slaider
-
Kas Põhja-Tallinna koolivõrku tõmmatakse koomale liiga vara?
Tallinna Avatud Kooli jaoks renoveeritakse endine Karjamaa Põhikooli hoone aadressil Karjamaa 18.Foto: Mihkel Maripuu, Postimees / Scanpix BalticsLoe edasi: Kas Põhja-Tallinna koolivõrku tõmmatakse koomale liiga vara?Tallinna linnavalitsuse otsus kujundada ümber Põhja-Tallinna koolivõrk on tekitanud küsimuse, kas tegu on vältimatu korrastamisega või sammuga, mis võib üha suureneva elanike arvuga linnaosas hiljem kätte maksta. Kuidas mõjutavad muudatused…
-
Tiit Tammaru: haridus kui sotsiaalne lift ei vii Eestis kõiki lapsi võrdselt üles
Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ütleb, et kõige olulisem ebavõrdsuse allikas on seotud sissetulekute erinevusega.Foto: Siim Lõvi, ERRLoe edasi: Tiit Tammaru: haridus kui sotsiaalne lift ei vii Eestis kõiki lapsi võrdselt ülesIntervjuus räägib ta, miks hariduslik ebavõrdsus sünnib sageli mitte maakondade, vaid koolide ja klasside sees, kuidas kooli õppekeel kujundab vene emakeelega noorte tulevikku ning miks peaks eestikeelsele õppele ülemineku järel…
-
Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Anu Lamp: „Kui olukord muutub kriitiliseks, ilmub kusagilt uus Jakob Hurt!“
Anu Lamp.Foto: Ken Mürk / ScanpixLoe edasi: Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Anu Lamp: „Kui olukord muutub kriitiliseks, ilmub kusagilt uus Jakob Hurt!“Tõtt-öelda ma veidi pabistasin enne nii keeletundliku inimesega vestlemist. Programmeerisin ennast: räägi nüüd nii, nagu oleksid otse-eetris. Kui palju te tegelikult vestluspartneri keelekasutust jälgite? Ikka jälgin. Just seetõttu, et ma…
-
KAHEKÕNE ⟩ Olud me ümber on erinevad, aga sihid silme ees on samad
Koolijuhid Irene ja Jüri Käosaar peavad enda tugevuseks seda, et nad toetavad üksteist perekonnas väga. „Oleme väga lähedased. Me küll ei helista üksteisele iga päev ega saa iga nädal kokku. Aga tean, et mul on seljatagune. See tunne on vahel olulisem,“ ütleb Irene Käosaar.Foto: Sirje PärismaaLoe edasi: KAHEKÕNE ⟩ Olud me ümber on erinevad, aga sihid silme ees on samadIrene Käosaar • Alates 2022. a Narva eesti gümnaasiumi, Narva eesti põhikooli ja Narva vanalinna põhikooli direktor. • Varem olnud integratsiooni sihtasutuse juhataja, HTM-i osakonnajuhataja, • integratsiooni sihtasutuse keelekümbluskeskuse juhataja,…
-
Kultuuriminister Heidy Purga: Leiame pool miljonit, et lapsed saaksid jätkuvalt teatris ja muuseumis käia
Foto: Kairit Leibold / ScanpixLoe edasi: Kultuuriminister Heidy Purga: Leiame pool miljonit, et lapsed saaksid jätkuvalt teatris ja muuseumis käiaHaridusministeerium saatis hiljuti koolidele juhised, mille kohaselt lapsevanematelt õppekäikude jaoks enam raha koguda ei tohi. Millised võivad olla selliste suuniste tagajärjed? Kultuurivaldkonna esindajana pean olukorda, kuhu praeguseks oleme jõudnud, äärmiselt…
-
Urmas Lennuki „Väikevend ja Karlsson katuselt“ jagab lastele headust
Karlssoni (Margus Grosnõi) tegelaskuju võib osale lugejatest/vaatajatest näida lõbus vigurivänt, teistele pahatahtlik kiusupunn.Foto: Kalev LilleorgLoe edasi: Urmas Lennuki „Väikevend ja Karlsson katuselt“ jagab lastele headust„Väikevend ja Karlsson katuselt“ • Autor Astrid Lindgren. • Tõlkija Vladimir Beekman. • Dramatiseeringu autor Wimberg. • Lavastaja Urmas Lennuk. • Kunstnik Kristjan Suits. • Muusikaline kujundaja Imre Õunapuu. • Valguskujundaja…
-
Unistuste elust kiratsemiseni: doktorite mitmekesised karjääriteed
