Õpetajaharidus
-
Äli LeijenÄli LeijenKolm küsimust haridusteaduste instituudi juhatajale
Professor Äli Leijen selgitab, miks on vaja õpetajakoolituses panna rõhku teadustööle.
4. oktoobril valis Tartu ülikooli haridusteaduste…
2 minutit -
Omar Parve: „Alateadlikku faktide filtreerimist pole võimalik vältida. Ka kõige võimekamad uurijad näivad alateadlikult kõrvale jätvat selliseid tulemusi, mis ei klapi kokku nende kujutlustega või millest nad parajasti lihtsalt aru ei saa.” Foto: Varje VilmanOmar Parve: „Alateadlikku faktide filtreerimist pole võimalik vältida. Ka kõige võimekamad uurijad näivad alateadlikult kõrvale jätvat selliseid tulemusi, mis ei klapi kokku nende kujutlustega või millest nad parajasti lihtsalt aru ei saa.” Foto: Varje VilmanKuidas õpetada Prantsusmaa ajalugu ja rohelist keemiat
Looduseuurimise [1, 2] kõrvalt olen TTÜ-s ka keemiat õpetanud. Ajalugu, teaduse metodoloogia ja ettevaatlik must huumor…
8 minutit2 kommentaari -
Jakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” foto: raivo juurakJakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” Foto: Raivo JuurakVäljalangus on probleem
Eestis on aastaid olnud kõrgkoolilõpetajaid keskeltläbi sama palju kui õpingute katkestajaid. Kahtlemata on väga kiiduväärt, kui noor suudab leida kohe õige…
8 minutit3 kommentaari -
Garmen Tabor: „Minu arvates ei ole meil näitlejate ületootmist. Kool saab tagada võimalused ennast kujundada, omandada oskused, aga kuidas noorel inimesel pärast kooli lõpetamist läheb, ei tea mitte keegi.” Foto: Maris OjasuuGarmen Tabor: „Minu arvates ei ole meil näitlejate ületootmist. Kool saab tagada võimalused ennast kujundada, omandada oskused, aga kuidas noorel inimesel pärast kooli lõpetamist läheb, ei tea mitte keegi.” Foto: Maris OjasuuTeatrimaailmas ei loe vaid anne, vaid oskus seda professionaalselt kasutada
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja, teatrikunsti õppekava programmijuht ja lavakõne õppejõud…
13 minutit -
„Teadus kolme minutiga 2015–2016.” Koostaja: Ebe Pilt. Kaanepilt: Maido Merisalu „Eesti teadusfoto 2012” konkursi võidutöö „Õiskorrosioon”. Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt komposiitmaterjali korrosioonist.„Teadus kolme minutiga 2015–2016.” Koostaja: Ebe Pilt. Kaanepilt: Maido Merisalu „Eesti teadusfoto 2012” konkursi võidutöö „Õiskorrosioon”. Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt komposiitmaterjali korrosioonist.Elav teadus kolme minutiga
Hiljuti ilmunud „Elava teaduse” sarja kuuluvas kogumikus „Teadus kolme minutiga 2015–2016” leiab kajastamist 32 teadustegu, mille noored andekad teadlased pidid mahutama…
5 minutit -
Jüri LaursonJüri LaursonRahastamise mõju tähtsus Eesti hariduse arengule
Üleminekuga kohustuslikult keskhariduselt kohustuslikule põhiharidusele on tekkinud hariduses tuntav taandareng.
