$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Arvamus

  • Erivajadustega laste haridussüsteemi lammutamine

    MAILIS REPS

    riigikogu kultuurikomisjoni liige (Keskerakond)

    Kui erakoolide temaatikat on viimasel ajal kõvasti kajastatud, siis üks selle teema tahkudest on jäänud suures osas tähelepanuta. Eestis tegutseb kokku 49 erakooli ligi 8000 õpilasega. Paljud neist koolidest on loodud selleks, et õpetada erivajadusega ja puuetega lapsi.

    Muudatused riigi rahastuses, kus erakoolide majanduskulude katmine jääb teoreetiliselt kohalike omavalitsuste kanda, mis praktiliselt tähendab praeguse…

    3 minutit
    2 kommentaari

  • Õiguskantsleri vale signaal

    OLGA SAIKOVSKAJA

    eliitkooli õpilase ema

    Alustuseks mainin ära, et mulle väga meeldivad Eesti koolid. Suured uhked uued või renoveeritud koolihooned, armsad väikesed mõisakoolid, stiilsed ajaloolised koolimajad − võib julgelt väita, et enamik õppeasutusi on heas korras ja mõned neist lausa arhitektuurilised kunstiteosed.

    Paljudes koolides on kord majas ja atmosfäär hubane. Väiksemad õppeasutused saavad endale lubada ka individuaalset lähenemist vastavalt õpilaste vajadustele ja võimekusele. Ilmselt…

    5 minutit
    1 kommentaar

  • Üldpädevuste hindamine

    AARO TOOMELA

    Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi professor

    Järgnevalt vaatame, mis vajab üldpädevuste valdkonna õpetamisel veel lihvimist. Ühtlasi on see selgitus ja põhjendus, milleks on vaja uuringuprojekti „Üldpädevused ja nende hindamine” ja millistele küsimustele sealt vastuseid võib saada – ning millistele olulistele küsimustele veel mitte.

    Määratlemise probleemid

    Inimene saab sihipäraselt käituda vaid siis, kui ta oskab oma tegevuse soovitud tulemust täpselt määratleda. Õpetaja eesmärk…

    6 minutit

  • Keelekaste: Maapealsed paradiisid

    Eestlased on ristiusuleige rahvas, see on üldteada. Kirikutes ulub tuul, piiblid tolmuvad ja armulauavein on liisunud. Pastor tõmbab tukukotti sandikopikaist tühjendades kurvalt ninaga.

    Seevastu õilmitseb usk kõikvõimalikesse kahtlastesse salateadustesse, näiteks astroloogiasse, hiromantiasse ja numeroloogiasse. Raamaturiiuleid täidavad uurimused ja õpetused energiavampiiride tõrjest, pendlikõigutamisest ning selgeltnägemisest, -kuulmisest ja -haistmisest. Õnnetu ja loll on see, kes ei näe aurasid ega oska tõlgendada tarokikaarte.

    Veel üks…

    Priit Põhjala
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Digita enam ei saa

    Digi on jõudnud kooli mitte enam võimalusena, vaid ka kohustusena. Juba kaks aastat tagasi sai digipädevusest kaheksas üldpädevus riiklikes õppekavades. Kogu õppimist ei tule ega tohigi virtuaalmaailma kolida – piisab digi sihipärasest ja nutikast kasutamisest õigel ajal ning õiges kohas.

    Digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat tehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Digipädevus koosneb viiest valdkonnast:…

    Kristel Rillo
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Sõdur sõtta või põgenik perre?

