Mis juhtub siis, kui digikoolituse ajal kaovad elekter ja internetiühendus või kui õpetajad ja õpilased saavad esimest korda oma kätega robotit kokku panna? Eesti digipöörde kogemust haridusvaldkonnas ei ole teistes riikides lihtne korrata, ent juba esimeste sammude mõju on Aafrika vähemate võimalustega kogukondadele tohutu.
Tiigrihüppest 30 aastat tagasi alguse saanud Eesti digihariduse edulugu on maailmas kõrgelt hinnatud ja tuntud. Oleme Mondo arengukoostöös oma oskusi ja teadmisi sellest jaganud mitmes sihtriigis, kus digireformid alles mõni aasta tagasi kohati täieliku utoopiana kõlasid.
Elektrita digipädevuskoolitused Ugandas
Kikooba algkool asub kahe mäe vahel piirkonnas, kus ligikaudu 70% inimestest tegeleb põllumajandusega. Et olla digipädevuste koolituse läbiviimiseks Kikooba algkoolis võimalikult hästi valmistunud, testis Mondo kohalik töötaja Veronica Faith Nuwamanya enne koolitust interneti levi ja otsis ruuterile parima võimaliku koha. Esimesel koolituspäeval selgus aga, et levi on liiga nõrk ning parema saavutamiseks viidi ruuter puu otsa. See parandas veidi olukorda, kuid siis kadus külast elekter ning osalejad ei saanudki esimesel digikoolituse päeval arvutis tegutseda.
Teiseks päevaks vedas Veronica hoovi ruuteri külge pikendusjuhtmed ning tööle pandi kooli generaator. Möödus täispikk päev arvutiga – suur õnnestumine, mis ei kordunud aga kolmandal ehk viimasel koolituspäeval. Siis kadus levi täielikult ning digipädevuste koolitus lõpes paberi ja pliiatsi abil visandite kujundamisega.
Sarnaste katsumustega seisti silmitsi ka Soroti ja Kabale Bukinda algklassiõpetajate kolledžites korraldatud digipädevuskoolitustel. Sorotis toimunud koolituse teisel päeva, mil õpetajad pidid oma seadmetega internetti ühenduma, muutus see peaaegu võimatuks, sest kehv ilm oli viinud rivist välja kõrval oleva mäe antenni, kust kogu piirkond oma ühenduse saab. Sellest hoolimata ei jäänud õppetöö seisma. Digikoolitusega liiguti edasi ning õpetajad omandasid praktilised digioskused, mida oma igapäevatöös rakendada ning pärast koolitust oma kolledžisse tagasi minnes teistelegi õpetajatele õpetada.
Pole kokkupuudet praktilise digi- ja tehnoloogiaharidusega
Lisaks tehnilistele väljakutsetele takistab digihariduse edendamist asjaolu, et õpetajad pole varasemalt digitehnoloogiatega piisavalt kokku puutunud. Nii ei morjendagi neid interneti või elektri puudumine digipädevuskoolitusel, sest maapiirkondade õpetajate jaoks võib ka paberil läbimängitud õpe pakkuda uusi teadmisi. Õpetajakolledžid näevad vaeva, et tulevastele õpetajatele seda digiõpet pakkuda, ent muutused nõuavad aega ja sõltuvad taas kord tehnilisest võimekusest. Mondo keskendus tänavu just algkooliõpetajatele Uganda maapiirkondades.
Keenias ei jõudnud aga koolitus alatagi, kui õpetajad olid juba ise tööd alustanud. Keenias on Mondo fookuses koos TalTechiga tüdrukute tehnoloogia ja teadusõppe arendamine Lego komplektidega Kisumu maakonnas. Suur osa programmis osalenud kahekümnest õpetajast ja neljakümnest kogukonna liikmest polnud varem oma koolis Legosid kasutanud – maapiirkondades neid meie kodudes nii levinud klotse isegi ei müüda. Õpetajate innukus koolitusega kibekiiresti peale hakata polnud pelgalt huvi uue vahendi vastu, vaid peegeldas vajadust praktilise õppe järele, millele Keenia maapiirkondade koolides harva ruumi antakse.
Viis päeva kestnud koolitusel kasutasid õpetajad iga hetke, et katsetada, eksida ja ise lahendusi leida ning seejärel juba enesekindlamalt õpilaste ette astuda. Diana, õpetaja Kisumu maakonnast, võttis kogemuse kokku nii: “Roboteid olime varem näinud ainult filmides. Ise ühe nullist kokku panemine andis hoopis uue enesekindluse ning saime aru, et me päriselt oskame ja suudame seda teha.”
Sama enesekindluse tõusu tõdesid õpetajad ka oma õpilastes juba esimeses robootikatunnis. Tüdrukud, keda Keenias levinud tugevalt kinnistunud traditsiooniliste soostereotüüpide järgi teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ei tervitata, asusid kohe tegutsema. Õpetajad märkasid, et tüdrukud muutusid aktiivsemaks ega oodanud käske ja juhiseid, vaid tahtsid katsetada ja enda ideid rakendada. Lapsed panid kokku Lego klotsidest liikuvaid jalgrattaid ja boda boda’sid (Keenias laialt levinud mootorrattataksod). Programmis osalenud Lilian tõi välja midagi, mis jäi kõlama ka pärast koolitust: “Elame ühiskonnas, kus teadust ja tehnoloogiat peetakse üldiselt meeste valdkonnaks. See programm jõuab eri kogukondadesse ja aitab neid stereotüüpe murda. Me teeme tüdrukutest teaduse armastajad.”
Tagasiside Keenia ja Uganda õpetajatelt
Digipädevus ja oskus kasutada digitehnoloogiat mõjutab seda, millistele haridus-, töö- ja infovõimalustele inimesed ligi pääsevad. Eri riikides ja erinevate võimalustega kogukondades töötamine näitab, et Eesti digihariduse eduloo kordamiseks peame arvestama kohaliku keskkonna, vajaduste, vahendite ja inimeste varasemate kogemustega.
Keskkonnas, kus internetiühendus või elekter ei ole alati garanteeritud, peab õpetaja olema valmis kiiresti kohanema ja leidma alternatiivseid lahendusi. Meie Keenia ja Uganda kolleegid tuletavad meelde olulise tõe: digipädevust ei saa mõõta pelgalt seadmete arvu ega ekraanitundide järgi, vaid lisaks tehnoloogiate kasutamise oskusele on vaja paindlikkust, loovust, probleemilahendamisoskust ja julgust katsetada.
Viimase üheksa aasta jooksul on Mondo digioskuste akadeemia jõudnud Keenias, Ugandas, Ghanas, Ukrainas ja mujal enam kui 8400 inimeseni, kellest suur osa on õpetajad.
Lisa kommentaar