Priit Põhjala

Prantsuse keeles on ilus sõna souvenir ‘mäletama, meenutama’, teise tähendusega ‘mälestus, suveniir’. Saksa keele vahendusel on sellest tulnud ka eesti „suveniir“. Teatavasti…

Loetavussidekriips, mida vahel nimetatakse ka selgussidekriipsuks, on, nagu nimigi reedab, selline kirjavahemärk, mis aitab teha teatavaid keelendeid paremini loetavaks – silmale…

Eesti rahvalauludes korduvad ikka ja jälle mingi erilise tähenduseta või siis üsna hägusa tähendusega helletuste moodi sõnad: „alleaa“, „kadriko“, „kaske“, „leelo“ ja nii…

Säärane pealkiri võib nii mõnelegi omajagu krüptiline tunduda, aga see, kellel on silma keeleliste…

Tänavu möödub sada kakskümmend viis aastat Eesti esimesest filminäitamisest – 1896. aasta 4. oktoobril said tallinlased praeguses Suurgildi, toonases Börsihoones viiekümne kopika…

Just nagu š, leiutas ka ž-tähe tšehhi usumees ja filosoof Jan Hus 15. sajandil. Ja just nagu š, tuli…

„Ohjeldama“ ja „ohjama“ on kaks sõna, mis võivad oma sarnase häälikulise koostise tõttu tihti segi minna – enamasti niipidi, et lühem ja suupärasem…

„Keelekaste“ tähelood algasid ligi kaks aastat tagasi a-ga, ja siis oli muu hulgas juttu sellest, kuidas a märgib…

Eesti- ehk rannarootslased, omanimetusega aibofolke ‘rannarahvas’, elasid teatavasti Lääne- ja Loode-Eesti saartel ja rannaaladel ning oli kõvad kalamehed. Niisiis ei ole sugugi…

Mida on ühist väikesel käekotil ja lehma võrkmaol? Nojah, laias laastus on nii üks kui ka teine õõnes kotjas mahuti; ühte saab…

Kes mäletab lugu „O olemisest eesti keeles“ (Õpetajate Leht, 13. märts 2020), mäletab vahest ka seda, et kuigi eesti keele…

Kool sai otsa ja soe suvi jõudis kätte – mis nüüd viga rulatada! Õige varsti, 21. juunil, kui algab astronoomiline suvi, on ka…

Hulk inimesi näib arvavat, et š-täht on eesti keeles kui mitte lausa ebavajalik, siis vähemasti vabatahtlik – oma asi, kas kasutan või…

Vaevalt on tänapäeval mõnd eestikeelset kriminaalromaani, olgu tõlget või algupärandit, kus ei kohtaks ühtegi Johannes Aaviku laenatud või loodud sõna. „Julm“ (1912),…

Viimati oli juttu sellest, kuidas diftongiga „nüid“ jäi kirjas alla pika vokaaliga sõnakujule „nüüd“. Asjakohaseid arutelusid 19….

Heljo Mänd meenutab oma lapsepõlvemälestuste kogumikus „Väikesed võililled“ üht külaskäiku klassiõe juurde. Kui klassiõe ema pärib Heljo ja tema sõbranna elukoha järele,…

Vokaalirohke eesti keel võimaldab muu hulgas luua lõbustavaid, ridamisi nelja ühesama täishäälikuga liitsõnu: „allmaa-aare“, „maa-aadlik“, „lee-eend“,…

Romain Gary romaanis „Elu alles ees“ ütleb neljateistaastane minategelane, prostituudi poeg Momo sõna proxénète ‘kupeldaja, sutenöör’ asemel ühtepuhku ekslikult proxynète. Tõnu…

Kui õ-tähte seostab eestlane vaata et une pealt Masinguga, siis ä-tähe ja Forseliuse seos talle nii pähe kulunud ei ole….

Sõnade „vandel“ (1968), „teave“ (1971) ja „lõimima“ (2002) kõrval on üks edukamaid Ain Kaalepi loodud keelendeid sõna „etlema“. Just nagu „vandel“, mille…

Eelmises „Keelekastes“ oli juttu sellest, kuidas keskajal märgiti nii u– kui ka v-häälikut läbisegi nii u– kui ka v-kujuga – mõlemad võisid tähistada…

Ei tule juttu mulkidest, vaid hoopis mulkudest. Ja sellest, mis vahe on augul ja mulgul. Kas näiteks kõrvarõngaste jaoks tehakse kõrvade sisse…

Oma kujult meenutab u-täht kaarjat hobuserauda. Ja hobuseraud seostub paljudele õnnega – laialt levinud ebausk ütleb, et ukse kohale naelutatuna toob see…

1970. aastate lõpus tuli kauplustes müügile uudse nimetusega toode, Kalevi viiekümnekopikane apelsininäts.

Uudseks ei teinud toote nimetust muidugi sõna „apelsin“. Seda teati tol…