Arvamus
-
„Laena mulle kannelt, Vanemuine!”
Kui hariduse võrdkujuks võtta kannel, siis haridus on pilli nähtav osa. Õpetamine, õppimine, kasvatus, teavitamine on keeled, mille abil heli luuakse. Seevastu haritus on pilli kõla. Haritud inimene kõlab kaunilt.
Riiklike haridusdokumentide alusel taotletakse praegu pilli välist ilu. Selle korpust lihvitakse, värvitakse, lakitakse, disainitakse, tehnologiseeritakse, presenteeritakse, taotlemata pilli tõelist väärtust – kõla ehk haritust. Kauni kõla jagamine nooremale põlvkonnale on…
6 minutit -
Parteitud ja need teised
Kolmapäeval esitles Eesti koostöö kogu oma viimase paari aasta töö tulemusi, mis koondatud analüüsiks ja ettepanekuteks koondnime „Riigipidamise kava” all. Tegu on kitsa piiritsooniga, kus parteiline ja parteitu maailm Eestis võiksid mingigi kontakti saavutada, sest avaliku võimu ja juhtimise vallas tehtavad muutused puudutavad ju vahetult ka juhte endid. Et kui näiteks rahvaesindajad end jalutu või pimeda rolli sugugi kujutleda ei oska…
4 minutit -
Uus koolieelse lasteasutuse seadus on eelmisest parem
Alusharidus ja lapsehoid peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile peredele. Euroopa riikides osaleb keskmiselt 93% lastest enne kooli alushariduses, meil on vastav näitaja 95,5%. Enamikus Euroopa riikides on vajadus alla kolmeaastaste laste lasteaiakohtade järele suurem kui võimalused. Seadusemuudatused aitavad lahendada lasteaedade järjekorra probleeme Aasta tagasi läbi viidud küsitlusest selgus, et kümnendik Eesti omavalitsustest ei suuda kõigile 1,5–3-aastastele…
5 minutit1 kommentaar -
Torujüridelt on meil mõndagi õppida
Haridusrahvas on õppinud väga hästi põhjendama, miks midagi teha ei saa, samas . . . .
Füüsikaõpetajaks hakkab meil igal aastal õppima ainult üks või kaks noort ja seda kahe ülikooli peale kokku. Kusjuures füüsikaõpetajatest on Eestis karjuv puudus. Mida on ette võetud olukorra parandamiseks? Põhiliselt on selgitatud, et olukorda ei saagi paranda, sest õpetaja staatus on Eesti ühiskonnas madal, tema palk ei…
4 minutit -
Sõda ja rahu
See venekeelse telekanali ümber keerlev jutt ajab mind marru. Me kõneleme millestki, mis me oleksime pidanud tegema 20 aastat tagasi, nagu see oleks miskit uut ja ägedat. Ei ole, see on me hiljaks- ja ilmajäämine, see on kurb, et me oleme siuksed mökud old. Et me kakleme venekeelse kooliga ja kakskeelsete tänava- või poesiltidega, aga ei näe oma kahepalgelist moraali seejuures. Lastaolla.
Ma mõtlen…
4 minutit -
On lapsik või näib lapsik?
Kevadest saadik ametis olevale valitsusele heidavad kriitikud tihti ette noorust ja kogenematust, lausa lapsikust ning süüdimatust. Nii mõndagi küpses keskeas ministrit võib üldistav hinnang ebameeldivalt puudutada kui alusetu. Troonikõnega põlvkonnavahetusest, milles neljakümnesed ja vanemad raukadena ahju peale saadeti, kutsus värske peaminister selle kriitika ka ise esile. Tõe huvides tuleb aga ikka arvudele otsa vaadata.
Eesti põhiseaduslike valitsuste ajalugu aastast 1992 on küllaldane…
4 minutit -
Sotsiaalne õiglus enampakkumisele
Kui Eesti riik töötab suuresti n-ö salajase vähempakkumise põhimõttel, siis erakonnad üritavad valimiste eel pildile saada avaliku enampakkumisega. Pakutakse maksuvabastusi ja praegusest madalamat maksukoormust, miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, astmelist tulumaksu. Ülepakkumise tulemus pole siiski kuigi atraktiivne, sest pakutav raha jääb suhteliselt väheseks. Seega tuleks sihtgruppi konkretiseerida ja lubada suuremat summat neile, kellest võib otseselt oleneda riigikokku sissesaamine.
