Kas tehisintellekt on õpetaja?

5 minutit
213 vaatamist
  • Mida sügavamale kooli igapäeva tehnoloogia jõuab, seda inimlikumaks muutub keel, milles temast räägime.
Birgy Lorenz.
Maia Lust.

Hiljuti ütles üks õpetaja koolitusel täiesti siiralt: „Ma lasen kõigepealt TI-l õpilastele teema selgeks õpetada.“ 

Me ei hakanud kohe parandama. Küsisime hoopis: „Kas kirves õpetab ka?“

Saalis läks vaikseks. Keegi naeris. „No ei õpeta.“

Täpselt. Kirves aitab teha midagi, mis ilma temata oleks raskem teha. Ta võib olla terav või nüri, hea või halb. Aga selle, milline puu maha võtta, otsustab ikkagi inimene.

Tehisintellekti puhul kaob see lihtne tõde kiiresti silmist. Räägime tehisarust kui õpetajast, mentorist, nõustajast, vahel isegi sõbrast – nii, nagu oleks tal oma tahe.

Sõnad kujundavad mõtlemist

Oleme koolitajatena märganud, et mida sügavamale kooli igapäeva tehnoloogia jõuab, seda inimlikumaks muutub keel, milles temast räägime. ChatGPT mõtleb. Copilot aitab. Gemini saab aru. Need väljendid tunduvad loomulikud ja enamasti ei pane neid keegi tähelegi.

“Kaldume automaatseid süsteeme liigselt usaldama ka inimlikustava keeleta.

Et mitte toetuda kõhutundele, vaatasime läbi üle kolmkümne allika, mis käsitlevad tehisintellekti metafoore. Pilt oli üllatavalt ühene.

Kontseptuaalse metafoori teooria kohaselt, mida teaduskirjanduses järjekindlalt aluseks võetakse, ei ole metafoorid kõnekujundid, vaid mõtlemise struktuurid (Heinsfeld ja Veletsianos, 2025). Kui kirjeldame süsteemi inimesena, omistame talle märkamatult ka inimese omadused ja vastutuse. Kui kirjeldame teda tööriistana, jääb tähelepanu sellele, mida inimene selle tööriistaga teeb.

Kõige kõnekama näite annab UNESCO 2023. aasta juhend generatiivse tehisintellekti kasutamise kohta hariduses. Heinsfeld ja Veletsianos näitavad, et sama dokument hoiatab antropomorfse raamistamise eest ja pakub mõnikümmend lehekülge hiljem generatiivset tehisintellekti välja „1:1 treenerina iseseisvaks harjutamiseks“ ning „1:1 esmase nõustajana õppijatele, kellel on sotsiaalsed või emotsionaalsed probleemid või õpiraskused“. Sama tekst, mis palub meil masinat mitte kohelda inimesena, kirjeldab teda esmase nõustajana lapsele, kellel on raske. Tõenäoliselt ei ole see hooletus, vaid märk sellest, et sobivat mitteantropomorfset sõna lihtsalt ei olnud võtta.

Mida keel usaldusega teeb?

Inie, Zukerman ja Bender (2026) analüüsisid, milliste sõnadega tehisintellektist kirjutatakse, ja eristasid kaheksa inimlikustava keele kategooriat – mõtlemisest ja emotsioonist kuni kavatsuse ja inimrollideni. Nende ülevaate põhjal on otseselt koolile olulisi riske vähemalt kolm.

“Räägime TI-st kui õpetajast, mentorist, nõustajast, vahel isegi sõbrast – nii, nagu oleks tal oma tahe.

Esiteks usaldus. Inimese ja arvuti interaktsiooni uuringud viitavad, et inimestega samastamine või inimomaduste omistamine tehnoloogiale – nii disaini kui kirjelduse kaudu – suurendab usaldust tehnoloogia vastu. Üks nüanss: kaldume automaatseid süsteeme liigselt usaldama ka inimlikustava keeleta. Keelevalik ei ole ainus allikas ega lahendus. See on lihtsalt allikas, mille üle on meil kontroll.