    Süüria kodusõda ja vennatapp on statistiliste näitajate, nagu lahingutes langenud ja muidu tapetud või siis ametliku staatusega põgenike ning oma elupaigast lahkuma sunnitud inimeste arv, ammu ületanud selle, mis paarkümmend aastat tagasi toimus Balkanil endise sotsialistliku Jugoslaavia sundkooselu lõpetada püüdnud rahvaste vahel. Bosnias hukkus sõja-aastail 1992−1995 ligikaudu 100 000 inimest, Süüria inim­ohvrite arv ületab ÜRO hinnangul praegu 300 000 hinge,…

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • ,

    Sõnavabadus, sõnavastutus

    Kuuldes räägitavat võõravihast ja vihakõnest Eesti ühiskonnas, tekib küsimus, kas meil pole isegi kõige kõrgemal tasemel satutud anonüümsete kommenteerijate väga marginaalse osa mõjuvälja. Nende mõnesaja internetitrolli ohvriks, kes moonutavad ühiskondlikku arvamust. 

    Meie president ütleb, et Eestit viib edasi elav ja tsiviliseeritud arutelu: „Mis muide tähendab, et ka arvamusvabaduse äärealadelt purskuval kurjusel on vabas demokraatias oma võimalus” – ja see on normaalne seni,…

    Karl Kello
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Noored.alkoinfo.ee – abiks nii noortele kui õpetajale

    On see tõestatud, et noortel on suurem risk sattuda sõltuvusse kui täiskasvanutel? Miks pole alkohol täiskasvanutele keelatud? Mis on kõige hullem asi, mis joomise tagajärjel juhtuda võib? Kuidas üle saada ärevusest? Need on mõned näited küsimustest, millele aitab vastused leida Tervise arengu instituudi loodud uus alkoholiteemaline veebileht 11–17-aastastele noortele.

    Alkohol mõjutab noore inimese keha ja aju teisiti…

    Karin Streimann
    4 minutit
  • ,

    Et laps ei läheks koolis katki

    Väike sugulane läks esimesse klassi. Kuna ta elab minust saja kilomeetri kaugusel, õnnitlesin teda telefonis. Kuulasin muljeid ja imestasin, milline metamorfoos on poisiga tänu esimesele septembrile toimunud. Nagu võluväel on lasteaiajuntsust sirgunud koolipoiss. Enesekindlal ja rahuloleval häälel jutustas ta oma esimesest koolipäevast, aktusest, mis olnud liiga pikk (nagu esimese klassi õpilaste meelest ikka) ning klassijuhatajatunnist ja õpetajast, kes olevat väga…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Et tippe oleks rohkem

    Uueks kooliaastaks sihte seades on kasulik vaagida ja mõtestada neid õppetunde, mida on meile andnud PISA ja teisedki haridusuuringud. Kuigi Eesti kuulub hariduse üldist taset ja efektiivsust kirjeldavate näitajate poolest maailma tippu, siis miks ikkagi on kõrgema saavutustaseme saavutanud õpilaste osakaal Eestis madalam kui OECD riikides keskmiselt? Miks on meie koolides väga kõrge intellektiga õpilaste hulgas alasooritajaid oluliselt rohkem kui õpilaste hulgas…

    Maiu Plumer, Lucia Riet de Mahhov, Viire Sepp
    9 minutit

  • Õpeta õppima – ülejäänu jääb ise külge!

    Olen aastate jooksul koolitanud paljusid täiskasvanuid, kes on saanud aru, et nad teavad liiga vähe, et nad ei oska piisavalt seda, mida iga päev teevad – töötada, elada, armastada. Mida rohkem sa tead, seda rumalam sa (enda jaoks) oled.

    Teadmis- ja oskusjanu on ainsad, mis mitte ainult ei aita meid elus edasi, vaid aitavad ka elus püsida. Mõnujanu…

    Janek Mäggi
    6 minutit

  • Pärast võistluse lõppu

    Seitse aastat tagasi kirjutas Gunnar Okk koos endise Soome suursaadiku Jaakko Blombergiga vennasriikide valitsuste tellimusel nn tarkade meeste raporti, milles anti soovitusi Eesti ja Soome koostöö arendamiseks kuni aastani 2030. Neist 55 ettepanekust on vähemasti hariduse ja teaduse alal realiseerunud vaid üksikud ja osaliselt, sest Andrus Ansipi juhtimisel võttis Eesti vahepeal välispoliitilise kursi otse Berliini ning pisiasjadega nagu Soome enam ei…

    4 minutit

  • Lastekaitse Liit: Kasvame uuel kooliaastal ühiselt

    Täna saab lastel suvepuhkus läbi. Esimesse klassi läheb sel õppeaastal ligi 15 000 õpilast. Kokku alustab kooliaastat umbes 139 000 üldhariduskoolide õpilast. Nende õpetamine on nii kooli, kodu kui ka kogu ühiskonna privileeg ja kohustus.

