole ainult riikliku hariduspoliitika küsimused, vaid peegelduvad iga kooli töös. Mida saaks iga kool teisiti teha? Murekohti analüüsib HTM-i õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna nõunik Maie Kitsing.

PISA tabeli taga: Briti hariduse tegelik seis

Diana Luik: „Inglismaa kõrge koht tabelis ei tulene sellest, et õpilased oleksid matemaatikas või lugemises varasemast paremini hakkama saanud. Vastupidi. Matemaatika keskmine tulemus langes 2018. aasta 504 punktilt 492-le ning lugemises 505-lt 496-le. Mõlemad tulemused on endiselt OECD keskmisest kõrgemad, kuid oluline on muutuse suund. Inglismaa ei parandanud oma tulemust, vaid suutis säilitada suhteliselt hea positsiooni ajal, mil paljudes teistes riikides halvenesid tulemused veelgi järsemalt. Kõrge koht tabelis ja õpilaste tegelik areng on kaks eri asja.“

Mind tegelikult huvitab, mida sa mõtled, aga ma saan selle eest liiga vähe raha

Tähte Paalaroos: „Laupäeva õhtuti tagasisidestan ma kirjandid. Ei, mitte sellepärast, et ma oma tööd nii meeletult armastaksin, vaid enesehävitusliku kohusetunde pärast. Sellepärast et nii on? Nii jääb? Nii olema peab? Lainete loksumist rannal kuulen vaid suvel, kuna nädalavahetusel kogun hoogu tulevaks nädalaks. Noore õpetajana näen enda tulevikku paneelmaja korteris, kuna pank minu parandatud kirjandeid ei loe.“

Mikk Granström: usun, et tänavune kooliaasta toob õppekäigud tagasi

Granström: „Õpetajal ei tohiks olla kogu aeg tunne, et talle pannakse uusi tööülesandeid, aga ära ei võeta midagi – tekib vaid hunnik keelde, käske ja norme. Meil on maailma parimad õpetajad ja peaksime neid usaldama. Ka siis, kui nad soovivad minna õpilastega õppekäikudele ja teha seda tundide ajal. Just nii toetatakse õppimist parimal moel.“

Miks on õpetajate tööaja ja -ülesannete uuringut vaja?

Liis Lehiste: „Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused on näidanud, et õpetajad hindavad oma töökoormust sageli suuremaks, kui nende ametlik tööaeg on. TALIS ei hõlma aga kõiki kooliastmeid. Eesti enda viimane põhjalik õpetajate tööaja uuring pärineb 2016. aastast. Vaid esindusliku valimi põhjal usaldusväärselt kogutud andmed võimaldavad näha, millised probleemid on üldised ja süsteemsed ning millised seotud konkreetsete koolide või olukordadega.“

Kliimatarkusi ükskõiksetele

Enamik eestlasi peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks, ent muu Euroopaga võrreldes on huvi teema vastu leige. TÜ teaduskooli direktor Kristel Uiboupin jagab soovitusi kliimamuutuste käsitlemiseks koolis. Oma kogemusi jagavad geograafiaõpetajad, kliimaaktivistidest noored aga selgitavad, milline oli kooli roll nende arusaamade kujunemisel.

Miks peaks kultuurihuvi tekkima kodukohast?

Viljandi pärimusmuusika keskuse juures sündinud hariduse ja kultuuri lõimimise projekt HaKu näitab õpilastele, et maailmakultuuri kõrval sünnib põnevat ka kodukandis. Ühena esimestest algatustest saavad lapsed mängu ja osaluse kaudu teada, miks „Kalevipoeg“ on oluline ja huvitav. Ühtlasi teeb  HaKu õpetajate elu veidi lihtsamaks ning koondab info tulevaste sündmuste ja õppekäikude kohta.

Arvustamisel on uus kodumaine noortefilm „Morten“.

Ilmub mahukas Kultuurisündmuse erileht.