Rääkides sotsiaalsest õiglusest…
4 minutit -
Tere, tähelaps!
Nii tervitas vilistlaste õhtul üks kunagine koolipoiss teist. „Sa oled ikka seesama Toomas, kellel oli poeg Rasmus ja kellega koos me 80-ndatel koolis täheüritusi organiseerisime.” – „Jah, olen küll,” ja juttu jätkus kauemaks.
Olin hiljuti koolitusel, kus esineja rääkis, et lastevanemaid on vaja kaasata kooli probleemide lahendamisse. Esinemise lõpetas ta sõnadega: „Kui me seda suudaksime, siis oleks see tõeline innovatsioon.” Tunnistan ausalt, et ma…
5 minutit -
Üks üldhariv õiendus
Mineval nädalal korraldas Eesti Ekspress Johannes Kerdi ajateenistuse teemalistest väljaütlemistest lähtuvalt humoorika aktsiooni, kus mitu mitmel elualal küllaltki tuntud inimest (Priit Kuusk, Ahto Lobjakas, Raul Saaremets, Rain Tolk, Andrus Vaarik ja KMS) kostümeerusid libamilitaarsel moel ning võeti ühispildile üles. Lisatud olid asjaosaliste kommentaarid, kunas ja mis põhjusil needsinased meeskodanikud sõjaväeteenistusest kõrvale jäid. Eesmärk oli ilmsesti näidata, et ka ilma ajateenistust läbimata on…
4 minutit -
Keelekaste: Rikka miljonäri kõrge pilvelõhkuja
Tänase „Keelekaste” pealkiri võinuks vabalt olla kaks sõna lühem: miljonär on teadagi rikas ja pilvelõhkuja on teadagi kõrge, seega poleks tarvidust olnud neid omadusi leheruumi raisates eraldi sõnastada, piisanuks lihtsalt „Miljonäri pilvelõhkujast”.
Sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetule kordamisele – keeleteadlased nimetavad seda pleonasmiks – satub ilmast ilma väga otsimatagi, kõnekeeles niikuinii, aga ka toimetatud tekstides. Võtke suvaline…
4 minutit -
Havi käsul, Taavi soovil
Viimasel kuul on meie peaministri avalikesse juttudesse sugenenud püsimotiivina, et majandus peab nelja aastaga kasvama veerandi võrra. Just nimelt sellises sõnastuses: et peab. Eks muinasjutu- ja käsumajanduses elu nii käibki. Direktiiv langeb ja majandus tõuseb. Eesti vabaturumajanduslikus reaalsuses aga saab mõõdetav muutus (majanduskasv) olla mitte peaministri käsu, vaid hoopis millegi muu tagajärg. Me teame lähiminevikust, mille.
Kui Mart Laari valitsus asus 1992….
4 minutit -
Karmid mehed need eesti mehed
Mulle meeldivad empaatilised mehed. Arvan, et enamikule naistele meeldivad. Nad kuulavad meid ära, kui mure majas või tuju paha. Nad ei kähva „Ära kaaguta!”.
Võib-olla võib empaatiatki nimetada pehmostumiseks, mille eest aina hoiatatakse. Ma keeldun uskumast, et õige mees on see, kes vastu hambaid annab, kui tahtmine tuleb. Juba ajal, mil laevad olid puust ja mehed rauast, teati, et tark sõdib sõnadega,…
4 minutit -
Tagurpidi-Ants Eesti alushariduses
Kevadel jõudis valitsusest riigikokku koolieelsete lasteasutuste seadust muutev eelnõu. Dokumendi üleandmise ajaks oli küll valitsus ning suurem osa selle ministritest vahetunud, kuid eelnõu tuum töötati haridus- ja teadusministeeriumis välja veel Jaak Aaviksoo ministriks oleku ajal. Seaduse muudatusega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht lapsehoiuga. Muudatus peaks leevendama lasteaiakohtade järjekordi ning seda reklaamlauset seaduse muudatuse töövõiduna presenteeritaksegi….
3 minutit -
Räägi inimesega!
Ammusel kolleegil oli kombeks aeg-ajalt hilisöistel tundidel töökaaslastele meilitsi saata sõnumeid, mida ta näost näkku poleks vist kunagi öelnud. Järgmisel päeval võis ta rahumeeli vastu jalutada, justkui poleks öist purset olnudki. Kord soovitas ta enne kukke ja koitu ühe pikaajalise projekti juhtimise üle võtta ja oli keskpäeval üllatunud, et seda teengi.