    MTÜ Lastekaitse Liit viis hiljuti läbi uuringu, mõõtes otseselt seda, kui palju on projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” aidanud kiusamist ennetada ja…

    MTÜ Lastekaitse Liit
    2 minutit

  • Jevgeni Ossinovski: õpetajate väärikas töötasu on investeering tulevikku

    Pädevad ja pühendunud õpetajad on Eesti kooli suurim vara, just see, mis teeb meie haridussüsteemist ühe maailma parima. Kui me tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse, peame tagama õpetajatele motiveeriva palga.

    Seetõttu on väga oluline koalitsioonilepingu uuendamise käigus äsja saavutatud kokkulepe, et hiljemalt aastaks 2018 tõstetakse õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast.

    Õpetajate täiendav…

    Jevgeni Ossinovski
    1 minut
  • ,

    Eesti hariduse tunnuslause on …

    Esmaspäeval said esimest korda kokku Eesti uue brändi väljatöötajad. On hakatud kaaluma, kas oleks võimalik senised tunnuslaused „Welcome to Estonia” ja „Positively surprising” millegi parema vastu vahetada. Uued laused, kui need tulevad, peavad olema valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

    Tore, et asja on asutud ajama avalikult. Mina näiteks leidsin kutse osaleda arutluses Facebooki lugedes, panin ennast kohe vabatahtlikuna hariduse tunnuslause alla…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • On siis digimürgitus või ei ole?

    Vahel tekib tunne, et õppetöö digitaalseks muutmine võib kujuneda üsna raskeks, sest vastuväiteid sellele kuuleb päris tihti. Seepärast läksin ka arvamusfestivali Õpiorgu teatava eelhoiakuga.

    Esimene diskussioon kandis peakirja „Kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus?”. Eeldasin osalejaid ütlevat, et on jah digimürgitus ja üldse on koolide digipööramisega liiale mindud. Olen tööga seotult käinud paljudel digitemaatikat käsitlevatel konverentsidel, seminaridel, koolitustel, töötubades ja teistel…

    Madli Leikop
    5 minutit

  • Keelekaste: Ja koledaima pealkirja auhinna saab …

    Pealkirja ei maksa alahinnata. Pealkiri, see on tervitus, käeviibe, teksti ja lugeja esimene kokkupuut. Sild, mida mööda jõuab looduni. Silt, mis tekitab esmaseid assotsiatsioone ja meelestab tuleva suhtes. Võti, mis avab tee mõistmisele. Uks, mis suleb teksti kindlasse ruumi ja piiritleb selle tähendust. Püsiv vihje lugeja kujutlusvõimele. Kutse ja väljakutse, lubadus ja hoiatus.

    Hea pealkirja leidmine on annet,…

    Priit Põhjala
    4 minutit

  • Majadeta kool

    Haridusjanuse Eesti uudistevoos on iga aasta septembri alguse puhul tähtis koht majateadetel. Mõni õnnelik saab ja avab uue või renoveeritud koolimaja. Mõni teine teeb hapu näoga kompromissi, kolmas aga peab kurvalt tõdema, et kauase hariduskeskuse uksed jäävad sügisest lukku.

