Õpiränne viis Eesti haridusjuhid ja -eksperdid mitmesse Šveitsi kooli, ülikooli ja hariduspoliitika kompetentsikeskusesse.
Foto: erakogu

Mida õppida Šveitsi haridusest?

Õpiränne viis Eesti haridusjuhid ja -eksperdid mitmesse Šveitsi kooli, ülikooli ja hariduspoliitika kompetentsikeskusesse.
Foto: erakogu
5 minutit
751 vaatamist
  • Šveitsi koolides nägime tugevat usku sellesse, et õppija peab võtma oma hariduse eest vastutuse.
  • Sealset kutsehariduse süsteemi toetab tööandjate huvi saada endale head töötajad. 

Septembri alguses toimunud õpiränne Šveitsi viis Eesti haridusjuhid ja -eksperdid mitmesse kooli, ülikooli ja hariduspoliitika kompetentsikeskusesse. Mõne päeva jooksul said nad lähemalt aimu sealsest kutse- ja üldharidusest, õpetajakoolitusest, haridusuuringutest ning kvaliteedijuhtimisest. Märksõnadena jäid kõlama ettevõtete ja koolide tihe koostöö, õppija vastutus, suur autonoomia ning vajadus toetada noorte eneseregulatsioonioskusi.

Kutseharidus – õppimine käsikäes tööeluga

Šveitsi haridussüsteemi eripära on kutsehariduse populaarsus. Pärast põhihariduse omandamist valib ligikaudu kaks kolmandikku noortest kutsekooli ja vähem kui kolmandik jätkab gümnaasiumis.

Kutseõpe on Šveitsis tihedalt seotud tööeluga. Noor veedab kolm päeva nädalas ettevõttes ja kaks päeva kutsekoolis. Õpilane kandideerib esmalt ettevõttesse ning töökoha saamine tähendab sisuliselt ka kutsekooli õppima asumist. Nii vastutab noore arengu eest koos kooliga ka tööandja.

Zürichi ja St. Galleni kutsekoolide külastus näitas, et tegemist ei ole pelgalt teoreetilise koostööga. Ettevõtetega on sõlmitud lepingud, koolidel on sadu tööandjatest partnereid ning töökohtadel on oluline roll õppijate juhendamisel. Kool ja ettevõte vahetavad regulaarselt infot õppija tulemuste ja kohalolu kohta.

“Muljet avaldasid 16-aastased noored, kes rääkisid oma tööst haridusametis, pangas, spordiakadeemias või migrantide toetamisega tegelevas organisatsioonis.

Muljet avaldasid 16-aastased noored, kes rääkisid inglise keele tunnis oma tööst haridusametis, pangas, spordiakadeemias, migrantide toetamisega tegelevas organisatsioonis jne. Nad olid uhked oma töö ja õpingute üle.

Miks on kutseharidus Šveitsis nii populaarne? Sealset kutsehariduse süsteemi toetavad pikaajalised traditsioonid ning tööandjate huvi saada endale head töötajad. Noortel on võimalik pärast põhikooliõpinguid tööturul ka jätkata.

Kas varane valik on parim? 

Šveitsis jagunevad noored eri haridusteedele üsna varakult ning haridusteadlased on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et õpetajate tehtud suunamisotsuseid võib mõjutada ka õpilase sotsiaalmajanduslik taust. Kui noor satub varakult nn madalamale õppeteekonnale, võib tal hiljem olla keeruline liikuda akadeemiliselt nõudlikumale rajale.

Sama küsimus kerkib gümnaasiumihariduses. Gümnaasiumisse pääseb vaid osa noortest, konkurents on tihe ning akadeemiline surve võib olla suur. Õpilaste vaimne heaolu on seetõttu suure tähelepanu all.

