Priit Põhjala

Kevad on käes, lapsed õue vutti lööma!

Kõnekeelne „vutt“ on üsna läbinähtavalt inglise päritolu sõna, mis on meile, tõsi küll, jõudnud ilmselt vene…

Eelmises „Keelekaste“ loos lugesin üles hulga ühel või teisel põhjusel tähelepanuväärseid kirjanduslikke pseudonüüme. Kuid mis motiividel…

„Eirama“, „kohuke“, „linnak“, „püksikud“, „selve“, „sõõrik“, „taidlus“ . . . . Kõik need sõnad pärinevad Emakeele Seltsi 1972. aasta sõnavõistluselt ja saavad tänavu viiskümmend aastat vanaks. Sama…

Kuidas õnnestus Romain Garyl võita Goncourti preemia, Prantsusmaa mainekaim kirjandusauhind, mida ei anta ühelegi kirjanikule üle ühe…

Tänapäeval sõltuvad paljude inimeste enesehinnang ja meelerahu laikidest. Kui su Facebooki- või mõne muu suhtlusvõrgustiku postitus piisavalt laike ei saa, sugeneb kergesti…

Ühes ammuses „Keelekastes“ („Kujundikartusest metafoorimõnuni“, ÕpL, 23.10.2015) kirjutasin kombest markeerida lihtsaimaidki kujundlikke väljendeid jutumärkidega: koer tuleb „magama panna“, kellelgi…

Muinasjuturaamatutes kohtab lisaks Lumivalgekesele nime Lumivalguke. Paljud kurjustavad selle peale teadjalt, et õige on üksnes esimene, mis kätkeb võrdlust „valge kui…

Polüglotte, paljusid keeli valdavaid isikuid, on ikka ümbritsenud eriline aura. Nad on imetabase ande ja töövõimega haruldused, triksterid,…

Prantsuse keeles on ilus sõna souvenir ‘mäletama, meenutama’, teise tähendusega ‘mälestus, suveniir’. Saksa keele vahendusel on sellest tulnud ka eesti „suveniir“. Teatavasti…

Loetavussidekriips, mida vahel nimetatakse ka selgussidekriipsuks, on, nagu nimigi reedab, selline kirjavahemärk, mis aitab teha teatavaid keelendeid paremini loetavaks – silmale…

Eesti rahvalauludes korduvad ikka ja jälle mingi erilise tähenduseta või siis üsna hägusa tähendusega helletuste moodi sõnad: „alleaa“, „kadriko“, „kaske“, „leelo“ ja nii…

Säärane pealkiri võib nii mõnelegi omajagu krüptiline tunduda, aga see, kellel on silma keeleliste…

Tänavu möödub sada kakskümmend viis aastat Eesti esimesest filminäitamisest – 1896. aasta 4. oktoobril said tallinlased praeguses Suurgildi, toonases Börsihoones viiekümne kopika…

Just nagu š, leiutas ka ž-tähe tšehhi usumees ja filosoof Jan Hus 15. sajandil. Ja just nagu š, tuli…

„Ohjeldama“ ja „ohjama“ on kaks sõna, mis võivad oma sarnase häälikulise koostise tõttu tihti segi minna – enamasti niipidi, et lühem ja suupärasem…

„Keelekaste“ tähelood algasid ligi kaks aastat tagasi a-ga, ja siis oli muu hulgas juttu sellest, kuidas a märgib…

Eesti- ehk rannarootslased, omanimetusega aibofolke ‘rannarahvas’, elasid teatavasti Lääne- ja Loode-Eesti saartel ja rannaaladel ning oli kõvad kalamehed. Niisiis ei ole sugugi…

Mida on ühist väikesel käekotil ja lehma võrkmaol? Nojah, laias laastus on nii üks kui ka teine õõnes kotjas mahuti; ühte saab…

Kes mäletab lugu „O olemisest eesti keeles“ (Õpetajate Leht, 13. märts 2020), mäletab vahest ka seda, et kuigi eesti keele…

Kool sai otsa ja soe suvi jõudis kätte – mis nüüd viga rulatada! Õige varsti, 21. juunil, kui algab astronoomiline suvi, on ka…