Arvamus

  • Palk ja maks

    Isegi veel täna, kõigest kümme päeva enne uue aasta algust, ei leidu terves Eestis ilmselt ühtki inimest, kes oskaks täpselt öelda, kui palju õpetajate palk mingis konkreetses koolis suureneb, ehkki terve 2012. aasta on hariduselu keerelnud õpetajate palganumbri ümber.

    Ei tea seda haridusminister, vallavanem, koolidirektor ega ammugi mitte õpetaja, kuigi lugematud arutelud, konverentsid, seminarid, seaduseelnõud ja reformikavad on vähemal või suuremal määral olnud seotud…

    Kalle Muuli
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Põhja Konn ja põhiseadus

    Mind on lapsest saati painanud, et mis asjad on õigupoolest need „pilves selgimised”, millega ilma raadiost alatihti kuulutatakse. Vaadeldes ühiskonnas toimuvat, muutub pilves selgimistega ilm märksa arusaadavamaks kujundiks. Segastel aegadel kipuvad tunded mõistusest üle käima, mõistus seevastu üritab tundeid alla suruda ka seal, kus ehk tingimata tarvis poleks, lühikese ajavahemiku vältel kohtab nii maapõhja needmist kui ka taevani tõusvat panegüürikat, lühidalt…

    4 minutit

  • Hoost ja andmisest

    Toas on hea ja soe, kompuuter köeb, vürtsimahl kuumab sulnilt termostassis ja raamatud nihelevad hiirvaikselt riiuleis. Saab mõtelda ja kui veab, siis ka välja mõtelda. Vahepeal peab tööd tegema, aga see töögi on tubane ja seega üldjoontes väljakannatatav. Õues seevastu on olemuslikult ebamugav. Talv ei ole veel tüütusse faasi jõudnud, aga ega ikka iiales tea, kas parasjagu jäätab või sulatab, tuulab või…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Uus rahajagamise kord seab ohtu õpilaste arengu

    Viimasel ajal on kirjutatud tugiteenuse spetsialistide rahastamisega seotud küsimustest, kuid sisuliselt pole muudatusi seaduses põhjendatud. Keskendun küsimusele, miks oleks õigem pingutada selles suunas, et esmatasandi tugiteenused oleksid koolis iga päev kättesaadavad.

    Oht õpilaste igakülgse arengu toetamisele

    Seaduse tasandil on praegune seis Eesti ajaloo parim, see on kooskõlas nii uuemate suundumustega hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arengu toetamisel kui ka nüüdisaegsete…

    Eve Kikas
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Täpsustus haridusjuhtide protestile

    Tallinna, Pärnu ja Tartu haridusjuhid heitsid eelmise nädala Õpetajate Lehes riigile ette, et õpetajate palgatõusuraha tuleb „omavalitsuste vahendite arvelt”. Väide ei vasta tõele, riik tõstab järgmisel aastal omavalitsustele antavat õpetajate töötasutoetust üle 11% − andes omavalitsustele haridustoetusse lisaraha ja võttes osa omavalitsuste kohustusi enda õlule. Oleme seda selgitanud lehtedes ning ka partneritega silmast silma vesteldes.

    Heade haridusjuhtide artiklis on paraku…

    Argo Kerb
    2 minutit

  • Jorss ja demokraatia

    Une-eelseid mõttemänge: kujutan endale ette keskealist jorssi, kes omab seisukohti. Mitte liiga selgepiirilisi, ent see-eest vankumatuid. Jorsile meeldib õlu, eriti selline kangem, õieti meeldib talle palju õlut, eriti sellist kangemat. Mark ja maitse pole oluline. Jorsile meeldib Eesti, selline Eesti, nagu tema tahab, aga Eesti vabariik tema praegusel kujul ei meeldi jorsile sugugi. Päris kindlasti ei meeldi jorsile Euroopa, eriti Euroopa Liit….

    Karl Martin Sinijärv
    5 minutit

  • Kuri Kapitalist ja Vaene Poiss. Kes peaks noore arvutigeeniuse lugema õpetama?