Autonoomiaga kaasneb vastutus

Šveitsi haridusasutusi külastades jäi silma tugev usk koolide ja õpetajate autonoomiasse. Kõlas mõte: minimaalsed standardid ja maksimaalne autonoomia. See tähendab, et riik või kanton määrab raamid, kuid koolidele jäetakse vabadus otsustada, kuidas eesmärkideni jõuda. Ka kvaliteedijuhtimise korral ei kontrollita tingimata kooli „kvaliteeti“, vaid seda, kas koolil on toimiv kvaliteedijuhtimise süsteem.

Autonoomiaga kaasneb aga vältimatult vastutus. Küsimus ei ole üksnes selles, kui palju koolidele vabadust anda, vaid ka selles, kas koolid ja nende juhid on selliseks vabaduseks valmis.

Zürichi ülikooli haridusteadlastega kohtudes tõusis kesksele kohale õppija eneseregulatsioon. Tänapäeva kool ei pea õpetama üksnes seda, mida õppida, vaid üha enam ka seda, kuidas õppida. Noor vajab oskust planeerida oma aega, seada eesmärke, jälgida oma õppimist, teha koostööd ja puhata. Gümnaasiumiastmes muutub eriti oluliseks ajaplaneerimine, sest kohustusi on palju, kuid aega nende täitmiseks järjest vähem.

“Gümnaasiumisse pääsemiseks on konkurents tihe ning akadeemiline surve võib olla suur.

Oluline tähelepanek oli ka see, et eneseregulatsiooni ei saa pidada üksnes õppija isiklikuks vastutuseks. Õpetaja peab oskama märgata, millist tuge vajab õpilane või klass, koolijuht peab omakorda toetama õpetajate eneseregulatsioonioskusi ja koostööd.

Kõige väärtuslikum ei ole seejuures oskuste mõõtmine, vaid hindamistulemuste jõudmine klassiruumi. 

Tuleviku gümnaasium ühendab aine- ja üldpädevused

Šveitsi gümnaasiumi õppekavas on suur roll aineülestel pädevustel. Iga aineõpetaja vastutab lisaks oma aine sisule ka üldpädevuste arendamise eest. Olulisel kohal on keele- ja matemaatikapädevus, akadeemilised ja uurimisoskused, digipädevus, interdistsiplinaarne koostöö, kestlik areng ja poliitiline kasvatus. Samuti peab õppekava toetama õpilaste mobiilsust ja võimaldama panustada ühiskondlikult kasulikku tegevusse.

See tähendab muutust õpetaja rollis: arendada üldpädevusi on iga õpetaja ülesanne.

Õpirändel jäi korduvalt kõlama vajadus teha rohkem koostööd – õpetajatel omavahel, koolidel ettevõtetega ning koolidel kõrgkoolidega. St. Galleni ülikoolis arutleti haridusjuhtide ettevalmistuse üle ning räägiti sellest, kuidas kõrgkoolid saavad koole nende arengus toetada. Õpetajakoolituses pööratakse üha enam tähelepanu ennastjuhtiva õppija toetamisele ja õpetajate koostööoskustele.

Šveitsi õpetajad annavad tagasisidet juhtimisele, koguvad tagasisidet oma töö kohta ning toimuvad ka regulaarsed tunnivaatlused ja vestlused.

Šveitsi kogemus paneb küsima

Nädal Šveitsis ei andnud Eesti jaoks valmis retsepte. Küll aga tõi mitmeid küsimusi, mille üle tasub mõelda.

“Šveitsi gümnaasiumi õppekavas on suur roll aineülestel pädevustel.

Kuidas muuta kutseharidus noore jaoks sama atraktiivseks ja tähenduslikuks kui akadeemiline haridus? Milline on päriselt mõjus karjääriõpetus, mis toetab õpilast tema valikutes pärast põhihariduse omandamist? Kuidas siduda õppetöö veel tugevamalt tööeluga? Kui palju autonoomiat saavad koolid tegelikult kanda? Kuidas vältida seda, et varased haridusvalikud ei suurendaks ebavõrdsust? Kuidas õpetada noortele oskust oma õppimist juhtida? Mida on sealsest kogemusest kaasa võtta Eesti õpetajakoolitusse?

