$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • Meenutusi keelekümblusest Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis

    Kui õpetatakse nii, nagu peab, siis õpib vene laps eesti keelt hea meelega.

    Valimiste eel on haridusminister Ossinovski sõnavõtud/seisukohad palju ärevust tekitanud. Paljude arvates on need lausa ohtlikud. Tegelikult on minister teinud endale olukorra selgeks ja julgenud sellest ka rääkida.

    Olen 1966. aastast elanud ja töötanud kõrvuti vene keelt kõnelevate inimestega. Meie kool, tollane Kohtla-Järve ühisgümnaasium, praegu Maleva…

    Vilma Lehtse
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Keemiatund kolib nuhvlisse

    Pilootkoolides on läbinud katsetused digitaalne õppekomplekt gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse omandamiseks.

    Komplekti kuuluvad digiõpik, testid, õpetajale mõeldud materjalid ja hulk põnevaid töövahendeid (molekulide konstrueerijad, videod, animatsioonid jm).

    Õppekomplekti autori Heli Väärt­nõu-Järve sõnul on kesksel kohal õpilase võimalus konstrueerida molekule, vaadelda neid ruumiliselt mitmel kujul. Molekulide andmebaasis on praegu üle 500 struktuuri, neid lisandub veel.

    Keemia ainekava on palju muudetud ja kuna selgus, et õpikut…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Keeni kooli õpetaja sai doktorikraadi

    Valgamaa Keeni põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritööd „Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust”.

    „Esimene mõte oli, et kas tõesti tegin ära ja kõik sai läbi ega pea enam pingutama,” meenutab Pilve Kängsepp jaanuari viimast päeva, mil ta seisis Tartu ülikooli haridusvaldkonna kaitsmisnõukogu ees ja sai teada, et on oma tööga edukalt maha saanud. Töö…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Kaasa oma kooli vabatahtlik välismaalt!

    Eesti koolid võiksid kutsuda julgemalt endale appi vabatahtlikke välismaalt.

    Peamiselt võtavad vabatahtlikke sotsiaalhoolekande asutused, lasteaiad ja noortekeskused, kuid Euroopa Noored Eesti büroo vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets ärgitab ka koole endale vabatahtlike hulgast abilisi võtma. „Vabatahtlik saab anda suure panuse ennekõike kooli huvitegevustesse, sest otseselt õppekavas ettenähtud tundide andmine pole lubatud. Näiteks saab välisvabatahtlik aidata koolil läbi viia pikapäevarühma ja…

    Evelin Koppel
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Ühiskond peab kõrghariduse tulevikuks alati valmistuma

    Valimiste eel on soodne moment poliitikute mõtete, üliõpilaste ootuste ja kõrghariduse reaalsuse ristumisi vaadelda. Seades fookusesse üldpildi, mitte debatid detailide üle.

    Kõrgharidussüsteem on ühiskonna parim mehhanism tundmatuks tulevikuks valmistumiseks, andes osale rahvast eeldused tulevikuga toimetulekuks ning uusima teadusliku teadmise abil ka tuleviku tootmiseks. Kõrgharidus peaks kohanemise tagamiseks olema kõige tulevikkuvaatavam ja dogmavabam valdkond, mis käib otseses mõttes…

    Kaspar Kruup
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Vaimse kultuuripärandi õppematerjalid

    Uued õppematerjalid toetavad õppekava läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemist ainetundides kunstiõpetusest geograafiani. Nende koostamise algatas rahvakultuuri keskus, autorid on aktiivsed aineõpetajad Eesti eri paigust.