Teiseks ülekandeefekt. Kui tehnoloogia paistab tugev ühes valdkonnas, näiteks sujuva teksti tootmises, kalduvad kasutajad hindama tema võimekust üle valdkondades, mida ei ole keegi mõõtnud. Wayne Holmes (2026) jõuab Euroopa Parlamendile koostatud ülevaates sarnase tähelepanekuni: antropomorfiseerimine eksitab kasutajaid nii süsteemi võimekuses kui ka empaatias. Õpilane, kes on näinud mudelit kirjutamas ladusat esseed, järeldab, et sama mudel oskab hinnata tema tööd, mõista õpilase olukorda või anda talle elulist nõu.

Kolmandaks vastutuse hägustumine. „ChatGPT aitas üliõpilasi“ ja „üliõpilased kasutasid ChatGPT-d“ kirjeldavad sama tegevust, kuid ainult teine jätab vastutuse sinna, kus see tegelikult on.

Tehisintellekt ei vastuta

Tugevaim vastuväide kõigele eelnevale ei tule tehnoloogiatööstusest, vaid haridusteadusest. Roe, Perkins ja Furze (2025) näitavad, et metafoor võib olla just kriitilise tehisintellekti-kirjaoskuse õppevahend. Kolmeteistkümne kujundi hulgast valisid nad neli, mida klassis kasutada: kõverpeegel, kaart, kajakamber ja must kast. Tähelepanuväärne on aga see, mida nad ei valinud. Ükski neljast ei ole inimene.

“Treener vastutab treenimise eest ja nõustaja nõu eest, tehisintellekt kaob lihtsalt vaateväljast.

Siit tuleb välja vahe. Mehhanismimetafoor ütleb, kuidas süsteem töötab, ning teda saab parandada: kui kõverpeegel ei kata mõnda protsessi, saab kujundit laiendada või selle välja vahetada. Rollimetafoor ei seleta, vaid määrab – ta ütleb, mis süsteem inimese suhtes on. Ja koos rolliga tuleb kaasa ootus, milleks pole kellelegi ülesannet antud. Treener vastutab treenimise eest. Nõustaja vastutab nõu andmise eest. Kuid tehisintellektile ei tule vastutus kaasa – ta lihtsalt kaob vaateväljast.

Kui tutvustame koolis tehisintellekti õpilase kaaslase või tugiisikuna, siis mida me sellega lubame? Kes vastutab, kui see kaaslane annab öösel kell kaks vastuse, mida ükski tugispetsialist ei annaks? Ootuse tekitab kool, mitte süsteem.


Sea rollile piir. Kui dokument, õppekava või juhend annab süsteemile rollisõna, kirjuta kõrvale, mida see roll siin ei hõlma.

Kontrolli lause alust. „ChatGPT aitas õpilasi“ või „Õpilased kasutasid ChatGPT-d“ – sama sündmus, aga ainult üks neist jätab tegija sinna, kus ta on.

Märgista võrdlus nii, et sellel oleks lõpp. „Seda võib võrrelda sellega, kuidas …“ pakub võrdlust; „see on nagu …“ väidab sarnasust.

Ükski neist ei nõua uut terminoloogiat ega tehnilist ettevalmistust, üksnes üht lisalauset ja see lisalause on ise õppesisu. Kui õpilane oskab küsida, kus võrdlus lõpeb, on ta omandanud oskuse, mis kandub tehisintellektist palju kaugemale – sama oskuse, mida eeldab reklaami, statistika ja poliitilise retoorika lugemine.

Kirves ei õpeta. Ta pole seda kunagi lubanud, sest ükski sõna ei ole tema eest sellist lubadust andnud. Tehisintellektiga on teisiti: lubaduse annab keel. Ja keele valime meie.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuhtide atesteerimine võimaldab neil süsteemselt areneda

Kas koolijuhtimise kvaliteeti parandab võimalus juht regulaarselt välja vahetada või süsteem, mis aitab tal oma…

8 minutit

Hingehoidja, mitte komakütt

Nädalase vahega oli kahel esinduslikul foorumil kõneks selle maa keele õpetamine – ootused eesti keele õpetajale ja tunnile. 

„See pidupäevapläma on ära tüüdanud,“…

2 minutit

See tundmatu paragrahv 44. Kui mõjutamine ei aita, tuleb menetleda

Õpetajal on kriimsilma kümme ametit, süütegude menetlemine nende hulka ei kuulu. Ometi surutakse seegi…

5 minutit
Õpetajate Leht