Arvamus
-
Kiidame õpetajat
Esimese poolaasta klassitunnistus tõi paljudesse kodudesse rõõmu. Kuidas sa jääd ükskõikseks, kui õpetaja kirjutab rida-realt lahti selle, kui tore laps sul on?
„Lugemist pead veel palju harjutama, sest maailmas on nii palju huvitavaid raamatuid, mis sinusugust toredat poissi lugema ootavad,” kirjutab õpetaja. „Sinu tähe- ja numbrikujud on õiged, tähed sujuvalt seotud ja kiri ühtlane . . . . oled matemaatikas väga tubli arvutaja, tead ja oskad kasutada…
5 minutit -
Praxise populismipraksis
Kord märganud Vanaisa, et maailma rahvaste hulgas sisukas mõttevahetus puuvilja- ja marjakasvatuse arengu üle soiku on jäänud. Kõik rääkisid ainult suhkrust ja fruktoosist. Et asja parandada, kuulutaski Vanaisa välja võistluse selgitamaks, kellel maailmas on kõige magusamad marjad ja puuviljad. Tulnud siis rahvad kohale suurte korvidega Ameerikast ja Aafrikast, Aasiast ja Austraaliast. Et võistlus ladusamalt läheks, võeti esmaseks sõelumiseks appi eksperdid ja…
4 minutit3 kommentaari -
Keelekaste: See pagana toimetaja
Ega meid, keeletoimetajaid, väga ei sallita. Trügime teksti ja selle looja vahele, veame pühas ja puutumatus loomingus näpuga järge, vingume igasuguste pisiasjade kallal ning anname oma punast värvi pastapliiatsiga, mida tänapäeval asendab enamasti küll Microsoft Wordi funktsioon track changes, kirjutaja eneseimetlusele paraja tou.
Keelevalvurid (nii on mind tituleeritud, vist halvustavalt), tähenärijad, sääsekurnajad, juuksekarva lõhestajad, loopainajad (Sirbi teatritoimetaja Tambet Kaugema lahe sõnaleid)…
4 minutit -
Kummist kool, mis paisub, aga ei paindu
Koolitunnid nii, nagu nad ajast aega on olnud, on igavad ja elukauged. Sellest on üha rohkem koole ja õpetajaid hakanud aru saama. Olukorda püütakse parandada ainete integreerimise, õhinapõhiste ülesannete, õuesõppe ning lugematute projektide ja kampaaniatega. Küll lähevad „Tagasi kooli” noored, siis energeetikud, EL-i ametnikud, IKT-spetsialistid. Comeniuse projektide raames õpivad noored tolerantsust ja kodanikuaktiivsuse tõstmist, Archimedes aitab teadvustada mitmekultuurilist haridust.
Ka…
4 minutit -
Lugemise eesõigus
Andrus Kivirähk räägib lugemise kasulikkusest umbes sama visa järjekindlusega nagu Marcus Porcius Cato Vanem Kartaago hävitamisest. Üks tsitaat aastast 2013 (kuigi värskeim võiks pärineda Anu Välba eelmise nädala telehommikust): „Lugemine on privileeg, ülemkihi meelelahutus. On seda alati olnud. Matsid ja proletaarlased ju minevikus ei lugenud, nad ei osanudki.” (EPL, 07.12.2013) Selle jutuga võiks Kivirähk vabalt juhtida kirjanduse propaganda bürood, kui selline kirjanike…
4 minutit -
Koolirõõm sooteadlikkuse kaudu
Tuntud laulusalm ütleb, et tüdrukud on tehtud suhkrust, jahust ja maasikavahust ning poisid tiigrist, konnast ja kutsikahännast. Samast ideest kantud mõtteviis, mis asetab poisid ja tüdrukud eri maailmadesse, püsib visalt Eestis.
Mehi ja naisi, poisse ja tüdrukuid on kerge käsitada kahe erineva, sageli vastandlikugi rühmana ning seostada nendega erinevaid huvisid, oskuseid ja eluvaldkondi. Roosas kastis on emotsionaalsed ja sõnaosavad tüdrukud, kes…
7 minutit -
Kollilugude kadumise aegu
Eesti poliitikas on mingite müütide ja tabude murdmise/murdumise aeg. Nüüd tohib kõnelda Savisaarest, Kreeka kommunistidest, üldse pahempoolsetest, tohib kõnelda positiivselt . . . .