    Geograafia õppematerjali autor on Meelis Muuga, Audentese spordigümnaasiumi ja erakooli õpetaja: „Tahan, et noored näeksid metsas rohkemat kui puude kogumit. Minu koostatud materjal aitab mõtestada lahti metsa seoseid vaimse kultuuripärandiga. Mets on meie kultuuriloos olulisel kohal,…

    Kristiina Porila
    2 minutit

  • Väikelaevaehituse eriala suunad ja arengud

    Kuressaare ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus saab õppida väikelaevaehitust. Just Saaremaale on koondunud ka suurem osa meie edukaid laevaettevõtteid, kus õpilastel on võimalus nii praktiseerida kui ka tööd leida. Nii on kooli praktikabaasideks peamiselt rahvusvahelisele turule alumiiniumlaevu tootev Saaremaa suurim laevatehas Baltic Workboats, plastiklaevade lipulaev AS Luksusjaht, alumiiniumist aluseid valmistav OÜ Alunaut, AS Saare Paat ja OÜ…

    Tiina Vapper
    9 minutit

  • Õpilasfirmad müüsid omatehtud õppevahendeid

    Õpilasfirmad pidasid 14. veeb­ruaril Tallinnas Kris­­tiine ja Rocca al Mare kes­kuses aastalaata.

    Seekord oli kohal õpilasfirmasid ka Türgist, Gruusiast, Rootsist, Lätist, mistõttu oli laadal märgata ka tavalisest n-ö agressiivsemat müügitööd ning eesti ja vene keele kõrval oli kolmas müügikeel inglise keel.

    Õpetajaid rõõmustas kindlasti, et õpilased pakkusid müügiks õppevahendeid. Näiteks Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilasfirma Dankon müüs vanasõnade mängukomplekti. Autorid rõhutasid, et…

    Raivo Juurak
    1 minut

  • Soome Instituut avas renoveeritud keelesilla

    Soome Instituut avas veebruari alguses oma põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Keelesilla kodulehe, millega käib nüüd kaasas ka blogi Linnunlento, kuhu hakkavad kirjutama õpetajad, õpilased ja ka Eestis käivad soome koolitajad.

    „Tegime kodulehe palju lihtsamaks, et keelematerjalid ja -info paremini leitavad oleksid,” ütles Soome Instituudi kommunikatsioonijuht Eva Toome. „Uus blogi kajastab peamiselt koolide ja kursuste korraldatavaid üritusi, jagab kogemusi ja…

    1 minut

  • Karlova kool kutsus vanemad tundidesse

    Tartu Karlova kool pakkus sõbranädalal lastevanemaile võimalust osaleda tundides. Huvilisi oli ligi nelikümmend.

    Kõige populaarsem oli esimese klassi matemaatikatund, kus sättis end tagapinkidesse koguni kümme ema-isa. Eesti keele tundi oli tulnud neli vanemat, kelle ilmest oli näha, et nad elasid tunnitööle siiralt kaasa.

    „Tore ja rõõmus tund, lapsed olid kogu aeg tegevuses. Vahva, et nad said eesti keele tunnis ka laulda,”…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Tallinna ülikool saab kooliuuenduseks 2,4 miljonit eurot

    Tallinna ülikool saab Euroopa Komisjoni ERA Chair meetmest 2,4 miljonit eurot haridusinnovatsiooni ja IKT-valdkonna teadustegevuse arendamiseks, teatas TLÜ pressitalitus.

    Projekti teaduskoordinaator, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur Mart Laanpere ütles, et see investeering lükkab Eestis jõuliselt käima teaduspõhise haridusinnovatsiooni.

    Loodavasse uurimisrühma on kaasatud kasvatusteadlased koos informaatika, loodus- ja sotsiaalteaduste ekspertidega. Uus uurimisrühm toetab otseselt nii haridusuuenduse tippkeskuse rajamist Tallinna ülikoolis…

    1 minut

  • Rocca al Mare kool laieneb Hispaaniasse

    Rocca al Mare Kooli AS-i juhataja Rein Rebane ütles selle nädala kolmapäeval kooli õpetajate tuppa kogunenud õpetajatele: „Mul on teile täna üks hariduspoliitiline teadaanne. Juba kolm kuud tegutseb Hispaanias Marbellas eestikeelne eelkool, kus on üks õpetaja ja kaks last. Sellest tekkis Hannes Tamjärvel mõte, kas mitte asutada eesti kool Hispaanias.”