Tartu ülikooli doktoreid promoveeritakse traditsiooniliselt ülikooli aastapäeva aktusel. Värskeid doktoreid ootavad üpris erinevad võimalused ja ülesanded. Pilt pärineb 1. detsembrist 2025.Foto: Andres Tennus / Tartu ÜlikoolLoe edasi: Unistuste elust kiratsemiseni: doktorite mitmekesised karjääriteedJuba pikemat aega räägitakse Eesti teaduse järelkasvu probleemist. Doktorantide arv on viimase tosina aasta jooksul ligi 20% võrra kahanenud (2014/2015. õa õppis Eesti ülikoolides 2903 doktoranti, käesoleval õppeaastal 2491 – R.S.)…
-
Eneli Kindsiko: “Esitame rohkem küsimusi ja mõtleme mõtted lõpuni. Siis läheb ka hariduselu paremaks”
„Olen pärast COVID-i aega oma õpetamist palju muutnud,“ ütleb Tartu ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko. „Olen läinud sokraatilise stiili juurde, arutleme palju. Olen nüüd ka ise klassiruumis õpilane ja tulen sealt iga kord tagasi targemana. Õpin tudengite käest palju. See ongi ideaalne.“Foto: Sirje PärismaaLoe edasi: Eneli Kindsiko: “Esitame rohkem küsimusi ja mõtleme mõtted lõpuni. Siis läheb ka hariduselu paremaks”Oleme aastaid uhked olnud Eesti laste akadeemiliste tulemuste üle PISA testis, kuid tagaplaanile on jäänud õpilaste ja õpetajate heaolu ning süvenev hariduslik ebavõrdsus. „Näen juba aastaid, et õpetajad ja õpilased…
-
Lahkunud on teenekas matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo
Agu Ojasoo.Foto: Raivo JuurakLoe edasi: Lahkunud on teenekas matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo18. veebruaril lahkus 80-aastaselt meie seast teenekas matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo. Oma õpetajateekonda Maardu keskkoolis alustanud Ojasoo tegi matemaatikaõpetajana ringi peale tervele Mandri-Eestile, õpetades lisaks kuulsatele pealinna ja selle ümbruses asuvatele…
-
„Meie Erika“ režissöör German Golub: oleme väike riik, aga see ei tähenda, et me ei saa head asja teha
Võtted Pirita velodroomil 2024. aasta augustis. German Golub juhendamas Karolin Jüriset, kes tegi filmi tarbeks mitu aastat väga palju trenni.Foto: Rasmus Rebase, Postimees / ScanpixLoe edasi: „Meie Erika“ režissöör German Golub: oleme väike riik, aga see ei tähenda, et me ei saa head asja tehaKui ühe noore režissööri esimene täispikk mängufilm on rahvuskangelase portree, siis võib öelda, et samm on julge ja ambitsioonist puudu ei ole. Balti filmi- ja meediakoolis (BFM) Peeter Simmi juhendamisel…
-
Mõnikord vajab vene laps tunnis tellinguid
„Lapsed võtavad sageli üle vanemate hoiakud. Mida paremini koolis ja kodus eesti keelde suhtutakse, seda parem. See toetab keeleõpet,“ ütleb Virve-Anneli Vihman.Foto: Sirje PärismaaLoe edasi: Mõnikord vajab vene laps tunnis tellinguid„Mitmekeelsus on suur osa minust,“ lausub Virve-Anneli Vihman, kelle lapsepõlvekodus räägiti eesti keeles, kuigi ümberringi kõlas vaid inglise keel. Vihmani isa oli eestlane, aga ema ameeriklanna, kes õppis täiskasvanuna ära…
-
Teismeline soovib end vaktsineerida? Ema ei luba, ministeerium küll
Illustratsioon: VecteezyLoe edasi: Teismeline soovib end vaktsineerida? Ema ei luba, ministeerium küllVaktsiinid, mida riikliku vaktsineerimiskava alusel teeb kooliõde: • 12–18 aastat – inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin tüdrukutele ja poistele, • 13 aastat – leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiin (teine doos), • 15–17 aastat – difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa)…
-
Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?
