Haridus
-
Dominici lapsepõlv Inglismaa lasteaias
Kolisime abikaasaga Eestist Kagu-Inglismaale Londoni lähistele kaheksa ja pool aastat tagasi. Meie poeg Dominic sündis Inglismaal. Emapuhkus kestab siin 12 kuud ja kui Dominic oli üheteistkuune, pidin tööle tagasi minema ning lapsel tuli minna lasteaeda.
Kahju, et pool aastat kauem ei saanud kodus olla. Paljud emad lähevad tööle juba lapse pooleaastaseks saades, sest emapalk on väike ning üheksandal kuul lõpeb…
8 minutit1 kommentaar -
TLÜ loodusteadlikele noortele uus eriala
Tallinna ülikool teeb loodusteaduste õpetamises suure hüppe ja avab uue, integreeritud loodusteaduste õppekava, mis annab õppijaile senisest laiema ettevalmistuse.
Õppekava jaotub kolmeks suunaks: klassikalised loodusteadused, jätkusuutlik areng ja loodusteadused ning infotehnoloogia loodusteadustes. TLÜ matemaatika ja loodusteaduste instituudi õppejuhi Marko Vainu sõnul tuli senine õpe ümber korraldada, sest loodusteaduse erialad pole ülikoolides enam populaarsed ja märgata on huvi pidevat vähenemist. TLÜ-s…
4 minutit -
Suur mure poiste ja meeste pärast
Kutseõppeasutuste juhid ja õpetajad ei kujuta kuigi hästi ette, kuidas oma koolis ja ka ühiskonnas laiemalt soolist võrdõiguslikkust edendada.
Nii tõdeti 8. mail Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse (ENUT) kevadkonverentsi ettekandes „Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Ettekanne põhines 2014. aastal tehtud küsitlustel, mille käigus intervjueeriti 24 kutsehariduse valdkonna inimest: 8 nais- ja 6 meeskutseõpetajat, 3 nais- ja 3 meeskutsekoolijuhti…
7 minutit6 kommentaari -
Meie õpetajad on kosmosestki paremad!
Nii väitis väike Nele, kes kohe-kohe lõpetab lasteaia. Kosmosestki paremad õpetajad Inna Ramul ja Viivika Roostar töötavad Rakvere Triinu lasteaias Krõlli rühmas. Täna vaatavad laste lõppevale aiaajale tagasi ja räägivad nende õpetajatest Krõllide lapsevanemad. Olgu see väike tänukummardus õpetajatele.
Lastest on kasvatatud hakkamasaajad
Kui meie pere esimene laps hakkas lasteaeda minema, küsis vanaisa, kelle lapsed ei olnud ükski lasteaias käinud, et…
7 minutit -
Kas erakooli peab toetama või mitte?
Erakoolide tegevustoetusest ilmajätmise idee kutsus esile elava diskussiooni ka Eesti haridusfoorumi diskussioonilistis. Küsimus osutus sedavõrd keerukaks, et ühese hinnanguni ei jõutudki, küll aga saadi teatav ülevaade idee pooldajate ja vastaste argumentidest. Järgnevalt mõningad iseloomulikud seisukohad.
– Riik võiks arvestada, et erakoolid on enamasti kogukonnakoolid, kuhu lapsevanemad panustavad tavakooli vanematest mitu korda rohkem nii raha kui ka aega. Miks aga hakkavad…
6 minutit3 kommentaari -
Parimad sekretärid õpivad Tallinna majanduskoolis
Reedel, 8. mail võtsid Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis võistlusel „Tippsekretär 2015” mõõtu sekretäritöö õpilased üle Eesti. Parimaks tunnistati Tallinna majanduskooli teise kursuse õpilane Tairi Rohtsalu, kellele järgnesid sama kooli õpilased Eve Kaldmäe ja Maria-Birgitta Hallaste.
