Arvamus
-
Uutmoodi küll, aga kas ka õigesti?
Tänavune kevad on mitmes mõttes kummaline. Mõnel pool sajab maikuus lund ja rahet, teisal hävitatakse kuuseistikuid, üle Eesti aga mängitakse kooli.
Just mängitakse, sest mõistusevastane on, et eksamid on juba läbi, aga tunnid ikka kestavad. Eesti auguliseks uuendatud haridusmaastik on HTM-i ja Harno kõlavnimedega ametnike innovatsioonipalavikust kooliaasta lõpuks ära kurnatud.
Pidasime õppejuht Kadriga paar päeva tagasi oma iganädalast „kohviistungit“ ning ikka…
9 minutit -
Merike Kaste.
Õpiampsud laiendavad silmaringi
Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…
2 minutit -
Kristi Kivisaar.
Laps ei saa endale peret valida
15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…
2 minutit2 kommentaari -
Asko Uri.
Kool, kus õpitakse enda jaoks – kas utoopia või tulevik?
Käesolev arvamusartikkel on Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva puhul korraldatud konkursil „Mida sina igatsed, mis su…
5 minutit -
Marie-Johanna Kippar.
Laste ja noorte tervis on meie kõigi asi
Kahju, kui koolid astuvad sammu parema tuleviku suunas, kuid väljaspool kooli seda ei märgata.
Eesti koolid on agarad liikumakutsujad…
7 minutit -
Peep Leppik.
Kuhu on kadunud mõtlemisoperatsioonid?
Veerandsada aastat tagasi, või varemgi, jõudis Eestisse lausa loodusseaduste vastane „tõde“ – laps on täiskasvanuga võrdne, isiksus. Las ta areneb…
4 minutit -
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Mulle palun puust ja punaseks
Õpetaja ülesanne on selgitada oma õpilastele täpselt, detailselt ja järk-järgult, mida miski tähendab, mil viisil see toimib ja milliste tulemusteni viib….
3 minutit -
Merle Kons.
Mõistmine ei sünni iseenesest: õpetaja roll tähenduse loomisel
Õpetaja, kes aitab õpilasel mõista, mitte ainult teada, on tuleviku hariduse keskne tegelane. Kui…
7 minutit -
Maie Tuulik.
Mängueksam, mängukool ja õnnelikud lapsed
Parim viis last tulevikuks ette valmistada on aidata tal kogeda, milleks ta on võimeline. Miks ei jätku meil…
6 minutit -
Anna-Liisa Blaubrük.
Klassireisid. Kas viia noored Viini ooperisse või lihtsalt wifi levist välja?
Kui kunagi olid elamused need, mis jäid meelde, siis nüüd on need,…
6 minutit -
Toomas Raag.
Karjääripöörajad koolis: ajutine lahendus või uus normaalsus?
Viimastel aastatel on Eesti hariduselus sagenenud nähtus, kus eri elualade inimesed teevad kannapöörde ja…
2 minutit -
Maigi Varusk.
Sportimisvõimalused ja tasuta kohv. Mida pakuvad koolid õpetajale?
Igakuine kindel palk on õpetajale esmatähtis, kuid olulised on ka muud tööga seotud aspektid. Koolid…
8 minutit -
Külli Kröönström.
JURIST VASTAB ⟩ Anonüümseks jäävad kaebused
Eelmises juristi kommentaaris selgitasin, kuidas suhtuda koolis anonüümsetesse kaebustesse. Teema tekitas elavat vastukaja ja uusi küsimusi, seepärast…
4 minutit -
Peeter Selg. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix
Haridus ja nurjatud probleemid: kas kõrgharidus valmistab meid tegelikult ette?
Elame ajastul, mil haridus – eriti kõrgharidus – on saanud normiks, mitte erandiks. Kui…
6 minutit -
Kaisa Musting.
Lahendus kvaliteetse hariduse tagamiseks: soodustame õpetajate tööalast liikumist
Kvaliteetse hariduse tagamiseks vajavad kõik Eesti koolid häid ja motiveeritud õpetajaid….
5 minutit -
Maris Valdmets.
Õppijad ei oota
Kas mäletame veel, kui suur asi oli, kui klassiruumi saabus projektor või kriit asendus markeritega? Või kui digikeskkonnad eKool, Stuudium, Google Classroom, Opiq…
3 minutit -
Maie Tuulik.
Jälle on asutud käitumis- ja hoolsushinnete kallale
Käitumise hindamiseks ei tule õpilast võrrelda mitte tema endaga, vaid sellega, kuidas ta täidab kehtestatud käitumisnorme ja reegleid….
4 minutit -
Piret Sapp.
Mudelite mõju harid(t)usele
Iga oluline läbimurre teaduslike katsetuste vallas on lahtiütlemine vanast mõtteviisist ja endistest paradigmadest (Thomas Kuhn „The strucrure of Scientific Revolutions“). Kreeka…
4 minutit -
Keeleõpe toimub alati sotsiaalses kontekstis
Keeleõpe toimub alati suhtluses, kellegagi koos, kellegi või millegi kaudu – mitte kunagi isolatsioonis. Kui tahame, et uue keele omandamine oleks tõhus, peab õpiprotsess väärtustama õppija kultuuritausta ja kogemusi.
Keeleõpet ei saa ega tohikski vaadelda eraldiseisva tegevusena, sest õppimine toimub alati sotsiaalses kontekstis. Iga inimene toob õppimisse kaasa oma keele- ja kultuuripagasi, mille sees on tema taust, varasemad kogemused ja…
4 minutit -
Tiina Vapper.
Pingeline aeg
Peagi saab läbi eestikeelsele õppele ülemineku esimene aasta. Õpetajad on teinud head tööd, kuid on ka terve hulk probleeme. Nagu arvata võis, läks…
2 minutit -
Svetlana Udras.
Suvetöö, mis tasub ennast ära
Üleminek eestikeelsele haridusele ei nõua küll klassi kordamist, aga vigade parandus on möödapääsmatu.
Eestikeelne haridus tuli, et jääda. Selle üle ei…
5 minutit -
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus
Rännak vanade sõpradega
Õpetajate Lehe palve kirjutada raamatuaasta puhul raamatutest, mis on mind elu jooksul mõjutanud, andis võimaluse võtta ette köitev rännak vanade sõprade…
6 minutit -
Toivo Niiberg.
Hariduse praktiline väärtustamine – õpetaja ja õpilase perspektiivist
Praktikute alaline probleem on teooria ja praktika vahelise lõhe ületamine. See probleem puudutab…
6 minutit -
Heiki Raudla.
Eksam toimub, kõigest hoolimata
Koolides on käsil lõpuspurt. Erinevalt varasemast teavad osalejad, et pärast finišijoont tuleb edasi joosta, aga keegi ei oska öelda, kui…
3 minutit