Arvamus
-
Pilpa Kusti ja Ümera mees käisid koolis
Kuidas saab nii koleda nimega elada, ohatakse vahel, hoolimata vanarahva tähelepanekust mehe ja tema nime teemal. Minu meelest oleks õpilastele tore ülesanne uurida, miks ja kuidas inimesed endale just sellised perekonnanimed said. Vahel selgub vastus nimest endast, võtkem või Mäeltsemees.
Nimekoomika olevat algelisemaid koomikaliike. Algeline või mitte, nalja saab nimedega ikka. Ka koolis, ning enamasti üldse mitte pahatahtlikku.
See oli vist…
4 minutit1 kommentaar -
Kes viitsiks armastada „probleemseid“ noori?
Minu koolielust nii õpilase kui õpetajana puudub kogemus nn „probleemsete” noortega. Tähtsama osa mõlemast olen veetnud koolis, kus asutamisest peale on püüeldud inimesekeskse keskkonna loomise poole – edukalt. Ka tutvusringkonnas kontakt taoliste noortega puudub.
Seetõttu pean end teatud mõttes hetkel ETVs näidatava sarja „Nullpunkt” ja poolteist aastat tagasi sealsamas eetris olnud „Üheksandike” sihtgrupiks. Sest mina olen ka süüdi….
2 minutit -
Ettepanekuid teaduse rahastamise korraldamiseks
Teaduse rahastamise töörühma ettepanekute järgi (vt ka ÕpL 16.01) vajab teaduse rahastamine uute olude ja eesmärkide arvestamiseks muutust. Kuid mida konkreetselt tuleks siis muuta?
Et ühiskond ja ettevõtlus saaksid maksimaalselt kätte selle, mida teadussüsteem võiks pakkuda, ning tehtavate T&A kulutuste efektiivsus suureneks, tuleks muuta teaduse kvaliteedi hindamise kriteeriume nii, et väheneks teadussiseste formaalsete kvaliteedikriteeriumide (artiklite, tsiteeringute, doktorantide, patentide arv…
3 minutit -
How to spikerdada
Meie ülikoolikursusel oli kaks superspikerdajat: üks kirjutas maha igal eksamil ega peljanud seda teha karmimagi õppejõu nina all. Kadestasime sellist nahaalsust ja ka imestasime – targa inimesena saanuks ta hakkama „puksimatagi”, aga ikka ja jälle kraamis oma tugivahendid välja.
Teine neiu, kes auditooriumi asemel rohkem võistlustel ja Eesti koondise spordilaagrites oli, ei hakanud spikrite valmistamisele aega raiskamagi, vaid laenas neid tolle targa kursuseõe käest.
Vaevalt…
4 minutit -
Hiir hüppas ja kass kargas
Praegusega võrreldavat peataolekut Eesti välispoliitika ajalugu ei mäletagi. Küünik ütleks, et me võime seda endale lubada, sest Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Jah, nii see on, aga täna kogumata punktidest võime mingil teadmata hetkel tulevikus kibedasti puudust tunda. Ei teagi, kuidas seda fookuse kaotust ja juhuslikku rapsimist igal rindel ühise nimetaja peale viia. Et peaministrile meeldida, peaks kaose kokku võtma…
5 minutit -
Kuidas saab õpetaja kaasata ettevõtet kooliellu
Koolide ja ettevõtete koostööd aitab tugevdada võidan-võidad-mõtteviis.
Eelmise aasta aprillist novembrini viidi „Tagasi kooli” algatuse eestvedamisel läbi uuring, millega selgitati ettevõtete võimalusi teha koostööd haridusasutustega. Valimisse kuulus 30 ettevõtet, mis panustavad juba praegu haridusse, nende hulgas on nii keskmise suurusega, suur- kui ka väikeettevõtteid, nii tootmis- kui ka teenuseid pakkuvaid, nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke.
