Arvamus
-
Töölepingud tuleb õpetajatega sõlmida tähtajatult
Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo saatis Õpetajate Lehe vahendusel ja Virumaa koolijuhtide nimel haridusministeeriumile viis küsimust, millele vastasid ministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus ning ministeeriumi nõunik Piret Sapp.
Muudatuste tähtaeg
Miks muudetakse nii lühikese etteteatamisajaga rahastamisreegleid? Koolid on arvestanud ju klassikomplektide arvu ja õpetajate koormusega, töölepingud on sõlmitud terveks õppeaastaks. Rahastamise uued põhimõtted toovad lisaks töölepingute muutmisele…
7 minutit4 kommentaari -
Õhinapõhisus kilbile
Olen veendunud, et kool saab olla ja aeg-ajalt ongi päris huvitav. Kogu aeg ei peagi olema, sest õppimine on raske töö ja pingutus ning ka seda peab harjutama. Praegune haridussüsteem huvi ja elulisust ei soosi, seetõttu taanduvad ärksus ja põnevad ettevõtmised pigem õpetajate üksiküritusteks. Igas koolis on inimesi, kes suudavad raamist välja astuda, ainekavadesse loovalt suhtuda ja õpilaste silmad särama panna. Neid…
2 minutit -
Ärme võta koolis looderdamist paratamatusena
Kuidas võidelda järelevastamisega gümnaasiumis, küsisid 1. novembri Õpetajate Lehes kolm õpetajat. Samas leidsid nad ka ise põhilise vastuse üles – järeltööd on kooli põhimõtete küsimus ja huvi õpilaste suure arvu vastu.
Vahel tõesti juhtub, et gümnasistid kasutavad puudumiste õigustuseks asjaolu, et gümnaasium pole kohustuslik ja gümnasist võib ise otsustada, millal kooli tuleb ja millal mitte. Tegelikult on gümnasist võtnud…
4 minutit -
Lapsed läinud, lumi taga
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri kohta on lendu läinud lausung: „Suuga teeb supervalla, käega ei pane algkooligi kinni.” Kuni väikevallad ei ole veel tõmbekeskustesse koondunud, on üle maa rohkesti sotsiaalkeskusi, kus kogukondade pinged maanduvad, sest see ränkraske töö sünnib meil ju tihti koolides. 6. ja 7. novembril oli Tallinnas koos sotsiaaltöö 5. kongress „Tänuväärt või tänamatu töö?”.
Kokkutulnud leidsid, et sellise pealkirja all võiks…
4 minutit -
Seal on hea, kus meid ei ole
Lugesin kunagi väga noore Kivirähki lugu mehest, kes vist kurja naise eest, kes vaipu kloppima sundis, jalga lasi ja maailmas ringi uitas. Mees (tegelikult muidugi noor autor) tegi väga terase tähelepaneku: inimesed on igal pool ühesugused. Lõpuks jõudis mees otsaga põrgusse, aga sealgi kordus sama lugu: kuradid mängisid õue peal külitades kaarte, kusagil avanes aken ja käre naisehääl käskis hakata vaipu…
4 minutit -
Vene lütseumi projektist
Haridusminister Jaak Aaviksoo intervjuu 20.septembril Postimehes ja Den za Dnjomis käsitles muude teemade kõrval ka vene lütseumi rajamist. Mõni päev hiljem pälvis see teema Mart Helme, Eesti omaaegse suursaadiku Venemaal, väga kriitilise hinnangu ning kutsus ka internetis esile arvukaid arvamusi, mille sisu oli seinast seina. Kuna nüüd on lugude ilmumisest möödunud hulk päevi, saab rahulikumalt kaaluda ka lütseumiga seotut.