Uuringute ja kirjapanekute põhjal näeme, kuidas Eestimaa hariduselu…
4 minutit -
Mai Beilmann: „Eesti poliitikakujundajatega läbi viidud intervjuudest käib läbi mure noorte kui rahvusliku rikkuse ja ühiskonna arenguks hädavajalikku ressursi riigist väljavoolamise pärast. Ideaalis võiks tõhus ja noorte vajadustele vastav noortepoliitika kaasa aidata ka sellele, et võimalikult vähestel noortel tekiks soov Eestist püsivalt lahkuda.” Foto: Andres Tennus / TÜMai Beilmann: „Eesti poliitikakujundajatega läbi viidud intervjuudest käib läbi mure noorte kui rahvusliku rikkuse ja ühiskonna arenguks hädavajalikku ressursi riigist väljavoolamise pärast. Ideaalis võiks tõhus ja noorte vajadustele vastav noortepoliitika kaasa aidata ka sellele, et võimalikult vähestel noortel tekiks soov Eestist püsivalt lahkuda.” Foto: Andres Tennus / TÜAktiivsed ja edukad versus riskinoored ehk Kuidas käsitletakse noori Euroopa riikide noortepoliitikas
Noorte aktiivne osalus, sh poliitiline aktiivsus, on nii…
5 minutit -
Kutsestandarditesse lisatud kompetentsuse mõju õpetajakoolitusele.Arenguruum õpetajakoolituses
25. aprillil kinnitas hariduse kutsenõukogu õpetaja (tase 6, 7), vanemõpetaja (tase 7) ja meisterõpetaja (tase 8) kutsestandardite muudatused. Sarnaselt kutseõpetajate standarditega…
7 minutit1 kommentaar -
Jakob Kübarsepp: „Tehnikaülikool ei ole õpetajate koolitamisel Eestis küll võtmeülikool – võrreldes Tallinna ja Tartu ülikooliga –, aga õpetajakoolitusega seostuvad inseneripedagoogilised aspektid on meil täiesti olemas.” Foto: Raivo JuurakJakob Kübarsepp: „Tehnikaülikool ei ole õpetajate koolitamisel Eestis küll võtmeülikool – võrreldes Tallinna ja Tartu ülikooliga –, aga õpetajakoolitusega seostuvad inseneripedagoogilised aspektid on meil täiesti olemas.” Foto: Raivo JuurakInsenerid ees, investeeringud järel
Neli viiendikku kõikidest inseneridest ja kaks kolmandikku IT-spetsialistidest tuleb Eestis Tallinna tehnikaülikooli seinte vahelt.
TTÜ-s on praegu neli teaduskonda ja…
8 minutit2 kommentaari -
„Rooside sõda” 8. märtsil eripedagoogika üliõpilaste esmakordsel üritusel „Kogu ja jaga kogemusi 2017”. Foto: erakogu„Rooside sõda” 8. märtsil eripedagoogika üliõpilaste esmakordsel üritusel „Kogu ja jaga kogemusi 2017”. Foto: erakoguEripedagoogiline praktika kindlustab kutseoskuste kujunemise
Õpetajakoolituses on praktikal alati olnud oluline koht, aga palju on ka küsimusi, millele otsitakse vastust.
Eneseväljenduseks…
8 minutit -
Katrina KoppelKatrina KoppelRahvusvaheliste tudengite olukord vajab teravamat tähelepanu
Eestis on üle 4000 välisüliõpilase ja seda 121 riigist.
Suuremal või vähemal määral on meil välistudengite…
4 minutit -
Tarmo Soomere: „Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade kiidab Eesti tugevat teaduskorralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.” Foto: Raivo JuurakTarmo Soomere: „Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade kiidab Eesti tugevat teaduskorralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.” Foto: Raivo JuurakTippteadus vs. tõepõhjatu ajastu
Eesti teaduste akadeemia aastaraamatu 2016 saatesõna.
Aastal 2016 näitas end ehmataval moel üks tont, mis seekord käib ringi mitte ainult vanas…
4 minutit7 kommentaari -
Kirsti RummaKirsti Rumma: „Eesti kooli rõõmsamaks muutmise imenuppu ei tasu otsida rahast ega betoonist, see on peidus õppimise ja õpetamise korralduses ja koolipere omavahelistes suhetes.Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silma särama?
Eesti kooliõpilased on oma teadmiste poolest maailma tipus, teisalt paistame välja kesise koolirõõmu poolest. Targad küll,…
5 minutit -
Aastal 2003 pälvis Irene Tiivel Briti kuningannalt kõrge Briti autasu (OBE), millega tunnustati tema 40 aasta pikkust tööd inglise keele ja briti kultuuri õpetamisel ja tutvustamisel. Foto: erakoguAastal 2003 pälvis Irene Tiivel Briti kuningannalt kõrge Briti autasu (OBE), millega tunnustati tema 40 aasta pikkust tööd inglise keele ja briti kultuuri õpetamisel ja tutvustamisel. Foto: erakoguInglise meel inglise keeles
Mõtteid ja kogemusi võõrkeele õpetamisest ja õppimisest, sh eriti idiomaatikast kitsamas ja laiemas mõttes.
