Arvamus
-
Kolm kõige olulisemat oskust, mida lastele õpetada
Mida Eestis arvatakse, kas poistele ja tüdrukutele on vajalikud erinevad oskused? Aga kuidas teile tundub? Meestele ja naistele Eestis seatavate rolliootuste teadasaamiseks käivitasid sotsiaalministeerium ja uuringufirma Faktum Ariko koos Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi sotsioloogidega äsja elanikkonna küsitluse. Sarnane uuring viidi läbi ka 2009., 2005. ja 2003. aastal, nii et käimasoleva uuringu alusel võib juba selle…
8 minutit6 kommentaari -
Kirjandus, koerad ja kaitsevägi
Teavet valgub ilmavõrgust nagu sooja soolvett nõrutatavate makakate alt. Loen, et tigedad koerad on rünnanud inimesi, ja loen, et inimene on lasknud maha koera. Nüüdsama, siinsamas. No mõne nädala eest.
Kirjutin toona nõnda: „Mulle koerad meeldivad. Mulle meeldivad ka käsirelvad. Ent viimaste omamise kord on erinevalt esimestest korralikult reglementeeritud ning teatavaid relvatõuge tsiviilkäibes olla ei võigi. Ei kujuta ette, et suvalised…
5 minutit -
Saagu meid palju ja mingu meil hästi!
Tänavu möödub veerand sajandit rahvarinde asutamisest ja laulvast revolutsioonist, mis lõppes Eesti vabanemisega Vene võimu alt. Intervjueerisime mõni nädal tagasi sel puhul üht tolleaegset kõige tuntumat õpetajat Mare Rossmanni, kes rahvarinde esindajana pidas 17. juunil 1988 Tallinna lauluväljakul kümnetele tuhandetele inimestele kõne, mis kutsus esile vaimustustormi. Kuuldes meie intervjuusoovist, pani praegu pensionipõlve pidav Mare Rossmann ühe hooga paberile ka…
13 minutit -
Reeturid eile, täna, homme
Õppematerjal teema „Reetmine tänapäeva Eestis” käsitlemiseks gümnaasiumis
Sissejuhatav taust
Juudas, Hermann Simm, Aleksei Dressen. Nende suhtes on otsus langetatud. Laiemalt inimkonna, kitsamalt Eesti kohtute poolt. Aga kas sõnaga „reetmine” seostuvad ka Eestile truuduse murdjad ja välismaale kolijad? Kas ka koduvallale truuduse murdjad ja end Tallinna sisse kirjutajad? Kodumaakonna gümnaasiumide ühisrindele truuduse murdjad ja riigigümnaasiumide asutamisega kaasa jooksjad?
Või veelgi laiemalt: millal ja kuidas muutub…
5 minutit -
Raseeritud sääred
Kui püüda statistikat inimkeelde panna ja ilmekalt sõnastada, kipuvad viimse komakohani täpsed numbrid paisuma mõõdutundetuks müüdiks ja tulemuseks on sageli suur vale. Eelmine nädal pakkus selle kohta meeldejääva näite. Üritades inimarengu aruande esitlusel ühte lausesse kokku võtta kaht meie ühiskonna vana vastuolu, ütles meediaekspert Raul Rebane, et Eestis elavad vaesed haritud naised ja rikkad harimata mehed. Veebitoimetajad keerasid sellele niigi võrdlemisi meelevaldsele…
4 minutit -
Raamatute aeg
Mineva nädal avasime Tallinnas Rohelise turu nuka peal Siuru raamaturuumi. Kes ei tea, kus Roheline turg on, see mõistku, et tegemist on vaat et ainsama loomuliku pargikesega seespool linnamüüre, mis asub Pika tänava ja Olevimäe kokkusaamiskohas, Siuru maja ees ja kabelikese taga või vastupidi. Peenemad inimesed ütleksid, et kohe Rootsi saatkonna kõrval, ja nooremad, et Hella Hundi vastas. Õigus on neil kõigil.
Tegelikult täitsa…
4 minutit -
Arutult kallis koolilõpp
Eelmisel nädalal helistas Õpetajate Lehe toimetusse murelik ema, kes soovis rääkida kooli lõpetamisest ja sellega seotud kuludest. Ta olevat oma kaksikutest laste lõpuüritustele kulutanud väga palju raha, kuigi nad ei lõpeta gümnaasiumi ega põhikooli, vaid alles kuueklassilise kooli.