Vene lütseum Eestis…
4 minutit -
Hariduslaev on kõvasti kreenis
Olen veendunud, et Eestis on palju õpetajaid, kes tunnevad, et meie hariduslaev on kreenis ning kaptenit kimbutab tugev pohmell. Ei saa ju kaine inimene öelda pärast riigikontrolli auditit, kus viidatakse ebaratsionaalsetele investeeringutele haridusmaastikul, nagu meie minister: „Riigikontrolli ettepanekud toetavad ministeeriumi poliitikat.” Tere hommikust, põllumees! Kus nad siis toetavad, ei toeta ju! Muidu poleks auditi koostamisega nii palju vaeva nähtud. Dokumendis…
5 minutit -
Muudatused haridusseadustes tekitavad õpetajates segadust
Käesoleva aasta 1. septembril jõustus muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Muudatused puudutavad muuhulgas ka mitmeid töökorralduse põhimõtteid koolis. Nii sätestab PGS-i § 71 selgemalt direktorite õigused ja kohustused (ja seega ka vastutuse) kooli töökorralduse ja töötajate töötasustamise aluste kehtestamisel. Muudetud on ka PGS-i § 74 („Koolitöötajad”) ja 75 („Õpetajad”), kus on sõnastatud õpetaja töö ja töötasustamise…
8 minutit -
Sisemised minad ja muud loomad
Tuurlen parajasti kirjaniku rollis raamatukogusid mööda. Sügiseti säherdune komme on. Olen jõudnud Mustveesse – ja võtku mind tuhnik, kui ma peast tean, kas tegemist linna või mõne muu asulaga; ju ikka linn, sest ühel hetkel said linnad ka Võhmast ja Mõisakülast ju – ning raamatukogu on siin ilus. Õigupoolest on seda kogu kultuurikeskus. Etteastumise alguseni on pool tundi ning kui…
3 minutit -
Eesti ja Soome hariduspoliitikat püütakse vastandada parteilistel põhjustel
Soome haridusminister Krista Kiuru esines Eesti sotsiaaldemokraatide kutsel 10. oktoobril Toompeal riigikogu konverentsikeskuses ettekandega, milles rääkis Soome hariduselu tagamaadest ja probleemidest (vt „Ükski kool ei tohi maha jääda”, ÕPL 18.10). Eesti haridusministrit kuulajate seas polnud. Miks ometi?
Eesti ja Soome hariduspoliitikad on olnud üsna sarnased alati, kui oleme saanud iseseisvalt otsustada. Ja seda…
8 minutit -
Strateegia nimi − „Uus õpikäsitus”
TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory arutati 30. oktoobril elukestva õppe strateegiat 2014−2020.
Olen strateegia kavandi aruteludel osalenud neli korda ja viimast versiooni lugedes olin mõnevõrra pettunud. Seal ei olnud enam seda emotsiooni, mis oli varasematest aruteludest meelde jäänud. Minister Aaviksoo võrdles strateegia eelviimast varianti paar aastat tagasi Prantsuse revolutsiooniga. Nüüdne dokument on aga puhtalt juriidiline tekst, kus korduvad sõnad…
4 minutit -
Laste sõltuvuskäitumisse tuleb sekkuda varakult
Uuringud näitavad, et Eesti laste hulgas on sõltuvuskäitumine levinud. Lapsed alustavad alkoholist, joovad seda palju ja varases eas. 2011. aastal Eesti kooliõpilaste seas läbiviidud esinduslik küsitlus näitas, et kolmandik 11-aastastest oli elu jooksul joonud purgi õlut, kolmandik 13-aastastest olnud purjus ja kolmandik 15-aastastest proovinud narkootilist ainet. Sealjuures tüdrukute ja poiste harjumused oluliselt ei erinenud.
