$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • ,

    Tartu Tamme gümnasistid saavad uuel aastal 3D printeri

    Tartu Tamme gümnaasiumi tehnoloogiaosa õpilastele toob uus aasta juba esimestel nädalatel 3D printeri, mida saavad kasutada nii õpetajad kui ka õpilased.

    3D printerit ei ole mitte igas koolis. „Oleme oma 3D printeriga praktiliselt esimesed vabariigi gümnaasiumite reas,“ ütles Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Vallo Reimaa.

    Kooli ajalooõpetaja Tiiu Laane sõnul on Tamme gümnaasiumi õpilastel suur huvi tehnoloogia vastu ning…

    2 minutit

  • Kuidas läheb väiksel maakoolil?

    Kostivere kool on suutnud aasta-aastalt paremaks muutuda.

    Kui Vaido Niinesalu neli aastat tagasi Kostivere kooli juhtima valiti, pandi talle südamele, et on vaja kooli, kuhu vanemad tahavad oma lapsi panna – nii alevikust kui ka kaugemalt. Nüüd ongi põhikooliga seotud juba üle saja lapse – 93 käib koolis ja 21 eelkoolis. Viimased lubavad samas koolis jätkata.

    Korras maja, paiksed õpetajad

    1980. aastate keskel…

    5 minutit
  • ,

    Mesimummi lasteaed tähistab jõulusaginas 60. sünnipäeva

    Detsembrikuu saabumine on tähendab laste jaoks ääretut rõõmu – lõpuks ometi jõuab kätte aeg, mil iga hommik algab sussi sees ootava üllatusega. Ja ega täiskasvanudki vähem põnevil ole! Eriti lasteaednikud, kellest jõulutunne ei saa kohe kuidagi mööda minna, nähes iga päev siiralt õnnelikke lapsi teatamas, mida päkapikk kellelegi jälle on toonud.

    Viljandi Mesimummi lasteaias jõuavad usinad askeldajad…

    Anneli Paulus
    3 minutit
  • ,

    Eesti aitab Ukrainal edendada haridust

    Detsembris algas Eesti ja Ukraina koostööprojekt, mille eesmärgiks on toetada Ukraina Lvovi piirkonna haridusasutusi säästvat arengut edendava hariduse demokraatlikul integreerimisel õppetegevustesse ja otsustusprotsessidesse, teatas koolitus- ja nõustamiskeskus Hared.

    Projekt toetab ühelt poolt Ukraina haridustöötajate ja õpetajate püüdlusi suurendada õpilaste ja lapsevanemate keskkonnateadlikkust ning teiselt poolt aitab demokraatlikul viisil välja töötada ja rakendada põhimõtteid säästvat arengut toetava hariduse integreerimiseks haridusellu.

    Projekti…

    2 minutit
  • ,

    GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

    GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides, teatas  MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud.

    MTÜ juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki: „Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste…

    2 minutit

  • Rannamõisa lasteaia tervislikud valikud

    Mahetoidu Lehest saab teada huvitavaid fakte. Näiteks, et kõige rohkem mahetalusid maailmas on Indias; et Eestis sai mahepõllumajandus alguse 1989. aastal ja praeguseks tegutseb meil üle 1500 mahetootja; et maakondadest on mahemaad kõige rohkem Saaremaal ning maheteraviljadest kasvatatakse kõige rohkem kaera.

    Merit Mikk ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest kinnitab, et igal aastal tuleb Eestis juurde koole ja lasteaedu, kus vähemal või suuremal…

    Tiina Vapper
    7 minutit

  • Esimene koolipäev Kamerunis

    Kui kell 5.30 Kamerunis ühe orbude eest hoolitseva perekonna maja juurde jõuan, põleb maja tulekolde kõrval laternas tuli. Päikesetõusuni on veel pool tundi. Uniste nägudega lapsed tervitavad meid viisakalt kättpidi, panevad jalga kummist varbavaheplätud ning asuvad täitma hommikusi toimetusi.