Iga ettevõtte esindajaga viidi…
3 minutit -
Korrutustabel ei kasvata Inimest
Kool peab korrutustabeli ja sulghäälikute õigekirja õpetamise kõrval toetama ka noore kasvamist kodanikuks ning kultuurikandjaks – Inimeseks. Eesti riiklikes õppekavades on juba 1996. aastast kirjeldatud üldpädevused, mis näitab, kui oluliseks oleme aineõpetuse kõrval pidanud inimese kujundamist. 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus muudeti ka üldpädevusi, et avada selgemalt nende sisu ja eesmärki.
Väärtuspädevusest sai kultuuri- ja väärtuspädevus
Väärtuspädevuse mõistet riiklikes õppekavades on…
4 minutit -
Poliitiline agitatsioon on haridusasutustes keelatud
Lasteombudsman Indrek Teder (pildil) juhtis oma avalikus pöördumises tähelepanu tõsiasjale, et konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimine haridusasutuses ei ole lubatud.
Eesti põhiseaduse ja haridusseaduse kohaselt tuleb hariduses järgida neutraalsuse põhimõtet. Lisaks on vanematel õigus otsustada, milliste maailmavaateliste tõekspidamiste järgi lapsi õpetatakse. Indrek Tederi hinnangul ei ole nende põhimõtetega kooskõlas, kui lasteaias või koolis propageeritakse ühte erakonda või…
2 minutit -
Milleks rahvuslik kool?
Et kool toimiks, et inimene tahaks sääl käia, et sel oleks mõte, on vaja peamiselt kolme komponenti.
1) See, mis sääl õpetatakse, on huvitav ja oluline, sellega saab minna ka mujale maailma, ei pea häbenema, ei jää hätta.
2) Õpetajad inspireerivad, nad on isiksused, kes viivad su kuskile edasi, mitte käekõrval, nagu kasvataja, vaid näitavad teeotsa kätte, näitavad, kuidas oma jalgu liigutada, kust leida…
4 minutit -
Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!
Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.
Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…
4 minutit -
Uhh, kui igav ja tüütu on olla abituuriumis!
Mida ette võtta, et õpilastel ei oleks gümnaasiumi lõpuklassides nii igav?
Mul oli püsivust olla 50 aastat õpetaja. Lugeja võiks korraks mõelda, kuidas oleks olla nii pikka aega klassi ja tahvli vahele kiilutuna. Aga õpilaste usaldus aitas vastu pidada. Kui üks õpilane kord küsis, miks valisin just õpetajakutse, siis vastasin pikemalt mõtlemata, et see tundus olevat kutsumus. Ikka imetlesin…
7 minutit -
Keelekaste: Saavahimulised eestlased
Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder kirjutas 8. detsembri Eesti Päevalehes, et mitte-eestlasi, kes tahavad selgeks õppida eesti keelt, ei tohiks hirmutada meie keele käänete hulgaga. Mingit praktilist kasu neil selle hulga teadmisest pole; koletu number 14 põhjustab vaid hirmu vigade tegemise ja keele suhtluses kasutamise ees, nii et keele õppimine võib üldse toppama jääda.
Ei tea ju ka paljud…
4 minutit -
„A mis värk nende annetustega on siis?”
Sündisin ajal, mil Eestis sündis viimase saja aasta jooksul kõige väiksem arv lapsi. Samal ajal kaotati Eesti koolides õppekavapõhised rahastamise erisused, ainus erand tehti muusikaõpetusele. Niisiis asusid 1997. aastal mitmes koolis lapsevanemad õppekavaerisusi ise kinni maksma. 2014. aastal võis meedias näha mitmeid pealkirju, mis põhinesid samuti tol 18 aastat vanal muudatusel. Nii haridus- ja teadusministeerium kui ka õiguskantsler…
12 minutit -
Juku imedemaal ehk Kuidas keskvalitsus koole rahastab
On alanud 2015. aasta. Täiskoormusega õpetajate miinimumpalk on kasvanud 800-lt eurolt 900 euroni kuus ehk 12,5%. 13.12.2014 kirjutas Rasmus Kagge, et Eesti suurim julgeolekurisk on harimatud inimesed. Olen kahe käega nõus selle mõtte poolt hääletama ja usun, et omavalitsustel on sarnaselt keskvalitsusega soov tõsta õpetajate palka. Küll on omavalitsused jätkuvalt häiritud viisist, kuidas haridusraha jagatakse.