Lapsevanematel ja õpetajatel tasub…
4 minutit -
Kirik ja kuused
Kui hiljutine reformierakondlasest Tallinna linnapeakandidaat Valdo Randpere avaldas päev pärast kohalikke valimisi suhtlusmeedias kurvastust selle üle, et Tallinnas jäi võimule Keskerakond, kirjutasin talle sellise kirja: „Keskerakonna ainuvõim Tallinnas pole ainult kohalike valimiste küsimus. Venelased protestivad Keskerakonna poolt hääletades Eesti valitsuse vastu, kes peab neid teisejärguliseks massiks ega hooli neist siiralt. Mulle näib, et üha rohkem tunnevad sedasama oma valitsuse suhtes ka eestlased, kes,…
4 minutit -
Laps sünnib seitse aastat enne koolitee algust
Kui toote hind kukuks 40 protsenti, kutsutaks seda tohutuks aleks ning ostjad rõõmustaksid. Kui aga koolilaste hulk on 15 aastaga kukkunud 225 000-lt 135 000-le, ei valmista see kellelegi rõõmu – eriti mitte haridusministeeriumile. Seal peitub ka vastus Maie Tuuliku kirglikule, kuid kahjuks süüdistustega vääriti sihitud artiklile (ÕpL, 25.10.13). Tuulik vastandab kolme maakooli vastavatud Euroopa kooliga, mis on mõeldud Eestis…
5 minutit -
Heaeluühiskonna loksahtusi
Pagana hea elu on meil siin Eestis. Ligi pooled elanikest on kõigega nii rahul, et ei vaevu isegi valima minema. Ülejäänud siiski hääletavad, ent mitte eriti suurte muutuste poolt. Igav põhjamaa riik, nagu igatsetud? Tundub nii. Eesti jonnist on saanud isevärki eesti zen; kulg, ootus ja paigalseis tundmata tulemusega edengu asemel näivad ülemad kui hõbevara. Vaikimine kuld. Minnalaskmismeeleolu? No kas peab…
4 minutit -
Kust tuleb labasus ja kuhu kaob ausus?
Oli 1980. aastate keskpaik ja lähenes esimese koolipäeva aktus. Kooliteatri juhendaja Rein Olmaru tuli minu juurde mõttega teha seekordne aktus teistmoodi. „Ehk on aeg hakata seda last õigest otsast sünnitama,” lisas ta kavala näoga. Tol ajal oli ja vist on ka praegu õpilaste seas populaarne laul, mis kõneleb sellest, et H2O on mu silmapesuvesi ja et ma tean, mida…
3 minutit -
Kuidas laste ja õpetajate ülekoormust vähendada
Õppeainete ühendamine, väiksemad ainekavad, vähem jooksvat hindamist ja kodutöid – see looks nii õpilastele kui ka õpetajatele võimaluse õpingutesse piisavalt süveneda.
Otse alanud õppeaasta eel muutus Jaak Aaviksoo eestvõttel meie üldhariduses üheks pakiliseks teemaks õppekavarevisjon, mis lisaks ainekavade kohustusliku õppesisu vähendamisele ümmarguselt poole võrra peaks asendama kõikides õppekontsentrites liiga reproduktiivse õppe loomingulisemaga ning tooma nähtavasti peagi kaasa ka…
6 minutit -
Kooli probleem on ükskõiksus
Oktoobri algusest on ETV kanalil laupäeva õhtuti eetris kooliteemaline dokumentaalsari „Üheksandikud”. Kaks saadet on juba olnud, homme on kolmas. Kogu õppeaasta jooksul jäädvustas saategrupp ühe pealinna kooli halva õppeedukusega üheksanda klassi koolipäevi. Õpilasi õpetasid viis tipp-pedagoogi, kelle eesmärk oli motiveerida ja julgustada õpilasi end käsile võtma, et nad suudaksid põhikooli lõpetada.
Ühe noore õpetaja arvates annab saade meie kooli hetkeseisust üsna…
4 minutit -
Kas siis selle maa lapsed …?
Kristjan Jaak Petersoni luuleridu parafraseerides tahan küsida, miks kohtleb haridusministeerium meie lapsi nii ebaõiglaselt.
Alustan kahest loost.
Esimene lugu. Vaid kolm last jäi puudu, et hoida kooli elus.
Tuudi kooli ähvardas kinnipanemine juba seitse aastat, kuid lõplik otsus tuli varakevadel. 2013. aasta sügisel oleks kooli läinud üheksa last, aga selle käigus hoidmiseks oleks vaja olnud 12. Alles möödunud aastal pandi CO2 raha eest…
6 minutit -
Karjäärinõustamine alaku lasteaias
Hiljuti reastas Äripäev Eesti esirikkaid. Kahtlemata on rikkuse edetabelid olulised ühiskondliku meelsuse kujundamisel. Nii nagu ka aasta ema ja isa, põllumehe ja sportlase aunimetused. Ka iludusvõistlustel on täita oma sotsiaalne roll. Huvitav, miks ei koostata tarkuse edetabeleid? Rikkuse puhul on alati põhjust kahelda, kas õnn peitub rahas või äkki on õnnetus raha puudumine. Kas kaks korda rohkem raha teeb…
5 minutit