Põhjalik Õpetajate Lehe lugeja on kindlasti täheldanud, et inseneeria valdkond on viimasel ajal rohkelt tähelepanu saanud ja selle olulisusest räägitakse palju. Võib tekkida küsimus, miks see igal pool nii palju kõlapinda leiab. 

Paratamatult räägitakse rohkem sellest, mis on halvasti, ja samal põhjusel on luubi alla sattunud ka inseneeria. Täpsemalt inseneride nappus Eestis. Seda tõestas ilmekalt Lausanne’i juhtimise arendamise instituudi konkurentsivõime uuring, mille järgi oli Eesti 2023. aastal kvalifitseeritud inseneride kättesaadavuselt Euroopa riikide seas viimasel kohal. Inseneride kättesaadavusest oleneb aga riigi peaaegu igasugune areng ja riigikontrolli auditi kokkuvõttes seisab: „Rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenedes sõltub Eesti majanduse areng üha enam tootlikkuse kasvust ning tehnoloogia- ja teadmispõhistest lahendustest. Selleks on vaja piisaval hulgal pädevaid insenere.“ 

Küsisin riigikontrolli auditijuhi Rauno Vinni ja tema meeskonna käest, mida tähendab piisavalt insenere. Vinni sõnul uurisid seda eri osapooltelt ka nemad, kuid selget vastust ei saanud. „Võiks ju eeldada, et kui riik koordineerib koolitustellimust ja mõtleb, mis koolidele ja kui palju raha jagada, on tal ettekujutus, kas rohkem on vaja ehitus-, masina-, energeetika- või tarkvarainsenere,“ arutleb Vinni. Inseneeria valdkonnas on teatavasti sadu ametikohti seinast seina ja kuigi vastab tõele, et insenere on niikuinii juurde vaja, olenemata täpsest suunast, kõlab riigikontrolli sõnum, et tuleb selgemalt mõelda, kuhu ka valdkonnasiseselt rohkem ressurssi panna ja mida olulisimaks pidada. „Muidu määrime selle tillukese võitüki hiiglasliku kääru peale laiali ja üheski kohas pole seda piisavalt,“ sõnab Vinni. 

“Rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenedes sõltub Eesti majanduse areng üha enam tootlikkuse kasvust ning tehnoloogia- ja teadmispõhistest lahendustest. Selleks on vaja piisaval hulgal pädevaid insenere.

Kõige arusaadavamalt vastas küsimusele, miks on Eestis insenere puudu, hiljuti presidendilt noore inseneri preemia pälvinud biomeditsiinitehnika insener Annika Kaalep: „Insenere on kindlasti puudu. Eriti kui mõelda, et lisaks olemasolevate tehnoloogiate ja lahenduste haldamisele on Eesti majanduse arenemiseks hädavajalik arendada välja uusi kõrgtehnoloogiaid. Praegu tegeldakse sellega Eestis väga vähe, sest insenere ei ole piisavalt.“ Sellest vastusest võib välja lugeda, et olemasoleva säilitamiseks polegi ehk rohkem insenere vaja, arenemiseks aga küll. 

Ei saa salata, et olukord maailmas on ärev: üks sõda siin ja teine seal ning üks ähvardus ajab teist taga ka omade vahel. See, mida igal riigil teistele pakkuda on, paistab julgeoleku koha pealt tahes-tahtmata üha suuremat rolli mängivat ning kas see peaks nii olema või mitte, on täiesti teisejärguline. Välispoliitikat kõrvale jättes parandab kõrge riiklik inseneeriatase ka selles riigis elavate inimeste elu. Sellepärast ongi vaja kogu aeg inseneeriast pasundada.