Mõni aasta tagasi, kui pere kõige vanem laps sama kooli lõpetas, vanematel veel nii suuri väljaminekuid ei olnud – õpetajaid peeti meeles lilledega, aktuse…
4 minutit -
Jaan Tooming: Tarkust tuleb taga nõuda
Meil aina reformitakse haridussüsteemi, loodetakse, et jõutakse lõpuks ideaalse hariduse lätetele. Kui süsteem paigas, siis tuleb koolist tarku nagu saelaudu. Kas ikka on nii? Tavaliselt nimetame targaks inimest, kes käitub mõistlikult ja teab palju. Kuid teadmiste hulka, mis on praegu maailmas, ei suuda enam haarata ükski inimene. Ikka jääb tarkusenõudja poolikuks. Aga tark inimene peaks olema harmooniline tervik, mitte…
4 minutit -
Andres Pung: kas Eesti haridussüsteemi väljund ja tööjõuturu nõudlus on vastavuses?
Eesti inimeste üldised haridusnäitajad on suhteliselt kõrged, võrdluses teiste Euroopa riikidega ei pea me häbenema. Nii on meil tööealistest inimestest (25–64-aastased) 90% vähemalt keskharidusega (Euroopa Liidu liikmesmaade keskmine on 74%). Üldtuntud on ka meie õpilaste väga head tulemused PISA testide mitmes kategoorias, kus troonime lausa pingeridade tipus.
Kui aga süveneda meie elanikkonna…
10 minutit -
Päikest!
Esimene soe maipäev. Astun Harju tänavat pidi Raeplatsi poolt Vabaduse väljaku suunas. Majaseintelt kaigub ja kõmiseb juhuslikke muusikakatkeid, mis kuidagi tuttavlikult kõlavad. Jaani kiriku ette, selgub, on üles löödud vabaõhulava ja laval on noored muusikud. Kena tütarlaps laulab Ruja „Musta lindu”. Laulab kadunud Alendrist vägevamalt. Seisan ja kuulan. Väga hea muusika läheb aegupidi ainult paremaks. Taevas on taevakarva sinine nagu paja põhi ja päikese…
4 minutit -
Tasuta haridus Tallinnas pole ohus
Kinnitan jätkuvalt, et kõigile Tallinna lastele on tagatud põhiseaduse § 37 – igaühel on õigus haridusele – täitmine ning tallinlaste õppemaksuta üldharidus ei ole kuidagi ohus. Tegu on HTM-i järjekordse hämmastava mõtteavaldusega ning oma vastutuse kellegi teise õlule veeretamisega. Just ministeeriumi pädevuses on anda (või mitte anda) koolituslubasid nii munitsipaal- kui ka eraõppeasutustele. Ratsionaalset põhjendust nimetatud erakoolile koolitusloa väljastamata jätmiseks…
1 minut -
Kooliuksed poliitikutele valla!
Ilmselt on koolijuhid poliitikute koolilaste ette lubamise suhtes väga erinevalt meelestatud. Küllap on neidki, kes arvavad, et nende kooli poliitikutel küll asja pole. Mina aga kutsun üles poliitikuid igal juhul koolimajja laskma. Arvan, et midagi hullu ei juhtu.
Kristjan Svirgsden, kes parasjagu Heinz Valgust filmi teeb, kohtus Haljala gümnaasiumi õpilastega ja tõdes Virumaa Teatajas: „Mitte keegi ei teadnud, kes on Heinz…
5 minutit -
Kellele kuulub kooli nimi?
Erakooli asutamises ei ole midagi halba, kuid avaliku vara – nagu hea mainega kooli nime – tasuta erastamise juures tekivad tõsised küsimused. Juttu on reaalkoolist ja reaali põhikoolist.
Tänaseks oleme mõistnud, et reaali põhikooli avamise taga pole suur soov rajada just erakool, vaid püüd tulla vastu Tallinna lapsevanemate soovidele anda oma lastele kvaliteetset põhiharidust. Meie teada on reaalkool avaldanud oma pidajale, Tallinna…
3 minutit -
Kultuur ja rahvakultuur
Eesti kultuurkapitali 2013. aasta esimese jaotuse stipendiumide ja eraldiste teatisest on lugeda, et neli inimest saavad loomingulist stipendiumi à 50 eurot. Keda väärtustatakse nii suure stipendiumiga?