Šveitsi koolides nägime tugevat usku sellesse, et õppija suudab võtta oma haridustee eest vastutuse. Samal ajal peab süsteem looma talle selleks võimalused, pakkuma tuge ning tagama, et varane otsus ei määraks kogu edasist eluteed.

Võib-olla ongi kõige olulisem õppetund lihtne: mida rohkem vabadust ja vastutust õppijale, õpetajale ja koolile anda, seda tugevam peab olema usaldus, koostöö ja valmisolek selle vastutuse kandmiseks. Ning iga muutuse ellurakendamine vajab läbimõtlemist ja aega.

Kommentaarid

  1. Kui sellise esindusliku seltskonnaga käisi Šveitsis, siis kas saadi vastus ka mõnele Eestis haiduses esinevale probleemile?
    Näiteks:

    1)Mis kell algab koolipäev? Kas kool saab alata enne kella üheksat või mitte?

    2)Kas õppetööd on võimalik läbi viia ka lühemates tundides kui seda on 60 minutit?

    3)Kas on võimalik õppetööd edukalt läbi viia ka siis kui numbriline hindamine või on seal kasutusel alternatiivne süsteem?

    4)Eestis istuvad õpilaselt keskmiselt tundide ajast keskmiselt neli tundi meelelahutuse eesmärgil telefonis. Kas Šveitsis istuvad õpilased ka tundide ajal telefonis?

    5)Kas Šveitsis on nii andekad üliõpialsed, et nad saavad ka täiskohal õppimisel ülikoolis ka täiskohal tööl olla? Mõlemad eeldavad 40 h tööd. Ehk siis 80 h kokku nädalas.

    6)Kas Šveitsi tippülikoolides on ka sellised nalja õppekavad magistris, mis kestavad täiskohal töötamise kõrvalt ühe aasta ja ei eelda sellel erialal baka olemasolu? Kas näiteks ETHZ’is on üheaastased õppekavad?

    7)Eestis võideldakse selle eest, et välistudengid saaksid täiskohal õppimise kõrvalt ka tööl olla.
    Eestis estileb HARNO seda kui suurepärast saavutus igal aastal, et välistudengid töötavad ja õpivad samal ajal. Kas Šveitsis saavad kolmandate riikide tudengid ülikooli kõrvalt lisaks 40 h õppimisele ka 40 h nädalas tööl olla?

    8)Kogu aeg räägitakse sellest, et Eestisse tulevad doktorantuuri tipud igalt poolt maailmast. Kui suur on doktorandil palk Šveitsis?

    9)Kutsekatest räägides. Iga kord peale Euroskills räägitakse, et kui head haridust Eesti kutsekates antakse. Eestil ja Šveitsil oli umbes sama palju osalejaid Euroskillsi võistlusel. Kas oli ka sellest juttu, et kui palju kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid sai Eesti ja kui palju Šveits?

    Lihtsalt kutsehariduse entusiastidele-Postimees(12/02/2026):Värske uuring: kutsekoolidesse ei minda, kuna Eestis ei taheta oskuste eest raha maksta

    Martin

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Cambridge’i eksami tasuliseks muutumise mõjud

Novembri alguses selgus, et Eesti õpilaste seas populaarset Cambridge’i inglise keele (CAE) eksamit saab riigi raha eest…

6 minutit

Judokast kehkaõps Julia Õismaa: õpetajate roll aina suureneb

Õpetajatöö kõrvalt judo tiitlivõistluste karusellile naasnud Julia Õismaa räägib Õpetajate Lehele antud intervjuus, et kuigi…

9 minutit

Demokraatiavõimeliseks peab inimene kasvama

Demokraatia on kui kultuurtaim, mis vajab hoolt ja toitu, aina uut ergutust ja impulsse, et elus püsida. Vististi…

14 minutit
Õpetajate Leht