    „Säästlikkus on moraaliküsimus,” lohutab haridusminister Ligi järvamaalasi, kes olude sunnil asuvad Paides eksperimenteerima gümnaasiumi ja kutsekooli ühe katuse all pidamisega. Kallis ja lootusetu, diagnoosivad…

    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Esimese klassi aktus ilma emata

    Peagi on käes uus kooliaasta. Eriti tähtis on see tüdrukutele ja poistele, kes astuvad esimest korda kooli aulasse, et kätte saada oma esimene õpik – aabits. Selle sündmuse tarvis on kleidid või viigipüksid, millega tähtsat päeva vastu võtta, kindlasti juba ammu olemas. Emad ja isadki on paremad riided kapist välja valinud.

    Siinkohal tahaksin meenutada enda esimest koolipäeva. See oli mõnevõrra teistsugune,…

    Laine Põldaru
    3 minutit
  • ,

    Otsime õpetajat

    Õpetajatest on Eestis krooniline puudus – sellest on kirjutatud varem ja kirjutatakse ka nüüd. Karta on, et kirjutatakse edaspidigi. Sellest on kujunenud igihaljas teema, nagu madal piimahind põllumeestel või roolijoodikute põhjustatud liiklusõnnetused meie maanteedel. Paraku ei saa ühtki neist teemadest maha vaikida.

    Paljud koolid otsivad õppeaasta eel tikutulega uusi õpetajaid. Eriti hull on olukord saartel ja kaugemates maanurkades. Õpetajate Lehes on praegu kooliinimestele…

    Heiki Raudla
    4 minutit
    3 kommentaari

  • Tahtest üldse, eriti aga kaitsetahtest …

    Eakamad mäletavad, et tahtejõud oli vanasti eluliselt tähtis omadus. Tahtejõulised suutsid läbi lüüa ja olid edukad. Mulle tundub, et tahe oli eriti oluline totalitaarsetes riikides, kus puudus vabadus, näiteks NSV Liidus ja Saksamaal. Tahtekasvatus oli seal ühiskonna alustalasid. Praegu on tahe minetamas oma tähtsust ja sellest ma kirjutangi.

    Tahte olemus

    Tahte all mõisteti pingutamist suurte eesmärkide saavutamisel, kusjuures sel teel…

    Voldemar Kolga
    6 minutit

  • Tipus on tihe

    Pool suve väldanud uue rektori valimine Tallinna tehnikaülikoolile võttis enneolematult piinliku vormi. Kuid üsna kindlalt võib öelda, et probleem polnud niivõrd Jaak Aaviksoo isikus, vaid hoopis üldisem, sirutudes, nagu akadeemilises elus ikka, ajas kaugele minevikku.

    Ehkki Eesti avalikud ülikoolid, mida teatavas mõttes nõukogude pärandina on kuus, naudivad maailma mõõtkavas harvaesinevat autonoomiat nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, on reeglite tegijatel siiski võimalus vigu…

    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Minu esimene hariduskoostöö projekt

    Minu nimi on Karin. Olen erialalt inglise filoloog ning tõlkija, elanud aastakese Londonis ning töötanud mõned aastad rahvusvahelise ettevõtte Eesti turundusosakonnas trükiste spetsialistina. Võib öelda, et kultuurkontaktid ning õppimine ja töötamine rahvusvahelises seltskonnas on mulle tuttavad oma võlus ja valus.

    Mõned aastad tagasi otsustasin perega Pärnusse kolida ning alternatiivide nappuses sattusin endale ja oma perele suureks jahmatuseks esialgu tööle väikesesse…

    Karin Kilk
    11 minutit

  • Kuidas leida oma tee?

    Noored, kes lõpetavad 12. klassi, on kõik väga erinevad, seega on kõigil erinevad nii tulevikuplaanid kui ka maailmavaade. Gümnaasiumi lõpetamine tähendab meie jaoks täiskasvanuellu astumist. Järgnevad otsused on vundamendiks meie tulevasele karjäärile. Mida edasi teha ja kuidas selleni jõuda?

    Muidugi on valikuid palju: kas lähed kohe ülikooli, kas ootad mõnda aega ja lähed hiljem ülikooli, kas ei lähe üldse ülikooli või lähed hoopis kutsekooli….

    Eva-Maria Mirzojeva
    4 minutit
Õpetajate Leht