Lugu juhtus siis, kui kõrvaltubades istuvatel inimestel oli veel kombeks kolleegidega vestluseks…
4 minutit -
Pooltele peksa?
Mind hakkas kummitama see naistevastase vägivalla kampaania plakat linnaruumis. See on veidike nagu õudusfilmikaader, aga eks see kõik muidugi olegi õudne: statistikast selgub, et ca 50% Eesti naistest (eestlaste/mitte-eestlaste „tulemus” on umbes sama) on puutunud kokku paarisuhtevägivallaga. Kui ma selle ette lugesin, ütles mu kallim mustalt-mürgiselt: tõesti, nii vähe ongi?
Muidugi, vägivalda on erinevat, mehed saavad ka vahel pihta (väidetavalt vaimselt eriti) jne. Aga…
5 minutit -
Kuidas tõsta õpetaja palka?
Oli aeg, mil õpetajaamet oli ühiskonnas väga hinnatud. Saamaks täpsemat infot tolleaegse süsteemi kohta, tasub lugeda Karmen Trasbergi doktoritööd „Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti Vabariigis (1918–1940) õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis”.
Õpetaja staatus, selge kvalifikatsioonisüsteem, töö- ja palgaolude eest seisvad tugevad kutseorganisatsioonid toetasid õpetajatöö prestiiži. Õpetajaamet oli võrdväärne arsti ja advokaadi elukutsega. Õpetajaks tõepoolest taheti saada.
August Kuksi 1920. aastate uurimuse „Koolinoorsoo ideaalid” tulemused…
5 minutit -
Hispaanias olid hirmsad vihmahood
Erinevalt septembrikuisest rahvahääletusest Šotimaal, mille tulemusena šotlased napilt, aga kindlalt otsustasid jääda veel Ühendkuningriigi koosseisu, rahvaküsitlus Kataloonia iseseisvuse küsimuses üleeuroopalist erutust ei põhjustanud. Tõsi, esiteks polnud tegemist siduva ja ametliku referendumiga, teiseks õnnestus Hispaania keskvõimul õiguse ja kõverusega selle läbiviimist oluliselt takistada ja mõjutada ning kolmandaks on küllap õigus ka neil, kes väidavad, et erinevalt Šotimaast on Kataloonia iseseisvuse teema…
4 minutit -
Miks ta seda tegi?
Viljandi koolimõrva järel ei tabanud ühiskonda mitte ainult šokk ja masendus. Selgelt oli tunda ka ajakirjanike ja avalikkuse kimbatust selle kohutava kuritöö seletamisel. Miks ta seda tegi? Miks õpilane tulistas oma õpetajat?
Ükski stereotüüp ei tahtnud kuidagi klappida. Kui mõrvar oleks koolikiusamise ohver või rusikakangelane, oleks mõrva põhjus kõigil kohe selge. Ka väga rikkast või väga vaesest perest pärit poisi puhul oleks seletus…
4 minutit -
Rahvusvaheline intsident
Juulis aastal 2000 pidi Peterburis toimuma järjekordne Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise komisjoni kohtumine. Vastavalt korrale juhtis Eesti delegatsiooni peaminister (Mart Laar) ja Vene poolelt asepeaminister (Valentina Matvijenko). Riikide suhted polnud just hiilgeseisus ning mingeid erilisi läbimurdeid ei oodatud, küll olid allakirjutamiseks valmis mitmed tehnilised lepingud, mistõttu Eestist sõitis Laariga kaasa mitu ministrit ja hulk ametnikke.
Vaevalt oli aga jõutud üle piiri…
4 minutit -
Keelekaste: Üks uus sõna päevas
Vahel kuulen mõnda inimest kurtmas: eesti keel on ikka vaene küll, ei lase mul kuidagi oma mõtteid väljendada. Ja uhkustamas: mina eelistan rääkida, isegi mõtelda inglise keeles, vaat see keel juba võimaldab . . . .
Säherdune olukord siis: Hargla, Kivirähk, Tungal, Veidemann saavad eesti keelega hakkama, aga mõnel on mõtted nii säravad, et eesti keelest nende sõnastamiseks ei piisa. Ja eks sa proovi sellisele…
3 minutit