Võitja Tairi Rohtsalu sõnul andis võistlus palju enesekindlust. „Tulevikus on mul kindlasti lihtsam tööle kandideerida, kui mul on lisada lõputunnistusele esikoha diplom,” ütles ta. Rohtsalu…
2 minutit -
Lapsed Eestis, vanemad välismaal
Eelmise aasta lõpus valmis Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuses (RAKE) uuring, mille fookuses olid pered, kus mõlemad vanemad (üksikvanema puhul ainus vanem) töötavad välismaal ja lapsed on Eestis. Selline peremudel on muutunud ja tõenäoliselt muutub ka tulevikus üha olulisemaks seoses Euroopa Liidu eesmärgiga tagada tööjõu vaba liikumine ja piiride avardumisega üldisemalt.
Uuringus kasutasime mitmesuguseid andmekogumise ja analüüsimise meetodeid. Eesti 2011. aasta…
4 minutit -
Filosoofia – loova mõtlemise alustala
Alates 2002. aastast pole filosoofia meie koolides enam kohustuslik õppeaine. Kuigi tänavu toimub Tartus rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad, õpetatakse filosoofiat enamasti valikainena ja sedagi vaid koolides, kus on entusiastlik õpetaja, kes on suutnud tõestada õppeaine õpetamise vajalikkust või kus on kujunenud filosoofia õpetamise traditsioon. Kas koolides, mis on filosoofiast puutumata, jätame õpilastele edasi andmata midagi eluks väga olulist?
Õpetaja Aive Pevkur on…
5 minutit -
E-õppevara tuleviku alternatiivid?
Öeldakse, et ei ole e-õpet või online-õpet, vaid on õpe. Kuniks eelnimetatud tunduvad erinevad, eraldiseisvad või teineteist täiendavad, ei ole häid tulemusi loota. Pealkirjas pidin siiski teadlikult sarnast terminit kasutama, et artikli sisu oleks lihtsamini aimatav.
Tehnoloogia on ennast jõuliselt pressinud igasse eluvaldkonda, haridus on võib-olla et kõige paremini suutnud muudatustele vastu seista. Tegemist on ka valdkonnaga, kus ennustused muudatuste kohta…
6 minutit1 kommentaar -
Lasteaiaõpetaja roll lapse arengus
Viimasel ajal on lasteaiaga seotud teemadel nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses palju kirjutatud. Enamasti on kirjatükid olnud kriitilised ja etteheitvad, teemadeks uuenenud õpikäsitus, lasteaiaõpetajate töötasu ja muutuv töökorraldus lasteaias.
Milline roll on meie ühiskonnas lasteaial ja lasteaiaõpetajal? Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on koolieelne lasteasutus koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis lapse individuaalsusega arvestades soodustab tema kasvamist ja…
9 minutit7 kommentaari -
Saja Aakri metsast ja putukahotellist
Keskkonnaharidus ja õuesõpe muutub lasteaedades üha populaarsemaks. Tallinna Lehola lasteaed osaleb praegu koos nelja partnerlasteaiaga Lätist, Leedust, Norrast ja Islandilt Nordplusi programmi projektis „Õuesõpe Karupoeg Puhhiga Saja Aakri metsas”. Põnevat projekti tutvustasid idee autor ja eestvedaja, Lehola keskkonnahariduskeskuse juhataja Mairi Enok, Lehola lasteaia õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon ja Lepatriinude rühma õpetaja Anne Haljasmäe.
Kui hakkasin mõtlema, millise sisuga projekt eri…
8 minutit -
Ma ei julge!
Avaliku esinemise julgus tuleb koos kogemustega. See kehtib nii õpilase kui ka õpetaja enda puhul.
Tänapäeva koolisüsteem on tootnud ja toodab praegugi inimesi, kellel on faktiteadmisi ja kes oskavad ennast kirjalikult väljendada. Samas puudub paljudel oskus ja julgus avalikult esineda. Koolis on õpilasi, kes ei julge isegi väiksemas grupis oma arvamust avaldada, samuti ei oska paljud neist oma seisukohti suuliselt ja kiiresti põhjendada ning…
4 minutit2 kommentaari -
Taani kogemuste najal aktiivõppekooliks
Taani vabakoolist saadud aktiivõppe kogemused on muutnud Pärnu vabakooli igapäevaelu: õpetajad on meetoditeadlikumad, tunnid tegusamad ja huvitavamad.