Vastus õige – rahvakultuuri edendajaid. Loodetavasti on see trükiviga. Aga kui ei ole, siis häbilugu. Kui juhtumisi oli tegu mingite kuluhüvitistega, võiks nii öeldagi, aga mitte et loominguline stipendium. Samalt leheküljelt saab teada, et näitekunsti sihtkapital annab…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: üksikult ja üldiselt
Miskipärast kipub jääma mulje, et inimestel on rehkendusoskusega raskusi. Kuid need raskused, mida ma silmas pean, ei avaldu mitte niivõrd selles, et ei mõistetaks kakskordkahte, ega selleski, mitu liimest liimitakse üldhariduskooli lõpetaja otsaette.
Pigem näen ma täiesti erinevaid lähenemisi rehkendusele erinevatel tarbetasanditel. Poes saadakse ju hakkama. Oma sissetulekute väiksust teab inimene üldiselt üsna hästi. Ta teab, mis peab maksma…
4 minutit -
Kuidas hinnata haridusteaduste taset?
Rahvusvaheline komisjon hindas haridusteaduste taseme Tallinna tehnikaülikoolis nõrgaks. See hinnang on minu arvates sügavalt ekslik.
Vastavalt ministri korraldusele tegid neli ülikooli (TÜ, TLÜ, TTÜ ja EMTA) oktoobris 2012 ülevaate oma tegevusest perioodil 2007–2011. Veebruaris 2013 valmis hindamiskomisjoni raport (www.etag.ee). Rahvusvaheline hindajate paneel (D. James, E. De Corte, J. Harford ja P. Zgaga) kasutas institutsioonide enesehinnangutele lisaks ka muid materjale, sealhulgas…
5 minutit -
Kevadsuvisest keelemoest
Kevad on lõpuks ometi käes ja suvigi ei ole enam kaugel, seega on viimane aeg kiigata oma keelepagasisse ja teha seal vajalikud muudatused – visata välja kopitanud sõnavara, grammatika ja stiilivõtted ning asendada need käesoleva kevadsuve värskeimate moehittidega.
Järgnevad näpunäited tulevad otse keelemoekeskuste kuumimate catwalk’ide äärest ja kajastavad kevadsuvise keelemoe kvintessentsi. Neid järgides särad suuliselt ja kirjalikult, seltskonnalõvina kokteiliõhtul ja arvamusliidrina ajalehes.
Kui…
3 minutit -
Karl Martin Sinijärv: põnevusest ja piipiidlusest
Vaatasin telekast põnevussarja. Ikka juhtub. Eriti siis, kui raamatut lugeda ei viitsi ja kirjutada ei jaksa. Põnevussarjad on toredad. Ajuroidumuse tagumisel tasemel võib Walkerit vaadata, sest a Walker on väga õilis, aga kui nupp veel natukenegi nokib, siis leiab tegelikult täiesti teraseid asju.
Viimatisest vaadatud osast jäi silma, kuidas õpetaja tülpinud noorukitele pii olemust seletas. (Oleksin mina koolivanuses…
4 minutit -
Las ma olla mina
Identiteeti määratlevad asjad on püsinud samad, aga nende rõhuasetused on ajas muutunud. Praeguses argipäevas on täiesti teistsugused väljakutsed, kui olid 20 või 50 aastat tagasi. Meie teadlikkus ja kogemus teistest kultuuridest on kiiresti kasvanud koos uue tehnoloogia, rikastumise ja globaliseerumisega.
Soomlane ei pea enam teistest kultuuridest kogemuse saamiseks reisima, „need teised” on juba Soomes meie naabrid, töökaaslased, kliendid, laste klassikaaslased jne. Neid tuleb kogu…
13 minutit -
Kuidas vald on erakooli „toetanud”
Lasva vallavolikogu andis Pikakannu kooli pidajale, lapsevanematest ja kohalikest elanikest koosnevale MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone tingimusel, et omanik (Lasva vald) osaleb rajatava eraüldhariduskooli õpilaste õppimisega kaasnevate tegevuskulude katmises soodustingimustel, milleks on pool vabariigi valitsuse kehtestatud piirmäärast. Sellise lepingutingimuse seadis vald koolipidajale (kelleks on lapsevanemad) eesmärgiga sundida meid koolipidamisest loobuma.
Ja me oleme ainuke kool Eestis, kellele KOV tegevuskoha…
4 minutit