    Keegi viib kitse välja, keegi läheb toob vett, keegi peseb hoovi peal nõusid, keegi pühib maja ning hoovi, keegi suundub maja kõrvale end…

    Anniken Haldna
    7 minutit
  • ,

    Kaasavast haridusest tavakoolis

    Vallo Reimaa ja Maris Vilmsi arvamused 29. novembri Õpetajate Lehes puudutasid mind otseselt, sest olen koolis töötanud 23 aastat ja selle aja jooksul näinud nii üliandekaid õpilasi kui ka neid, kelle intellekt ei võimalda saada tavakoolist kaasa teistega võrreldavat pagasit.

    Ma pole kohanud ühtki õpilast ega õpetajat, kes arvaks, et kehalise puudega laps ei peaks käima tavakoolis. Teine lugu on vaimsete…

    Maia Punak
    3 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Mis saab erikoolidest?

    Erivajadustega laste olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata erikoolide rahastamise põhimõtted, koolihooneid ümber ehitada ning seadusi muuta.

    Haridusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul töötab ministeerium välja koolide uusi rahastamispõhimõtteid ja nüüd jääb oodata ja loota, et uus süsteem võtab arvesse ka riigi äärealadel asuvate erikoolide vajadusi ning erisusi.

    Eestis on praegu 43 erikooli, neist vaid 24 on riigikoolid. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg…

    Mai Soon
    4 minutit

  • Väikeklass? Väikeklass!

    Käesoleval õppeaastal õpib väikeklassides ligi tuhat õpilast – on seda vähe või palju? Põhiharidust omandab seal nõustamiskomisjoni soovitusel ilmselt suurem hulk lapsi, kui esialgu eeldati.

    Kindlasti ei ole enam uudis, et alates 2010. aastast kehtima hakanud PGS-i järgi võib hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks moodustada mh väikeklasse, kusjuures täitumuse piirnorm on neis vaid neli õpilast. Need pole lihtsalt väiksed klassid, vaid silmas peetakse õpilasi,…

    Tiiu Tammemäe
    9 minutit
  • ,

    Teletornis tunnustati õpilasleiutajaid

    6. detsembril autasustati Tallinna teletornis õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid. Noored leiutajad saatsid tänavu konkursile kokku 626 ideed, mille hulgas oli nii lapse elavat fantaasiat kui ka tõelisi leiutisi – näiteks Markus Villigi uudne taksotellimise süsteem mTakso, mis võimaldab valida endale meelepärast taksojuhti. See süsteem on Tallinnas ja Tartus juba kasutusel ning praegu sõlmitakse välislepinguid.

    Tunnustati ka kõige pisemate loovat mõttetööd….

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    Ehituskooli uus praktikahoone sai nurgakivi

    6. detsembril pandi Tallinna ehituskooli uuele praktikahoonele Pärnu mnt 162 nurgakivi. Uus energiasäästlik praktikamaja koos nüüdisaegse sisustusega valmib Euroopa regionaalarengu fondi toel. Ühtlasi rekonstrueeritakse täielikult olemasolev peahoone – hoone soojustatakse, vahetatakse kommunikatsioonid ja muudetakse ruumiprogrammi.

    Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris OÜ Sirkel ja Mall OÜ, praktikamaja arhitekt on Veiko Tein arhitektuuribüroost OÜ Arhitektuurinurk. Ehitaja on OÜ Bauschmidt. Uues kahekorruselises…

    Tõnu Armulik
    1 minut

  • Võlusõna – õpilasabi ümarlaud

    Viis Eesti kutsekooli rakendab väljalanguse vähendamiseks õpilasabi ümarlauda.