Ei-ei, neist on ikka tohtinud kõnelda, aga neid on olnud kerge ja popp tümitada. Kes tervemõistuslik ikka selle jamaga kaasa läheks, eks? Kes valiks populistlikke kibestunud poliitikuid, kes toetaks erakondi, mille põhimõtted meenutavad noid, millele just nagu tugines Nõukogude Liit?
Kusjuures siin…
5 minutit -
Loogika ohvrid
Lugesin hiljuti ühe Soome hariduskonverentsi materjale, kus hakkas silma lause: „Õpetajad teevad tihti järeldusi, mis on loogilised, kuid valed.” See lause tuli nagu iseenesest uuesti meelde, kui lugesin Praxise pressiteatest, et Eestis kukub igal aastal 20 000 õppijat koolist välja. Missuguste loogiliste, kuid valede otsuste ohvrid on need õppurid?
Poisid on loodud nii, et nad ei suuda hästi õppida, ja nii langeb mõnigi neist paratamatult…
4 minutit -
Oluline on õpilase hakkamasaamine edaspidi
Eelmise nädala Õpetajate Lehes ilmus artikkel „Kuidas läbikukkujatest lahti saada”, mis pani kaasa mõtlema.
Mulle meeldiks hindeid üldse mitte panna. Õppimine võiks olla õigus, mitte kohustus. Kes tahab õppida, see õpib nagunii, ja neil, kellega on vastupidi, on vaja aidata jõuda arusaamiseni, et õppida on vaja. Hindamisest siin kasu pole.
Praeguse hindesüsteemi (koondhinded 1–5) kohta arvan, et need on kõik…
2 minutit -
Õpetajate ettepanekud järgmisele riigikogule ja valitsusele
Eesti haridustöötajate liit on analüüsinud meie hariduselus toimuvat ja leiab, et järgneva nelja aasta jooksul tuleb Eesti hariduselus teha ära järgnev.
Õpetaja peab olema ühiskonnas väärtustatud. Rahvusvahelises haridusuuringus TALIS 2013, mille tulemused avalikustati 2014 suvel, selgus, et Eesti õpetajaist 86% arvates ei väärtustata ühiskonnas piisavalt õpetajate tööd. See peab lähiaastatega oluliselt muutuma.
Õpetaja peab olema hästi tasustatud….
2 minutit -
Kuidas juhtida keerukaid haridussüsteeme?
Paljud riigid seisavad silmitsi küsimusega – kuidas saavutada haridussüsteemide eesmärgid üha keerukamates tingimustes? OECD projekt „Keerukate haridussüsteemide juhtimine” kaardistab hariduse juhtimise praeguse olukorra ning pakub olulist mõtteainet ja õppetunde.
Viimastel kümnenditel on paljud riigid läinud üle detsentraliseeritud haridussüsteemidele ning andnud kohalikule tasandile ja koolidele suurema autonoomia. Mõnes riigis püütakse seda arengut tagasi pöörata ja anda mõni ülesanne tagasi riigile.
Kindel…
3 minutit -
Kaks klassi ühe aastaga!
Lapsed, kellel läheb koolis kõik lihtsalt, võiksid läbida kaks klassi ühe aastaga. Eesti ajal juhtus ikka, et mõni laps võeti kohe teise klassi või viidi pärast esimese klassi lõpetamist otse kolmandasse. Enamasti tehti nii liitklassides, kus torkas hästi silma, kui noorema klassi õpilasele polnud ka vanema klassi ülesannete lahendamine probleem.
Meie tänane lasteaed võtab sisuliselt läbi kogu esimese klassi materjali. Enamik lasteaialastest…
4 minutit -
Vabakondlik kool – Eesti haridussüsteemi teadvustamata võimalus
Vabakonnale kuuluvas erakoolis on lapsevanemate, juhtkonna ja õpetajate vastutus mitte ainult moraalne, vaid ka materiaalne.