    Rebase sõnul on mõte tulnud elust enesest, mis on muutunud…

    Victoria Parmas
    3 minutit
    3 kommentaari

  • Õppima õppimise kool

    Hispaania lastevanemate ja õpetajate loodud koolist räägib klassiõpetaja Mai Sein-Garcia, kes tunneb Hispaania koolielu tänu oma viieaastasele tütrele Ursulale. „Kui võimalik, teeksin ka Eestisse sellise kooli,” ütleb ta. „See on kool, kus pole õpikuid, kuid kus keskendutakse õppima õppimisele, palju on projektiõpet ja tehakse teaduslikke katseid.“

    Madridis asuv Siglo XXI ehk 21. sajandi kool asutati juba 20. sajandil, täpsemalt 1975. aastal. Kooli asutasid…

    Victoria Parmas
    7 minutit

  • Kas lasteaiaõpetajaid koolitatakse piisavalt?

    Novembris kogus Eesti alushariduse juhtide ühendus kõigilt lasteaedadelt andmeid pedagoogilise personali vajaduse kohta aastatel 2015–2017. Direktoritel paluti hinnata lähema kolme aasta vajadust rühmaõpetajate, muusikaõpetajate, liikumisõpetajate, eri- ja sobitusrühma õpetajate ning logopeedide järele.

    Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimehe Heda Kala sõnul on erialase haridusega lasteaiaõpetajaid juba praegu raske leida. Eesmärk oligi selgitada välja, milline on olukord pedagoogilise personali leidmisega lasteaedadesse…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    14 kommentaari

  • Huvi loodusteaduste vastu tuleb nii kodust kui ka koolist

    Tamkivi reaalteaduste fondi esimese aasta stipendiaat Madis Ollikainen (22) õpib magistrantuuris Šveitsis ETH Zürichis, mis figureerib mitme rahvusvahelise ülikooli­edetabeli tipus ning kus on õppinud ja töötanud 21 Nobeli preemia laureaati. Möödunud kevadel lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli füüsika erialal. 

    Reaalteaduste vastu on Madis tundnud huvi varasest lapsepõlvest. Juba keskhariduse omandamise kõrvalt osales ta paljudel aineolümpiaadidel, parima…

    Ede Schank Tamkivi
    8 minutit

  • Uus eriala laiendab õpetajate tööpõldu

    Väikekoolidel, kus õpetajail napib koormust, on põhjust rõõmustada – TÜ filosoofiateaduskond avab sügisest võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, mille sisseastujaid koolitatakse esimest korda Eestis korraga mitme humanitaaraine õpetajaks.

    Mis on selle õppekava eelised nende ees, kes õpivad vaid ühe aine õpetajaks?

    Uue õppekava programmijuht Anu Treikelder: Mitme aine õpetaja koolitamisel on eeliseid nii õpetaja kui ka koolide seisukohast. Eelmisel aastal viis TÜ filosoofiateaduskonna…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
    7 kommentaari

  • Meistrid, sellid, õpipoisid

    Vanasti oli nii, et algul olid õpipoiss, siis said selliks ja alles pärast seda sai sinust meister. Isegi Kiir käis Tootsi juures õpipoisiks, nii et võõras see mõte eestlastele ei ole. Siis tuli vene aeg ja paljusid asju ei tohtinud nimetada nende õigete nimedega. Mitte diiselmootor, mis on saanud nime sakslasest leiutaja järgi, vaid kõrgsurve kompressormootor. Õpetati, et Polzunov, tutvunud põhjalikult…

    Mare Rossmann
    6 minutit

  • Reeglite loomine koolis

    Mida rohkem tehakse koostööd, seda paremini reeglitest kinni peetakse.

    Tänase kooli ning ka haridusministeeriumi ülesehitus meenutab väga oligarhiat – väike grupp inimesi kontrollib võimu ning nende pädevuses on teha reegleid ja seadusi. Usutakse, et koolis ei saagi olla demokraatiat või veel hullem – anarhiat, sest siis ei tuleks õppetegevusest ja laste harimisest midagi välja. Mingil määral võib ju õpilaste ja õpetajate arvamusi kuulata,…

    Erki Aasamets
    5 minutit

  • Teenetemärgid hariduselu edendajatele

    President Too­mas Hend­rik Il­ves annab Ees­ti­le osuta­tud teenete tun­nus­tamiseks Eesti Va­ba­riigi 97. aastapäeva eel riiklikud autasud järgmistele hariduselu edendajatele.

