Õpetajaharidus
-
Ülle Sihver: „Eesti haritlased on emakeelse terminoloogiatöö ja teaduskeele korraldajad, kellel tuleb ühiskonnas, mis nüüd leiti ka tõepõhjata olevat, akadeemilisi kaanoneid järgides kirja panna ja toimetada emakeelne kvaliteetne tõenduspõhine teave. Siis saavad järgmised põlvkonnad kasutada suhtlemiseks funktsionaalset märgisüsteemi, olgugi täna keeruline hoomata, missuguse (E/e)esti keelega on siis tegemist.” Foto: erakoguÜlle Sihver: „Eesti haritlased on emakeelse terminoloogiatöö ja teaduskeele korraldajad, kellel tuleb ühiskonnas, mis nüüd leiti ka tõepõhjata olevat, akadeemilisi kaanoneid järgides kirja panna ja toimetada emakeelne kvaliteetne tõenduspõhine teave. Siis saavad järgmised põlvkonnad kasutada suhtlemiseks funktsionaalset märgisüsteemi, olgugi täna keeruline hoomata, missuguse (E/e)esti keelega on siis tegemist.” Foto: erakogu
Eestikeelse teaduse heitlik sära kõrghariduses
Märgisüsteem kõrghariduses on teisenemas vähemalt õppe- ja teadustekstide puhul – teadusteave peab olema kättesaadav inglise keeles ja…
7 minutit -
Cambridge’i ülikooli doktorandi Kadi-Liis Saare sõnul vastab tõele see ettekujutus, et tippülikooli lähevad vaid parimad ja sealne õppimine nõuab tohutut tööd: töö ei käi mitte ainult hommikust õhtuni, vaid ka öösel kell neli ja seda ilma nädalavahetusteta ja pühadeta. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikoolCambridge’i ülikooli doktorandi Kadi-Liis Saare sõnul vastab tõele see ettekujutus, et tippülikooli lähevad vaid parimad ja sealne õppimine nõuab tohutut tööd: töö ei käi mitte ainult hommikust õhtuni, vaid ka öösel kell neli ja seda ilma nädalavahetusteta ja pühadeta. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool
Mis takistab andekatel noortel kiiresti tippu jõuda?
Kõige rohkem tunnevad noored vajadust võimaluse järele oma võimeid ja kirge avastada. Seda võimalust tuleb pakkuda ülikoolis…
8 minutit1 kommentaar -
Katrin Saks: „Teadlase jaoks on oluline olla nähtav rahvusvahelisel areenil. Seetõttu sa loed kogu aeg inglise keeles, kirjutad inglise keeles, aga eestikeelset kokkuvõtet tehes oled probleemi ees, sest sageli puuduvad head terminid. Oma uuringu käigus olin kontaktis TLÜ kasvatusteadlastega, arutasime ja otsisime kõige sobivamaid vasteid. Leppisime küll ühes vastes kokku, aga ma ei ole senini kindel, et see on kõige parem. Ka tegevõpetajad ütlevad, et see pole päris see.” Foto: TÜKatrin Saks: „Teadlase jaoks on oluline olla nähtav rahvusvahelisel areenil. Seetõttu sa loed kogu aeg inglise keeles, kirjutad inglise keeles, aga eestikeelset kokkuvõtet tehes oled probleemi ees, sest sageli puuduvad head terminid. Oma uuringu käigus olin kontaktis TLÜ kasvatusteadlastega, arutasime ja otsisime kõige sobivamaid vasteid. Leppisime küll ühes vastes kokku, aga ma ei ole senini kindel, et see on kõige parem. Ka tegevõpetajad ütlevad, et see pole päris see.” Foto: TÜ
Eneseregulatsioon, üks olulisemaid märksõnu
Katrin Saks kaitses eelmise aasta septembris Tartu ülikoolis doktoritöö „Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the…
8 minutit1 kommentaar -
Jakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” foto: raivo juurakJakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” Foto: Raivo Juurak
Õppekavade reform kõrghariduse esimesel astmel
Kõigis TTÜ võrdlusülikoolides (Aalto ülikool, Chalmersi tehnikaülikool ja Taani tehnikaülikool) on kõrghariduse esimese astme õppekavasid vähem kui…
6 minutit -
Kõrgkoolide uuenduslikud ideed leiavad toetust
Kõrgkoolid saavad 9. jaanuarini 2017 esitada taotlusi toetuse saamiseks IKT-arendusprojektidele. Taotlusvooru viib läbi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning toetusi rahastatakse IT-akadeemia programmi raames haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud riigieelarvest. Investeeringud info-ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning selle erialade õpetamisse on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust taotleda teretulnud.
Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid,…
4 minutit -
Hetk ümarlauavestlusest. Foto: Meelis Brikker
Konverents loob ja liidab kogukonda
Soovitus konverentsi korraldajatele: ole optimistlik ja planeeri, planeeri ja veel kord, planeeri. Konverents loob kogukonda ja liidab inimesi. Nii…
7 minutit -
Tiiu Kuurme: „Kasvatusteaduslike uurimuste auditoorium peaks olema eelkõige oma ühiskond, sest see teadmine on teenäitajaks vahest kõige olulisemas meie kestmajäämist teenivas valdkonnas. Praegu pole kuigi lihtne teada sedagi, millega üldse tegeldakse. Millised on muu maailma suured teemad – kas tõesti olemegi taas eesriide taga?” Foto: Raivo JuurakTiiu Kuurme: „Kasvatusteaduslike uurimuste auditoorium peaks olema eelkõige oma ühiskond, sest see teadmine on teenäitajaks vahest kõige olulisemas meie kestmajäämist teenivas valdkonnas. Praegu pole kuigi lihtne teada sedagi, millega üldse tegeldakse. Millised on muu maailma suured teemad – kas tõesti olemegi taas eesriide taga?” Foto: Raivo Juurak
Võistlussotsialisatsioonist, ebavõrdsusest, demoniseeritud olevikust ja loovutamise eetikast
Märkmeid Soome kasvatusteaduste päevadelt.
Soome kasvatusteadlaste aastaring kulmineerub hetkes, mis toob…
9 minutit -
Eestisse õppima tulevad välistudengid sihivad üha kõrgemat haridustaset
Eesti on muutumas kõrgharidust omandavatele välismaalastele järjest atraktiivsemaks sihtkohaks, kasvab ka doktorantide arv.
Välistudengite (kraadiõppurite) üldarv on tõusnud eelmise õppeaastaga võrreldes 13% – 3476 üliõpilaselt 3917-le. Siin ja edaspidi on silmas peetud ainult terveks kraadiõppeks siia õppima tulevaid tudengeid, nendele lisanduvad veel vahetusüliõpilased (nt Erasmuse programmi kaudu), kellega koos ligineb siinsete välistudengite arv juba…
2 minutit -
Mart Noorma: „Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.” Foto: Andres Tennus, Tartu ülikoolMart Noorma: „Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.” Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool
Kuidas jõuda tähtedeni?
Kogemus on näidanud, et tudengite suurim väljakutse ei ole mitte akadeemiline võimekus, vaid motivatsioon.
Mulle meeldib unistada suurelt. Üks mu eredamaid lapsepõlvemälestusi…
5 minutit -
Miks peaks lugema Eesti Haridusteaduste Ajakirja hariduslikest erivajadustest?
Niisiis ilmus 1. novembril 2016 veebiavarustesse Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA, eha.ut.ee) hariduslike…
4 minutit -
Kuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga? Kas akadeemiline eesti keel jääb püsima? Foto: Andres TennusKuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga?Kas akadeemiline eesti keel jääb püsima? Foto: Andres Tennus
Rahvusvaheline rahvusülikool?
Tartu ülikooli õppekavade ingliskeelseks muutmine tekitab professorites küsimusi. Näiteks, mis saab siin õppinud välistudengitest; miks kardame välisüliõpilaste suurt arvu; kas…
6 minutit -
Kõrgetasemeline rahvusteadus vajab püsivat toetust
Eesti teadusagentuur esitles 11. novembril Tartus Tartu ülikooli eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri 2016. aasta sihtevalveerimise raportit.
Rahvusvaheline hindamiskomisjon hindas Tartu ülikooli ajalooteaduste ja arheoloogia, kultuuriuuringute ning filoloogia ja lingvistika teadustööd, doktoriõpet ning tegevustoetuse kasutamise tulemuslikkust kümnes professuuris, kuna just need professuurid said vastavalt 2012. aastal tehtud ülikooli seaduse muudatusele riigilt viieaastase õppe- ja teadustegevuse toetuse….
4 minutit1 kommentaar -
Sünnipäevatort saab kohe lahti lõigatud, 21. oktoober 2016. 15 aastat TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskust tähendab ühtlasi seda, et see on puhtalt 21. sajandi ettevõtmine – pealegi ainus Balti riikides. Foto: TTÜSünnipäevatort saab kohe lahti lõigatud, 21. oktoober 2016. 15 aastat TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskust tähendab ühtlasi seda, et see on puhtalt 21. sajandi ettevõtmine – pealegi ainus Balti riikides.
Inseneriharidus: oleme need, kellelt õpime
Kuidas õpetada spetsialiste, kui me ei tea, keda homme vaja on?
„Me oleme need, kellelt õpime” – selle tõdemusega,…
8 minutit6 kommentaari -
Tudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merilaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluTudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merelaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli Hiiesalu
Varjust välja! ehk Gümnasistid kogevad üliõpilaselu
Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa…
6 minutit -
TLÜ õppeprorektor Priit Reiska, asudes ELU ideelaadal „Mis on ELU mõte?” vastama sellele eksistentsiaalsele küsimusele, tõdes kohe alustuseks, et ELU juba käib ja et sedapuhku on tegu täiesti uuel kontseptsioonil põhineva õppeainega. Foto: Piret RäniTLÜ õppeprorektor Priit Reiska, asudes ELU ideelaadal „Mis on ELU mõte?” vastama sellele eksistentsiaalsele küsimusele, tõdes kohe alustuseks, et ELU juba käib ja et sedapuhku on tegu täiesti uuel kontseptsioonil põhineva õppeainega. Foto: Piret Räni
Esimesi ELU kogemusi
ELU (erialasid lõimiv uuendus) on TLÜ uus üleülikooliline õppeaine, mille eesmärk on anda üliõpilastele tähendusrikas erialadevaheline koostöökogemus. Kõigile I ja II astme…
5 minutit -
Helgete peadega ettevõtlikud noored
Mida on ühist Francis Ford Coppola filmil „Ristiisa” ja Eesti tehnoloogiavaldkonna start-up-ettevõtetel ehk hellitavalt Estonian Mafial (Eesti maffia)? Ei…
3 minutit -
Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse 50 aasta juubel
Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus funktsioneeris 2006. aastani kui Kohtla-Järve meditsiinikool, mis avas oma uksed 1966. aastal. 14. oktoobril tähistab struktuuriüksus oma 50 aasta juubelit konverentsiga „Piiridega või piirideta tervishoius?”.