Pärnu vabakooli ja Taani Kon Tiki vabakooli mitmeaastased koostöösuhted võimaldasid Eesti ainsa vabakooli õpetajatel saada osa aastasest rahvusvahelisest aktiivõppemeetodite koolitusest. Projekti „Pärnu vabakooli arenguhüpe aktiivõppemeetodite omandamise toel” rahastas kodanikuühenduse sihtkapital.
Aasta jooksul tutvusime kokku neljal koolitusnädalal Taani vabakoolide kogemuse ja aktiivõppemeetoditega. Palju tähelepanu pöörasid…
8 minutit -
Haridusuuenduse konverents: hääled väljalt
Haridusuuenduse konverentsil (Tallinna ülikool, 15. aprill) toimus andragoogide ja haridusjuhtide kohtumine „Hääled väljalt – milline on andragoogide/haridusjuhtide roll haridusuuenduste loomisel täna ja homme?”. Töötoa viis läbi andragoog ja õppejõust uuendaja Piret Jeedas koos teiste andragoogide ja haridusjuhtidega.
Eesmärk oli luua ruum aruteluks järgmiste küsimuste üle. Kuidas mina traditsiooni ja innovatsiooni hariduses mõistan? Millisena tunnetan enda kui andragoogi/haridusjuhi rolli haridusuuenduste loomisel?…
4 minutit1 kommentaar -
Gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla?
Pikka aega on olnud õhus idee, et väiksed maagümnaasiumid võiksid liituda naabruses asuva kutsekooliga, kuid viimasel ajal räägitakse sellest järjest vähem.
Eestis on gümnaasiumi ja kutsekooli ühinemise kohta hea näide: Väike-Maarjas liitusid 2008. aastal gümnaasium ja kutsekool ning ollakse igati rahul.
Hea eeskuju pole aga leidnud järgimist. Pikalt peeti läbirääkimisi Põltsamaa gümnaasiumi ja lähinaabruses asuva ametikooli ühendamise üle, kuid lõpuks…
7 minutit1 kommentaar -
Kas igaühest võib saada filmirežissöör?
Balti filmi- ja meediakoolil on Ida-Virumaaga suured plaanid.
Tänapäeva tehnoloogia võib igaühest teha filmirežissööri, olgu tegu põlvepikkuse põngerja või kulupäise ätiga. Aga tehnikast üksi ei piisa, on vaja ka lugu ja oskust seda jutustada. Kuidas lugu jutustada, rääkisid Balti filmi- ja meediakooli (BFM) inimesed Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi ja Sillamäe gümnaasiumi õpilastele. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova…
4 minutit -
Uued suunad ja algatused alushariduses
Tallinna ülikoolis 15. aprillil toimunud haridusuuenduse konverentsil „Traditsioon ja innovatsioon hariduses” peeti päeva teises pooles ka kaheksa töötuba. Kaks neist olid seotud alusharidusega.
Traditsioon ja innovatsioon alushariduses
Tiina Peterson ja Tiia Õun viisid läbi arutelu teemal „Koolieelse lasteasutuse töökorraldus ja meeskonnatöö”. Innovaatilise töökorralduse õnnestumisel lasteaias on võtmesõnadeks motivatsioon, valikuvabadus, tahe headest kogemustest õppida ja meeskonnakoolitus. Töökorraldus peab toetama laste turvalist ja…
6 minutit1 kommentaar -
Noorimad robootikud näitasid oskusi
Eesti noorimad robootikud vanuses 5–9 aastat näitasid 25. aprillil Tallinna lennusadamas ja 26. aprillil Tartus Ahhaa teaduskeskuses Junior First Lego League (Jr FLL) robootikanäitusel, mida nad aastaga õppinud on.
