30. novembril, omariikluse põlistumise tänupäeval andis haridus- ja teadusminister Liina Kersna külalistunni Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis.

„Muidugi olen ma närvis esinema asudes. Alati. See on ju hea!“ arutleb haridus- ja teadusminister Liina Kersna õpilasi täis aula poole jalutades. Ta saabub koos nõuniku Liina Lepa ja fotograafi Raimo Rohtiga koolimajja aegsasti, maganud pärast Brüsselist saabumist vaid paar tundi.

Kersna alustab oma tundi KJPG noortele mõtisklusega: „Igaühest meist – meie sõnadest, valikutest, otsustest – sõltub väga palju. Sõltub see, kuidas me ise ennast tunneme, kuidas tunnevad end meie lähedased ja kaasteelised, aga kindlasti ka see, milliseid väärtusi meie ühiskond kannab.“

Ettevalmistatud loeng võtab 35 minutit ja edasi läheb tunni vorm vabamaks. Õpilased saavad küsida ja minister rääkida päris elust. Aulasse kogunenud abituurium on eelnevalt esitanud paarkümmend küsimust. Eksamid, pandeemia, ministri isik, Eesti haridussüsteemi eelised, testimine ja vaktsineerimine on peamised teemad, millele vastuseid oodatakse.

Minister andis ülevaate rahulolu-uuringust, mis pärast distantsõpet kevadel koolides läbi viidi. „46% 11. klassi õpilastest väitis, et tihti või alati on neil kõigest kõrini,“ kirjeldas Liina Kersna distantsõppe mõjusid uurinud küsitluse tulemusi. 9. klassis oli lapsi, kes nii tundsid, veidi vähem, kuid ka üks on liiga palju. Tema mure koolide sulgemise pärast on siiras. 

Gümnasistid tundsid muret tasuta kõrghariduse jätkamise pärast. Haridusministri jaoks on see loomulik ja vajalik, sest ta ei näe põhjust, miks eesti noor ei võiks Eestis õppida. „Meie naabritel Norras, Rootsis, Taanis on kõrgharidus tasuta, kui meil oleks tasuline, siis miks meie noor peaks jääma Eestisse ülikooli?“ tõi ta selgitusena välja. Lisaks võrdles Kersna teadusrahastuse osa SKP-st, kuna tasuta kõrgharidus tähendab suuremat teadusrahastust. Kurioosselt on see sama suur arv, kui on pikas perspektiivis SKP langus üldhariduskoolide sulgemise tagajärjel. 

Haridus- ja teadusminister ei näe põhjust muuta riigieksameid vabatahtlikuks: „Igaüks, kes on käinud kolm aastat koolis, peaks ju ühe punkti riigieksamitel kätte saama!“ Küll lisas ta, et näeb kõrgkoolides kergema toimetuleku toetamiseks vajadust sooritada gümnaasiumis uurimistöö.

Minister rääkis põgusalt ka kommunikatsioonijuhi tööst ja ajakirjandusest. Ta pani ajakirjanikele südamele, et nende roll on äärmiselt suur ja nad võivad mõjutada paljusid, mistõttu on oluline olla kriitiline partner ka siis, kui see on ebamugav. 

Gümnasistid uurisid, kuidas suhtub minister ettepanekusse saada peaministriks. Kuigi ettepanek tundus Liina Kersnale meelitav, oli ta siiski arvamusel, et jääb nende teemade juurde, millega juba opositsioonis tegeldes töövilju maitsta sai. Nendeks on võitlus perevägivallaga ja haridus.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi koolipere kinkis ministrile vihmavarju, et tormituultes oleks kergem püsti püsida. Liina Kersnast jäi jälg kooli raamatukogu seinale, endise valitsuse kommunikatsioonijuhi allkirja kõrval on nüüd haridusministri. Ega see nelja aastaga oluliselt muutunud ole.