Uku Masing on öelnud: „Keeles avaldub ühe rahva…
10 minutit -
Eesti sotsiaalteaduste X aastakonverentsil (TLÜ, 24. ja 25.03) arutleti ka teemal „Kõrghariduse neoliberaliseerumine Eestis: ilmingud ja tagajärjed”. Foto: Heidi Tooming / entsyklopeedia.eeEesti sotsiaalteaduste X aastakonverentsil (TLÜ, 24. ja 25.03) arutleti ka teemal „Kõrghariduse neoliberaliseerumine Eestis: ilmingud ja tagajärjed”. Foto: Heidi Tooming / entsyklopeedia.eeTeel tulevikku: kõrghariduse neoliberaliseerumine
Sotsiaalteadlased väljenduvad n-ö tavapärase ebamäärasusega, aga teadagi teravmeelselt: näiteks et teadust pitsitab turu nähtamatu käsi; et ülikool…
4 minutit1 kommentaar -
Edgar Krull: „Kas viie aasta pärast võiksime reformimispüüdlusi taas väljendada sama märksõnaga või siis räägime segaduste vältimiseks kas uuesti uuenenud või uuenenud õpikäsitusest nr 2?” Foto: Raivo JuurakEdgar Krull: „Kas viie aasta pärast võiksime reformimispüüdlusi taas väljendada sama märksõnaga või siis räägime segaduste vältimiseks kas uuesti uuenenud või uuenenud õpikäsitusest nr 2?” Foto: Raivo JuurakKui kauaks jätkub uuendatud õpikäsitusest?
Praegu toimuva järjekordse kooliuuendusliikumise keskne märksõna on uus õpikäsitus, millele lisandub hulk alternatiivseid nimetusi, nagu muudetud õpikäsitus (MÕK), uuendatud…
5 minutit2 kommentaari -
Dagmar KutsarDagmar KutsarPUT 2017: tutvustame tänavu alustavaid personaalse uurimistoetuse saanud teemasid
Dagmar Kutsar. Laste Subjektiivne Heaolu Võrdlevas Perspektiivis: Metodoloogilised Väljakutsed Ja Panus Praktikasse….
6 minutit -
Tartu ülikooli rektorikandidaadid professor Margit Sutrop ja professor Volli Kalm 9. märtsil väitluskoosolekul ülikooli aulas. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikoolTartu ülikooli rektorikandidaadid professor Margit Sutrop ja professor Volli Kalm 9. märtsil väitluskoosolekul ülikooli aulas. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikoolRektorikandidaadid piike ei murdnud
30. märtsil valib Tartu ülikooli valimiskogu järgmiseks viieks aastaks rektori. Kandidaadid, senine rektor professor Volli Kalm ning humanitaarteaduste ja kunstide…
8 minutit1 kommentaar -
Tiiu Kuurme.Tiiu Kuurme.Teadmine ja tasakaal
Teaduste funktsioonide taandamine näitajate tootmiseks on järsult muutnud väärtusi. Peaaegu on kadunud tähenduse omistamine uuritava (ja õpetatava) sisule.
Olen õpinguajast saanud kaasa aukartuse…
8 minutit8 kommentaari -
Arvutisüsteemide tudeng virtuaalses õpperuumis. Fotod: Aleksei TepljakovVirtuaalreaalsus saab tegelikkuseks
Eelmine ja käesolev aasta on tehnoloogiamaailmas kahtlemata virtuaalse reaalsuse tuleku aeg. Mis asi on virtuaalne reaalsus ehk tehistegelikkus? Mille poolest…
5 minutit -
Kuidas me Otsimit tegime
Saime valmis mängu prototüübi, mis loodetavasti lastele meeldib ning aitab neil õppida lugemist ja keelt nii, et nad sellest ise arugi…
7 minutit -
Kõige kindlamalt peaksid end tundma TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž. Nende õpilaskond on arvukas, lisaks toetab Narva kolledžit nende julgeoleku aspekt. Foto: TÜ Narva kolledžKõige kindlamalt peaksid end tundma TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž. Nende õpilaskond on arvukas, lisaks toetab Narva kolledžit nende julgeoleku aspekt. Foto: TÜ Narva kolledžHaldusreform ja seitse ülikoolilinna
Praeguse haldusreformi kontekstis on põhjust tõdeda, et paikkonnad, kus haritumate inimeste arv langeb alla kriitilise piiri, käivad paratamatult alla….
9 minutit1 kommentaar