Erakoole tekib hoogsalt juurde. Kui 2009/2010. õppeaastal käis erakoolides 5897 õpilast, siis 2014. aasta septembriks kasvas nende arv 7076-ni ning kasv jätkub – kuni lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Ajad, mil „era” ja „äri” olid Eestis samatähenduslikud mõisted, on…
5 minutit -
Jabur tabu kadus
Ja nii nad tapsidki meie laenutabu, võiks lühidalt kokku võtta Euroopa keskpanga otsuse hakata küll liiga vaoshoitult ja hilja, ent lõpuks siiski tegelema rahalise paastupoliitika leevendamisega Euroopas. Paralleelselt andis nn rikaste riikide klubi OECD teada, et ei näe pikemas perspektiivis midagi halba selles, kui ka Eestil oleks riigivõlg – võetud ja kasutatud mingi mõistliku ja tulutoova asja peale loomulikult.
Kohalik elu läks seepeale ka…
4 minutit -
Keelekaste: Lühike, aga kas ka lööv?
Veel paar nädalat tagasi, enne poliitilise tänavareklaami keelu algust, olid meie linnad üle tapeeditud tavapäraste valimiseelsete loosungitega. Tuletagem need siin erapooletult, tähestikjärjestuses meelde: „Aru pähe!”, „Inimeste eest!”, „Kindlalt edasi!”, „On aeg!”, „Parem haridus, parem töö, parem palk”, „Teeme teisiti”.
Kui jätta kõrvale loosungite sisu ja keskenduda nende keelelisele vormile, selgub, et ega suurt vahet ole – kõik ühtviisi lühikesed, enamikul…
4 minutit -
Õpikäsitus ja koolikultuur
Eesti elukestva õppe strateegias sisalduv sõnaühend „muutunud õpikäsitus” (ka „uus õpikäsitus”) on ringlusse läinud ning koos sellega arusaam, et Eestis seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist. Seda kahel põhjusel. Esiteks – elu on koolil eest ära läinud, elu ootab rohkemat, kui praegune kooliharidus pakkuda suudab. Elule jääb päheõpitud tarkustest väheks, elu ootab õpitu rakendamist, võimekust iseenda ja teiste inimestega hakkama…
11 minutit -
Õpilastüübid kehalises kasvatuses
Oskus oma õpilasi tunda ja neile õige nurga alt läheneda on ülimalt oluline.
Oma 12-aastase pedagoogistaaži jooksul olen näinud palju õpilasi. Igaüks neist on unikaalne isiksus. Samas on aastast aastasse kordunud käitumismustrid, mille abil on võimalik õpilasi üldisemalt iseloomustada ja kategoriseerida. Oskus õpilast tunda ning talle õige nurga alt läheneda on õppeprotsessis ülimalt oluline. Kümmet eredamat kuju oma praktikast soovingi…
5 minutit -
Meie ja nemad. Nemad ja meie
See integratsioonijutt on kestnud sama kaua kui taastatud Eesti Vabariik. Aga samas on see olnud rohkem nagu augutäiteks. Linnuke on igatahes alati kirjas olnud. Asjaolud muutusid, kui Putin võttis Krimmi ja saatis rohelised mehikesed Ida-Ukrainasse. Mis saab siis, kui samasugused peaksid tulema üle meie idapiiri või, mis veel hullem – kui lõgisevad kohale tankid? Kas Narvas ja Lasnamäel elab meie viies…
7 minutit -
Kas kunstnik on ühiskonnale koorem?
See on kuidagi õhus, et miks need asjad just praegu juhtuvad, sel on põhjus . . . . Kaur Kender oma vastuolulise looga prokuratuuri hambus, NO-teater poliitikas. TudengiTV saade „Fookus” keskendus kirjandusmeestekambaga just samale teemale (http://tudeng.tv/fookus/), aga selles arutelus väga kaugele ei jõutudki.
Tõesti: mis on kunstniku ülesanne Eesti ühiskonnas praegu? Mida ta saab üldse teha, et ümbritsevat mõjutada?
Esmalt muidugi oma kunsti, oma…
4 minutit -
Meie aja kangelased
Heroilise võitluse lõpuks hoidsid parlamendierakonnad ära Eesti seadusandliku kogu barbaarse hävitustöö mälusektoris. Riigikogu komisjoni istungite helisalvestiste hukust päästja aunimetusele hakkasid korraga pretendeerima lausa kolm erakonda: IRL, Reformierakond ja SDE. Kummad nad on, kas küünilised või juhmid?
Kas tõesti saab keegi täiemõistuslik eeldada, et laiade hulkade silme all antud etendus ning selle osaliste seisukohad saavad kõigil kohe ununeda? Samas, mine tea, ehk ongi nende…
4 minutit