    Kaks aastat tagasi otsustasid Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool, Eesti mereakadeemia, Rakvere ametikool, Olustvere maamajandus- ja teeninduskool ning Tallinna ehituskool asuda ühiselt võitlusse õpilaste koolist väljalangusega, mis ulatub Eesti kutsekoolides 5−25 protsendini. Koolide ühine seisukoht oli, et kooli töötajate oskuste ja teadmiste parandamine ning eelkõige hoiakute muutmine on võti, mis aitab õpiraskustesse sattunud õpilasi…

    Kirsti Tammik
    5 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Rannamõisa lasteaialapsed valmistasid mahedaid jõulumagustoite

    Harjumaal asuva Rannamõisa lasteaia lapsed valmistasid Laulasmaa SPA peakoka Angelica Udekülli käe all mahetoorainest jõulumagustoite. Sealses lasteaias väärtustatakse mahetoitu ning kasvatatakse ise köögivilju.

    „Väikestel lastel on uskumatult palju entusiasmi ja nad saavad üsnagi keeruliste ülesannetega hästi hakkama,” ütles Angelica Udeküll. „Ise tehes tuleb paremini ka mõistmine sellest, kuidas toit valmib ja mida sisaldab.”

    Mahekokkamise korraldaja Merit Mikk…

    2 minutit
  • ,

    Eesti Rahva Muuseumis võisteldi joonistamises

    Möödunud reedel kogunes 97 õpilast 25 koolist Tartusse Eesti Rahva Muuseumi (ERM) näitustemajja, et võistelda 18. koolidevahelises võistujoonistamises, mis kandis tänavu pealkirja „Pärijata pole pärandit”, teatas muuseumi pressiesindaja.

    Võistlejate ülesandeks oli joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERM-i näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jäi võistlejate tõlgenduse ja fantaasia hooleks. Võistluse tulemused selgusid kohapeal.

    Võistujoonistamisel hinnati…

    2 minutit
  • ,

    Üliõpilaskondade liit valis aasta toetajaid ja tegusid

    Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) valis aasta tudengisõbraks Tallinna tehnikaülikooli, aasta tudengielu toetajaks korp! Rotalia, tudengielu aastasündmuseks EstCube tudengisatelliidi projekti ning kõrghariduspoliitika aastasündmuseks tasuta kõrghariduse.

    „Kui eelmisel aastal jäi tudengisõbra tiitel jagamata, siis sel aastal on hea meel tunnustada Tallinna tehnikaülikooli panuse eest õppekeskkonna arendamisse ning väga hea meel on EstCube’i üle, millega viidi eesti üliõpilaste võimekus ja innovaatilisus…

    2 minutit
  • ,

    Põlva lasteaias Lepatriinu küpsetatakse piparkooke

    Põlva lasteaias Lepatriinu on saanud kenaks tavaks igal aastal detsembris teha ise piparkooke. Tegu on lasteaia ühe pikema-ajalise traditsiooniga. Kroonikapiltidelt on näha, et lapsed on küpsiseid teinud juba 1961. aastal.

    Sel aastal alustasid piparkoogi-rallit köögi kokad Silvi, Valve ja Anni, kes degusteerimiseks maja töötajate koosolekule suure kandikutäie omavalmistatud taignast küpsetatud ja kaunistatud präänikuid saatsid.

    Detsembrikuu teisel nädalal said kõik…

    Svetlana Roht
    2 minutit

  • Tore päev lasteaias koos isadega

    Isa tõsta õhku mind,

    olen sinu naerulind.

    /E. Esop/

    Seekord võtsime aega. Aega, et üheskoos tegutseda, meisterdada, lahendada ja koos hommikust süüa. Rahulikult, ilma kiirustamata.

    Selliselt alustas Klooga lasteaias vanem rühm oma isadepäeva. Lapsed tulid hommikul koos isadega, jäädvustasid oma käejälje paberile, lahendasid üheskoos ristsõna, mille lahenduseks oli laste iseloomustus oma isa kohta. Igal hommikul tehakse hommikuring, seekord oli rõõm suurem, sest meiega olid…

    Malle Klamp ja Anne Saar
    2 minutit
  • ,

    Põltsamaa Lasteaed Tõruke – 30-aastane

    See oli kolmkümmend aastat tagasi, kui ühel külmal talvepäeval lõigati läbi lint, et avada Põltsamaa piirkonna suurim lasteasutus, toona Põltsamaa majanditevaheline lastepäevakodu Tõruke. Peagi täitus maja rohkem kui 200 lapsega, kes jagunesid vastavalt vajadusele ööpäevaste ja päevaste rühmade vahel.