    Elas kord üks korteri väljarentija, nimetagem teda näiteks Kapitalistiks, sest midagi erilist tegemata sai ta oma korteri eest üüriraha. Tuli selle Kapitalisti juurde üüriliseks üks poiss, nimetagem teda Vaeseks Poisiks, sest hoolimata pingutustest ei jätkunud tal kunagi raha. Kapitalist võttis Poisilt lepingule allkirjad ja hakkas üüriraha ootama.

    Poiss tegi tööd ja nägi vaeva….

    Rein Sikk
    4 minutit

  • Õpetajate palgatõusu koormat hakkavad kandma omavalitsused

    Õpetajate palk on Eestis liiga väike ja seda tuleb tõsta – sellest saavad kõik aru ja üldjuhul ollakse õpetajatega solidaarsed. Tüli tekitab võimalike katteallikate küsimus, kelle või mille arvelt peaks õpetajate palka tõstma. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et palgatõus peaks valdavalt tulema süsteemi seest, st teiste haridustoetuste ja kohalike omavalitsuste arvelt.

    Aluseks kallutatud analüüs

    Ministeerium selgitas…

    Andres Pajula, Tallinna haridusameti juhataja; Riho Raave, Tartu haridusosakonna juhataja; Andrus Haugas, Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
    6 minutit

  • Kiretult ja suurustamata õpetajate palgatõusust

    Õpetaja töötasutoetuse kasvu arutelu on tekitanud üksjagu segadust. Segi aetakse palgatoetuse kasv, mis tuleb järgmise aasta algusest, ning uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis pole veel riigikogussegi jõudnud. Segi on aetud õpetajate tegelik palk ja alammäära garantiid. Riiki on süüdistatud lausa omavalitsuste rahastamise vähendamises. Kahjuks on keeruline rahastamismudel ja raha läbipaistmatu kasutamine vaid õli tulle valanud.

    Järgmisel aastal…

    Argo Kerb
    3 minutit
    2 kommentaari

  • Kes kaaperdas geograafia?

    Möödunud õppeaastal oli minu õpetatavas 7. klassis poiss, kes vastas küsimustele enamasti „ei mäleta”, „ma ei tea, sest seda õppisime me nii ammu”.

    Lapsel oli õigus. Geograafiatunde on 7. klassi riiklikus õppekavas planeeritud üks tund nädalas. Mäletan riikliku õppekava tegemist enam kui 30 aastat tagasi. Koos olid korraga kõikide ainete komisjonid, muusik Heino Kaljuste ütles, et kui koorilaulu jääb üks tund nädalas,…

    Sirje Viita
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Raivo Juurak: Internet kui peidupaik

    Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näi­teks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.

    10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Kuidas muuta koolide rahastamist

    Uue õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisega lisandus nii koolile kui ka koolipidajale mitmeid kohustusi, mille täitmiseks kulub raha. Üsna üheselt on öeldud, et riigil pole võimalik seda juurde anda. Seega tuleks riigi tasandil rakendada muid hoobasid, et koole toetada. Vastasel juhul ei ole võimalik õppekavas nõutut rakendada. Näiteks tuleb uue õppekava kohaselt käia varasemast rohkem õppekäikudel. Iseenesest on see…

    Maarika Niidumaa
    5 minutit

  • Karl Kello: Pildilt kadunud

    Kes on pildilt kadunud? Vastus: tööinimene. Kas keegi mäletab veel aega, mil meie nn kvaliteetpäevalehed kajastasid reaalset tootvat tööd tegeva inimese elu ja eeskujuväärivat töötegu? Kohalike superstaaride, suurpetturite, ärimeeste, näitlejate, lauljate . . . . pihta ei saa küll ühtki halba sõna öelda, aga nemad ei tooda materiaalset rikkust. Meie ajakirjandus on ühtlasi liiga poliitiku- ja ametnikukeskne, nagu sedastab Rein Sikk, küllap ka enesekriitiliselt…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Avastusõpe annab võrdsed võimalused

    See, kui kõrge on temperatuur kõrbes või polaarjaamas, jääb paremini meelde, kui saad seda käega katsuda. Kuidas Päike eri kuudel Eestile paistab ja kui palju soojendab, on kohe näha, kui saad väikesele mudel-Eestile ise Päikese sisse lülitada, olgu siis jaanuaris või juulis.

