Arvamus
-
Keeleõpe toimub alati sotsiaalses kontekstis
Keeleõpe toimub alati suhtluses, kellegagi koos, kellegi või millegi kaudu – mitte kunagi isolatsioonis. Kui tahame, et uue keele omandamine oleks tõhus, peab õpiprotsess väärtustama õppija kultuuritausta ja kogemusi.
Keeleõpet ei saa ega tohikski vaadelda eraldiseisva tegevusena, sest õppimine toimub alati sotsiaalses kontekstis. Iga inimene toob õppimisse kaasa oma keele- ja kultuuripagasi, mille sees on tema taust, varasemad kogemused ja…
4 minutit -
Tiina Vapper.
Pingeline aeg
Peagi saab läbi eestikeelsele õppele ülemineku esimene aasta. Õpetajad on teinud head tööd, kuid on ka terve hulk probleeme. Nagu arvata võis, läks…
2 minutit1 kommentaar -
Svetlana Udras.
Suvetöö, mis tasub ennast ära
Üleminek eestikeelsele haridusele ei nõua küll klassi kordamist, aga vigade parandus on möödapääsmatu.
Eestikeelne haridus tuli, et jääda. Selle üle ei…
5 minutit -
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Andres Tennus
Rännak vanade sõpradega
Õpetajate Lehe palve kirjutada raamatuaasta puhul raamatutest, mis on mind elu jooksul mõjutanud, andis võimaluse võtta ette köitev rännak vanade sõprade…
6 minutit -
Toivo Niiberg.
Hariduse praktiline väärtustamine – õpetaja ja õpilase perspektiivist
Praktikute alaline probleem on teooria ja praktika vahelise lõhe ületamine. See probleem puudutab…
6 minutit -
Heiki Raudla.
Eksam toimub, kõigest hoolimata
Koolides on käsil lõpuspurt. Erinevalt varasemast teavad osalejad, et pärast finišijoont tuleb edasi joosta, aga keegi ei oska öelda, kui…
3 minutit -
Liis Raudvere.
Tempogruppide dedemoniseerimise toetuseks
Viimastel aastatel on haridusvaldkonnas hakanud üha enam silma olukorrad, kus õpetajate praktilised vajadused ja teadlaste soovitused lahknevad. Üks…
4 minutit -
{"fte_image_ids":[],"remix_data":[],"source_tags":[],"source_ids":{},"source_ids_track":{},"origin":"unknown","total_draw_time":0,"total_draw_actions":0,"layers_used":0,"brushes_used":0,"photos_added":0,"total_editor_actions":{},"tools_used":{"effects":1,"crop":1},"is_sticker":false,"edited_since_last_sticker_save":true,"containsFTESticker":false}Katre Kikkas.
Haridus on julgeoleku ja jätkusuutlikkuse võti
Viimastel kuudel oleme Eesti koolides tundnud ebakindlust rohkem kui kunagi varem. Uudiseid tuleb iga päev, kuid need…
5 minutit -
Maigi Varusk.
Veel hiljem koju!
17. aprillil avaldas Haridus- ja Teadusministeerium teate, et on kooskõlastusringile saatnud uue valitsuse määruse eelnõu. Sotsiaalmeedia kihas ja seintele tekkisid kiitvad või laitvad…
5 minutit -
Krista Andreson.
Koolist panka. Ja kooli tagasi
Olin kaks ja pool kuud haridusjuhtide praktikaprogrammis praktikal Swedbankis.
Praktikale minnes oli minu eesmärk tutvuda juhtimiskultuuri ja -põhimõtetega ettevõttes, mis on…
3 minutit -
Eve Eisenschmidt.
Miks ja kuidas koolijuhtimine on muutumas?
Vähemalt kahel väga olulisel põhjusel on koolijuhtimine muutumas. Esiteks muutuvad ootused töökeskkonnale ja koolijuht kui õpetajate töökeskkonna looja…
4 minutit -
Jaan Reinson.
Minu 43 kooliaastat
Koolijuhi töö olemus sõltub ajast ja ruumist, ettevalmistusest ning valmisolekust. Sõltub ka oludest, milles tuleb tegutseda. Rahuliku arengu perioodil tegutsemine erineb tegutsemisest…
4 minutit -
Janek Mäggi.
Millest peaks valitsus hariduspoliitikat kujundades lähtuma?
Eestil on hästi toimiv haridussüsteem ja -poliitika, kuid aina vähem lapsi. Mida vähem õpetamist ja…
6 minutit -
Kaarel Rundu. Foto: Silver Gutmann
Kas koht edetabelis peegeldab kooli väärtust ja õpilaste arengut?
Eesti koolide pingeridade koostamine ja nende avaldamine on taas tähelepanu keskpunktis. Märtsi alguses esitatud…
5 minutit -
Reigo Ginter.
Hästi koostatud pingeridadest võivad võita eri sihtrühmad
Mõistan, et meedias / meedia kaudu on juba pikemat aega soovitud tekitada narratiivi, et pingeread…
3 minutit -
Toomas Raag.
Tabelite taga peituv tõde: miks koolide järjestamine võib olla eksitav
Koolide pingeridade koostamine ja avaldamine on hariduspoliitikas alati teravat vastukaja leidnud. Toetajad väidavad,…
2 minutit -
Irene Artma.
Õpetaja trump on loovus
Õppeaasta on pakkunud põhikoolilõpetajatele ja -õpetajatele lisapinget eksamite ettepoole toomisega, kuid ka õppetöö jätkamine pärast pingelangust (eksamid) on väljakutse. Kuidas motiveerida…
3 minutit -
Kati Bakradze-Pank.
Põhikooli lõpueksamid – kas varem on parem?
Üheksandike jaoks on seekordne eksamisessioon pingelisem kui kunagi varem. Õpilasi on pärast eksamit raske motiveerida – eriti neid,…
5 minutit -
Kerli Rhede.
Põhikooli lõpueksamid – uju või upu
Hariduselus toimuvad uuendused viimasel ajal lausa peadpööritava kiirusega. Sellest õppeaastast ootab põhikoole ees suur muudatus: lõpueksamid on lausa poolteist…
5 minutit -
Triin Laasi-Õige.
HTM liigub kiirema ja lihtsama asjaajamise poole
Järva valla haridusjuht Piret Sapp kirjutas eelmises Õpetajate Lehes („Haridusminister suurendab omavalitsuste ja koolide bürokraatiat“, 08.04), et…
4 minutit -
Piret Sapp.
Haridusminister suurendab omavalitsuste ja koolide bürokraatiat
Valitsusremondi järel on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas jõuliselt välja hüüdnud lubaduse bürokraatiat vähendada. Sõnad…
4 minutit -
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Kas riigieksamite tulemusi peaks medalijagamisel arvestama?
Medaleid jagatakse igal aastal välja üha rohkem. Kui 2019. aastal lõpetas gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga…
3 minutit -
Külli Kröönström.
JURIST VASTAB ⟩ Kuidas suhtuda koolis anonüümsetesse kaebustesse?
Inimesele on tema töö väga oluline mitte ainult põhjusel, et ta teenib endale elatist,…
3 minutit -
Aarne Ruben.
Meil kuulub vähem kui veerand koolijuhtidest erakonda
Direktori juhiomadused ei sõltu sellest, kas ta on erakonnainimene või millisesse erakonda ta kuulub.
Koolidirektorid kardavad erakonnastuda,…
7 minutit