Läbi ajaloo on…
4 minutit -
EMOL: haridusrahastus teeb tagasipöörde
Eesti Maaomavalitsuste Liit keeldub kooskõlastamast valitsuse eelnõud, mis kehtestab kohalikele omavalitsustele toetusfondi raha jaotamise korra koefitsendi-põhise mudeliga ning leiab, et see ei taga kohalikele omavalitsustele stabiilset haridussüsteemi rahastamist.
EMOL-i teatel on rahandusministeerium ette valmistanud valitsuse määruse eelnõu „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ning kord”, kuid liit ei saa nõustuda selles haridustoetuse jaotamisel kasutatava…
2 minutit -
Jõulud on rohkem kui kingikott
Kauaaegne kooliõpetaja kurtis, et lapsed ei kirjuta enam jõuluvanale kirju nagu vanasti. Tegelikult kirjutavad küll. Ainult et laste soovid on muutunud. Suur osa neist ei soovi jõulutaadilt värvipliiatseid ega kelku, vaid nutitelefoni ja tahvelarvutit. Või siis mõnd populaarset lelu – ajakirjanduses ilmus isegi hittkinkide nimekiri, mida lapsed pikisilmi ootavad. Need on (tähtsuse järjekorras) kummist käepaelad, trollid, ponid, „Lumekuninganna” filmi tegelased…
4 minutit -
Aasta läbikukkuja – jälle FSB
Jõulukuu keskne küsimus mitmes elusfääris on, kas meie elu näitelava sisustavad tegelased on ikka päriselt olemas või on nad väljamõeldised. Mida salapärasem sfäär, seda rohkem liigub seal ringi tegelasi, kelle olemasolus ei või kindel olla.
Jõuluvanast, lendavatest põtradest ja päkapikkudest kubisev muinasjutumaailm puruneb lastel tavaliselt koolimineku ajaks. Pole parata, kooliõpetuse aluseks on valgustatud ratsionaalsus, kus lapselike pettekujutelmade elushoidmine oleks vastutustundetu. Veel…
4 minutit -
Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan
Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan, et ollakse mures. Nii ütles president meie edu ja heaolu haprust silmas pidades. See kehtib ka hariduse hetkeseisu kohta. Vahest on nii, et väljastpoolt süsteemi tulev olukorra analüüs on kõige täpsem. Loodusfilosoof ja kirjanik Valdur Mikita on öelnud, et vaesus närib meie õpetajate varbaküüsi; et meie kallis, hoitud ja armastatud õpetaja on palgavaene. Rabeleb,…
4 minutit -
Väikeste asjade kuriloom
Mida aeg edasi, seda enam tunnen eneses tõusvat vastumeelsust kõikvõimalike (avalike) kirjade, pöördumiste ja muu sedasorti suhtlemisvormi üle. Eriti kui suhtlus paistab niikaudu sündivat kuidagi üle abstraktsete kolmandate isikute või, nagu sageli juhtub, just seepärast tegusal kujul hoopiski sündimata jäävat. Mingis mõttes saab sellisteks lugeda ka teatavat hulka ajakirjanduslikke ilmumisi, kui viimased mingit väga spetsiifilist huvi näivad kandvat, ent on suunatud…
4 minutit -
Eesti keele- ja kirjandusõpe algab õppekavast
Ikka ja jälle võib kuulda sedastusi emakeele õppimise madalast prestiižist koolis. Ilukirjanduse lugemise kroonilise vähenemisega näikse olevat juba harjutud. Uurimuses „Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004” (toimetaja P. Vihalemm) jõutakse järeldusele, et „ilukirjanduse lugemine on tugevasti vähenenud eriti eestlaste ja eriti noorte hulgas”. Aga see oli juba kümme aastat tagasi! Õpetajad muidugi püüavad anda oma parima.
Ometi, nagu selgus 2010….
7 minutit