    Oleme koos lastega elanud üle huvitavaid ja tegusaid aegu. On ju meile antud aeg jäänud ühismajandite, uue riigikorra tekkimise, väga…

    Helje Tamme
    13 minutit
  • ,

    Kas traditsioon on arengu pidur?

    Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „21. sajandi õpetaja” küsiti, kas traditsioon on arengu pidur. Noor õpetaja Martin Saar kirjutas selle peale hariduslistis nii:

    „Ei nõustu. Traditsioon on identiteeti loov, kujundav, noort arenguteel toetav, kindlust andev aspekt. Traditsioonidele tuginev sümbolkäitumine loob aluse ühise identiteedi ja kuuluvuse loomiseks, mille põhiosaks võib olla pidev areng. Nt Tallinna Reaalkool on väga tugevalt traditsioonidele tuginev kool −…

    Maie Tuulik
    2 minutit
    4 kommentaari
  • ,

    Arhitektuuriharidusest Eestis TTK pilgu läbi

    Kommentaarid Karin Hallase artiklile „Arhitektuuriõpe tehnikaülikoolis tagasi” (ÕpL 22.11)

    Kui Hindrek Kesler Tallinna tehnikakõrgkooli uksest sisse astus, olid rektor Arvi Altmäe ja arhitektuuriteaduskonna senine dekaan Helli Sisask juba läinud. Olid küll tänase seisuga tehnikülikoolis tegutsevad Rein Murula ja Irina Raud. Olukord arhitektuuriinstituudis oli pingeline. Selgus, et on plaan minna kogu arhitektuuriinstituudiga in corpore üle tehnikaülikooli tiiva alla. Selle, isegi…

    Hindrek Kesler
    4 minutit

  • Õhtuõpik veenab õppurit matemaatika ilus

    Kaks matemaatikast innustunud doktoranti, Juhan Aru ja Kristjan Korjus otsustasid veenda oma suure armastuse ilus ka õpilasi, keda seni saatnud vastupidised tunded matemaatika vastu. Abiks tuli kunstnik Elis Saar ja kolme aastaga valmiski kolmikul täiesti isevärki „Matemaatika õhtuõpik”.

    Kas õhtuõpikut päris õpikuks üldse nimetada võib, on muidugi küsitav, jääb Cambridge’i ülikooli ja Pariisi Descartesi ülikooli lõpetamise järel Lyoni doktorantuuri…

    4 minutit

  • Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb?

    Kui paar aastat tagasi hakkas ringlema idee teha eestikeelne haridusteaduste ajakiri, olin veidi kõhklev. Põhjuseks kaks igihaljast küsimust: kes kirjutab, kes loeb?

    Nüüd on Eesti Haridus­teaduste Ajakirja esimene number ilmunud. Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli koostöös väljaantava ja avatud platvormil (Open Journal Systems) ilmuva elektroonilise ajakirja eesmärgiks on seatud „kindlustada eestikeelse haridusteaduse kestvus, arendada omakeelset erialaterminoloogiat ning toetada kõrgetasemelise ja…

    Mati Heidmets
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Käed külge Euroopale

    Euroopa keeltepäeval, 26. septembril küpses mõte tuua Euroopa keeled ühele plakatile. Sellest sai alguse minu sellesügisene projekt „Hands on Europe”, mida viin Kõpu põhikooli 3. ja 4. klassiga läbi eTwinningu keskkonnas.

    eTwinning on õpetajale lihtne ja mitmekülgne internetikeskkond, mille kaudu arendada koolis rahvusvahelist projektitööd. Portaali on võimalik kasutada eestikeelsena, seega ei ole vaja tunda hirmu vähese võõrkeeleoskuse pärast. Loomulikult on lihtsam leida partnereid,…

    Kadri Linder
    6 minutit
Õpetajate Leht