    Energia avastuskeskus loob ja paneb katsetamiseks ja avastamiseks välja interaktiivseid eksponaate ning koostab teadusprogramme. Meile meeldib neid teha…

    Kertu Saks
    7 minutit

  • Algajate inimeste asi

    See on üks imeline asi, mida inimese aju teeb, kui ta näeb neid kummalisi kriksadulle, kirjamärke paberil või ekraanil. Keskmises tähestikus on neid paarkümmend ja neistki enamik üsna ühtsama nägu, võivad erineda vaid mõne kriipsukese või punktikese või konksukese poolest. Ja ometi saab neid kombineerides ära ütelda kõik. Teha asju arusaadavaks või päris arusaamatuks. Ülestähendamine, kirjapanemine, raamatusse raiumine, maailmakõiksusse paiskamine – mingi…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Aafriklane TTÜs: nõudke välismaalastelt eesti keele õppimist!

    Kui välismaalased tulevad Eestisse õppima, tuleks neilt nõuda riigikeele selgeksõppimist, leiab Tallinna Tehnikaülikoolis magistrantuuris õppiv Godswill Nkwusi Nigeeriast intervjuus Postimehe arvamusportaalile. Ta räägib ka, et on aidanud juba 11 kaasmaalasel Eestis õppimist alustada.

    Godswill Nkwusi, olete vist esimene nigeerlane TTÜs. Kuidas te Tallinna leidsite?

    Jah, olin esimene, kes Tallinnasse õppima asumise nimel tööle hakkas. Tean, et Aafrikast…

    3 minutit

  • Tänavale! Täna? Vale!

    On üleskutsete kõlamise aeg. On kõlavate üleskutsete aeg. On igav aeg valimiste vahepeal, ja see tekitab kärsitust. Mis võib olla küllaltki loominguline takkatorkija. Üleskutsed kõlavad, inimesi kutsutakse tänavatele, ja mõned inimesed võtavad kutset viisakalt kuulda. Isegi RSVP-d ei pea tegema (mis maakeeli tähendab teadupoolest Registreeruda Söögi Varumise Pärast, aga sööki meeleavaldustel üldiselt ei pakuta).

    Tänavatele minemisega on nii ja naa. Sisulises ja…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Maailmanäitus ja koolitoit

    Kui me 2009. aasta tulikuumal juulikuul ametliku visiidi käigus Itaaliat külastasime, oli minu kavas põnev kohtumine sealses haridusministeeriumis. Tundsin huvi laste tervise, liikumise ja koolitoidu vastu ning sattusin sinna just õigel ajal. Minuga kohtunud ametnik oli äsja kätte saanud esimese üleriigilise laste terviseuuringu ja ei uskunud ise ka hästi oma silmi. Nad olid arvanud, et laste ülekaalu teema ei saa Itaalias…

    Evelin Ilves
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Mõistetest ja mõistmatusest: uus sõnavara alandab kooli ja õpetajat

    Keele ja tegelikkuse seoseid uurivates filosoofilistes aruteludes püsib seisukoht, et keel loob tegelikkust. Milliste mõistetega tavatsetakse asjadest ja inimestest rääkida, see vormib pehmelt ja tasapisi viise ka nendest mõelda. See, kuidas mõtleme, suunab aga otsuseid ja tegusid, mille kaugem tagajärg on areng või allakäik.

    Läbi meie uue iseseisvuse aja on sellel inimelu alal, mida tähistame…

    Tiiu Kuurme
    9 minutit
    2 kommentaari

  • Virve Liivanõmm: Tited tulid vanasti tulimullast

    Teed metsaveeres väheke alet, pistad kapsataimed kuuma tuha sisse kasvama, varsti on nunnu valmis, seal all beebid istumas. Küllap me omal ajal seda ei teadnud ja tegime terve kooliga ühele tüdrukule ise lapse. Kõik koos korraga? Jah, direktor lõi terve koolipere saali seisma ja ütles, et me kõik oleme selles süüdi, et E. lapse saab, et tema…

    Virve Liivanõmm
    5 minutit
Õpetajate Leht