MTÜ Robootika ja SA Vaata Maailma korraldatud üritusel oli Tallinnas ja Tartus kohal kokku sadakond rühma, kes esitlesid enda ehitatud liikuvaid Lego mudeleid ning plakateid teemal „Mõttekoda ehk Teistmoodi õppimine”. Ülesande…
1 minut -
Parim tulevikuauto valmis Viljandimaal
Nädalavahetusel Paides peetud tuleviku liiklusvahendite võistlusel valiti parimaks Suure-Jaani kooli Tääksi õppekoha õpilase Mehis Suigusaare sõiduk „Vesilik”. Kogu esikolmikus võidutsesid Viljandimaa koolid. Kokku laekus konkursile 113 tuleviku liiklusvahendi ideed, finaali pääses neist 51.
„Minu masina mõte on see, et oleks võimalik stiilse ja multifunktsionaalse autoga nautida täielikult sõitu. Saad sõita nii maas kui ka vees ja seda üheainsa autoga. See…
3 minutit -
Nädalavahetusel sai uue juhi nii EÕEL kui ka EÜL
Möödunund nädalavahetusel sai uue juhi nii Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), kes valis pühapäeval Tartu ülikoolis toimunud volikogu istungil liidu uueks juhatuse esimeheks Jaanus Müüri (pildil) Tallinna tehnikaülikoolist (TTÜ) kui ka Eesti Õpilasomavalitsuste Liit (EÕEL), kes valis laupäeval Tallinnas erakorralisel üldkoosolekul uueks juhiks Aron-Antti Vaino.
EÜL-i uus juht Jaanus Müür peab liidu üheks lähiaastate prioriteediks doktorantide toetuse tõstmist….
2 minutit -
Lasteaednike liit koostab riigikogule märgukirja
Alushariduse vallas kerkib ikka ja jälle üles arutelu teemal, kes vastutab koolieelse hariduse, sealhulgas lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja muu personali palga, töötingimuste, samuti murekohtade lahendamise eest. Vastuseks kuuleme kõige sagedamini, et vastutus lasub kohalikul omavalitsusel. Samas on üldteada, et omavalitsuste suurus ja majanduslik olukord on erinev. Sellest tulenevalt erineb ka nende võimekus probleeme lahendada ja lasteaiatöötajatele konkurentsivõimelist töötasu…
7 minutit26 kommentaari -
Lähituleviku Eesti nägu: doktoriõppe väljakutsed kiiresti muutuvas maailmas
Edukaimad riigid panustavad eelkõige haridusele, mis on teadusel tugineva arendustöö, moodsa sõnaga innovatsiooni vundament.
Kui meil pole korralikku lastetuba ja sellega kaasnevat haridust, pole meil riigina šansse tõsiseltvõetavaks saada. Need kaks on aluseks paljudele väljakutsetele, alates tippspetsialistide ja uute doktorite kasvatamisest kuni riikluse ja kultuuri kestlikkuse tagamiseni. Mida kaugemale arengus jõuame, seda nõudlikumaks…
7 minutit -
Kes peaks kiitma koka keedetud suppi?
Eelolevast sügisest võivad kutsekoolid taotleda endale õigust oma lõpetajatele ise kutset anda.
Kutsekoda, Eesti kutsehariduse edendamise ühing ja HTM korraldasid Tallinna tööstushariduskeskuses 17. aprillil infopäeva, mille teema oli kutsekool kui kutseandja. Kui seni kutsekool õpetas ja kutse sai õpilane n-ö väljastpoolt kooli ehk töömaailma kutseandja tehtud kutseeksamil, siis sellest sügisest hakkavad kutsekoolid valmistuma oma lõpetajatele ise kutset andma. Seminaril rõhutati,…
6 minutit -
Kas õpetaja ja õpilane võivad olla Facebookis sõbrad?
Facebookis peaks õpetaja sõbrustama kogu oma klassiga või siis mitte ühegi õpilasega.
Mäletan, kuidas minult 2008. aastal küsiti: „Kas sa polegi veel Facebookis?!” Tegin siis sõprade abiga endale Facebooki konto. Ja korraga muutusid kõik MSN Messengerid, Irc-galleriad ja Rated minu jaoks vanaks ja kasutuks. Avastasin, et Facebooki lehekülg on vinge, kuigi tekitab ka sõltuvust. Siis ei osanud…
5 minutit1 kommentaar