Muutunud on ajad ja nimetused, aga kui teatepulka on käest kätte antud kõige tähtsamat – kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistust. Selle raske ja ülla…
3 minutit3 kommentaari -
Läti TA välisliige, Tartu ülikooli audoktor Gert von Pistohlkors: „Baltisaksa helgematele peadele oli juba 19. sajandi viimastel kümnenditel selge, et baltisaksa ülemvõimu päevad on peagi loetud.” Pildil vasakul TÜ dotsent Liina Lukas. Foto: TÜLäti TA välisliige, Tartu ülikooli audoktor Gert von Pistohlkors: „Baltisaksa helgematele peadele oli juba 19. sajandi viimastel kümnenditel selge, et baltisaksa ülemvõimu päevad on peagi loetud.” Pildil vasakul TÜ dotsent Liina Lukas. Foto: TÜ
Hariduse tagatoad. Märkmeid konverentsilt „Balti haridusteed”
Tartu ülikoolis 19.–22. septembrini toimunud konverentsi „Balti haridusteed” peamiselt saksakeelsed ettekanded keskendusid haridusele Balti…
7 minutit -
Foto: Tuuli HiiesaluFoto: Tuuli Hiiesalu
Uus õpik jätab rohkem aega aruteludeks ja praktikaks
Kommunikatsiooniprobleemidest rääkivast õpikust võiksid olla teadlikud kõik, kes puutuvad oma töös kokku inimestega. Omaette lugemisrõõmu võiks…
8 minutit -
Tullio Ilomets oli oma raamatu esitlusel kaamerate piiramisrõngas. Foto: Andres Tennus / TÜTullio Ilomets oli oma raamatu esitlusel kaamerate piiramisrõngas. Foto: Andres Tennus / TÜ
95-aastaselt veel ametis
Tartu ülikooli vanim töötaja, suvel 95-aastaseks saanud Tullio Ilomets tegi oma sünnipäevaks hoopis ise ülikoolile kingituse – sai kaante vahele uurimuse…
2 minutit -
Jaan Mikk: „Kiirlugemine on müüt, kui räägitakse, et ühe-kahe õppepäevaga saab lugemiskiirust kaks korda tõsta. Kiirlugemine on müüt, kui jäetakse mulje, et igaüks meist suudab igat teksti lugeda kiirusega 600 sõna minutis või rohkemgi.” Foto: TÜ sotsiaalteaduste valdkondJaan Mikk: „Kiirlugemine on müüt, kui räägitakse, et ühe-kahe õppepäevaga saab lugemiskiirust kaks korda tõsta. Kiirlugemine on müüt, kui jäetakse mulje, et igaüks meist suudab igat teksti lugeda kiirusega 600 sõna minutis või rohkemgi.” Foto: TÜ sotsiaalteaduste valdkond
Kiirlugemine – müüt või tegelikkus?
Meil kõigil on palju lugeda ja nii väga tahaksime teha seda kiiremini. Aga kui hästi me loeme, ega me…
4 minutit -
Tudengeid oodatakse teadustööde riiklikule konkursile
Eesti teadusagentuur, teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium kutsuvad 2016. a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivaid üliõpilasi, sh välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.
Konkursi preemiafond on nüüdsest üle 67 000 euro, kuna konkursiga liitus ka Eesti teaduste akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.
Töid saab…
2 minutit1 kommentaar -
Tea Varrak: „Inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peab olema riiklikult tähtis küsimus. See peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses.” Foto: Olga MakinaTea Varrak: „Inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peab olema riiklikult tähtis küsimus. See peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses.” Foto: Olga Makina
Edukat tehnoloogia-aastat!
Tuttav kinkis oma koolieelikust tütrele, kes meelsasti aega tahvelarvutis veedab, mikroskoobi. Mitu päeva ei saanud teda sellest eemale – tüdruk uuris,…
5 minutit1 kommentaar -
Merle HaruojaMerle Haruoja
Puuetega inimeste õigused on inimõigused ka kõrghariduses
Põhjamaade heaolukeskus, üks Põhjamaade ministrite nõukogu allasutusi, korraldas suvel Ahvenamaal Mariehamnis Põhjamaade foorumi kõrgharidusest, inimõigustest…
5 minutit