    • Anne Kõiv – töötanud enam kui 40 aastat nägemispuudega laste erikoolis, Tartu Emajõe koolis, üks alusepanijaid nägemispuudega laste õppenõustamisele.

    • Viljar Aro – Saaremaa ühisgümnaasiumi kauaaegne direktor, kes on tuntud nii üleriigiliste miniteaduspäevade kui ka lauluvõistluste korraldamise poolest.

    • Leida-Tiia Järg –…

    3 minutit

  • Algasid üldhariduskoolide õppepäevad TTÜ Mektory keskuses

    6. veebruaril startis Tallinna tehnikaülikooli Mektory tehnoloogiakooli ja kolme Harjumaa üldhariduskooli koostööprojekt, millega tuuakse ülikool ja selle tarkused ja võimalused lähemale traditsioonilisele kooliharidusele ning õpilaste igapäevasele õppetööle. Projektiga loodavad selle algatajad innustada õpetajaid uutmoodi õpetama ning õpilasi uutmoodi õppima, inspireerides õpilasi kõrghariduse poole püüdlema, ning seda just insenerivaldkondades, mis vajavad uute ja andekate noorte inseneride…

    TTÜ Mektory tehnoloogiakool
    4 minutit

  • Nutikalt netis ja nuhvlis!

    10. veebruaril oli rahvusvaheline turvalise interneti päev, mille tähistamine sai alguse 2004. aastal. Eestis oli sellel aastal turvalise interneti päeva sõnum „Nutikalt netis”, millega kutsutakse üles internetti ja nutiseadmeid turvaliselt kasutama, andes nõuandeid nii lastele kui ka täiskasvanutele.

    Emori värskest uuringust selgub, et pea igas teises Eesti peres on nutiseade. 6–8-aastastest lastest on isiklik nutitelefon 38 protsendil. Igal viiendal lapsel on isiklik…

    Kerli Kuusk
    1 minut

  • Riik toetab ühistegevust ja noorteühinguid

    Haridus- ja teadusministeerium eraldab tänavu õpilasvõistlusteks ning õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppeks 1,67 miljonit eurot ning toetab noorteühinguid ligi 0,5 miljonit euroga.

    Õpilasvõistluste ja täiendusõppe toetus jaguneb kaheks: üks osa sellest on mõeldud üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtkondade ühisõppeks ja heade praktikate levitamiseks haridusasutustes. Teine toetab maakondlike aineolümpiaadide ja õpilasvõistluste korraldamist ning edukate õpilaste saatmist üleriigilistele olümpiaadidele…

    2 minutit

  • Füüsikatund teatris lõppes aplausiga

    Vanemuise kutse koolidele korraldada õppetunnid teatris osutus sama menukaks kui kuulus „Ooperifantoomi” etendus – kahe päevaga olid pääsmed välja müüdud.

    27. jaanuari hommikul oligi Vane­muise suure maja fuajee tulvil Adavere põhikooli ja Tartu Kesklinna kooli ootusärevil õpilasi. 85 õpilast jagunes kolme gruppi ja sai endale uued klassijuhatajad, teatris noortetööd tegevad neiud ehk Kollased Kassid, kel väiksed käpajäljedki pluusil. Haakisin minagi…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit

  • Et lasteaias kohaneda oleks kerge. Soovitused lapsevanematele

    Paljudele lapsevanematele on lapse lasteaiaga kohanemine raske aeg – nad jooksevad lapsega polikliinikute vahet, pühivad tal hommikuti pisaraid ja arvavad, et see ongi tavapärane. Selliseid olukordi vältida on aga küllalt kerge. Vaja on vaid natuke aega, tahet ja teadmisi.

    Töötan tänavu nooremas sõimerühmas 1–2-aastaste lastega. Töötanud eelnevalt koolieelikutega, pidin oma töö täiesti ümber korraldama. Muutumatuks jäi…

    Jelena Rumjantseva
    6 minutit
    4 kommentaari
Õpetajate Leht