Foto: Aldo Luud / ÕhtulehtLoe edasi: Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?Koduõppel olevad lapsed Kokku õpilasi Vanema soovil Tervislikel põhjustel 2023 171 217 802 (0,47%) 130 (0,08%) 2024 171 026 842 (0,49%) 155 (0,09%) 2025 171 436 858 (0,50%) 159 (0,09%)…
-
Haridus ühiskonna peeglis: ebavõrdsus süveneb ja andmed seisavad kasutamata
Eneli Kindsiko sõnul teavad kõik, mida kool peaks veel tegema, kuid vähesed julgevad küsida, mida kool ei peaks enam tegema.Foto: Merje Meisalu / Riigikogu kantseleiLoe edasi: Haridus ühiskonna peeglis: ebavõrdsus süveneb ja andmed seisavad kasutamataAruande peatoimetaja ja Tartu ülikooli kvalitatiivuuringute kaasprofessori Eneli Kindsiko sõnul on Eesti haridus edulugu. „Paikneme inimarengu indeksis kõrgel kohal, Eesti õpilased on PISA tippsooritajate seas ning meie alusharidus on paljudele…
-
Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hilja
Victoria Riisenberg.Foto: erakoguLoe edasi: Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hiljaIntervjuu avab, kus kooli, pere ja omavalitsuse koostöö kõige sagedamini katkeb ning mis aitaks lapsel säilitada sideme kooliga ka siis, kui vaimse tervise või sotsiaalsed teenused pole talle kohe kättesaadavad.…
-
Mida teha, kui laps kaob koolist?
Illustratsioon: VecteezyLoe edasi: Mida teha, kui laps kaob koolist?Eelmisel talvel tehtud riikliku rahuloluküsitluse kohaselt jääb sagedasti põhjuseta puudujate osatähtsus kaheksandas ja üheteistkümnendas klassis seitsme protsendi kanti. Küsisime õpetajalt, tugispetsialistilt, lastekaitse ja omavalitsuste esindajatelt ning ministeeriumilt, millal muutub puudumine…
-
25 000 tudengiealist noort elab välismaal. Kuidas nad koju meelitada?
Kalmar Kurs: „Paraku on vähe teadvustatud, et meil on välismaal nii palju eesti noori.“Foto: Sirje PärismaaLoe edasi: 25 000 tudengiealist noort elab välismaal. Kuidas nad koju meelitada?Eesti kõrgkoolides õpib praegu 3879 välistudengit 119 riigist (8,2% tudengkonnast). Kui vahepeal mujalt õppima asunute arv langes, siis nüüd on huvilisi taas rohkem. Rahvusvahelistumine on pikalt olnud kõrgkoolide siht, aga…
-
Koolitaja Brit Mesipuu: „Kui laps tahab saada tiktokkeriks, ära tee tema unistusi maha!“
Illustratsioon: VecteezyLoe edasi: Koolitaja Brit Mesipuu: „Kui laps tahab saada tiktokkeriks, ära tee tema unistusi maha!“Isegi lasteaialapsed puhkevad südamest naerma, kui näevad numbrikombinatsiooni 6-7, enamik täiskasvanuid satub seepeale kimbatusse ega mõista midagi. Kas me elame eri planeetidel? Kui lasteaialapsed puhkevad numbrikombinatsiooni 6-7 peale südamest naerma,…
-
Toevajadusega noor lõpetab kutsekooli. Tegelikud probleemid siis alles algavad
Taavi Meinberg (paremal) ja Tom Rüütel on näited sellest, et puue ei takista edukat tööelu. Annika Loit töötab puidutööstusettevõttes Thermory, kus erivajadusega inimestele erialast tööd pakutakse.Foto: Rene RiisaluLoe edasi: Toevajadusega noor lõpetab kutsekooli. Tegelikud probleemid siis alles algavad“Erivajadusega inimesed on justkui lendoravad – nunnud küll, aga keegi ei taha neid oma metsa. Kristjan Jõekalda „Erivajadusega inimesed on justkui lendoravad – nunnud küll, aga keegi ei taha neid oma metsa,“…
-
Õpilaskonverents – harjutus iseseisvaks eluks
Vestlusringi peeti Lilleküla gümnaasiumi õpilaskonverentsil esmakordselt.Foto: Karli SaulLoe edasi: Õpilaskonverents – harjutus iseseisvaks eluksJaanuari eelviimasel nädalal pidasid õpilaskonverentsi kogunisti kaks Tallinna kooli: Pirita majandusgümnaasium ja Lilleküla gümnaasium. Mõlemas koolis astus õpilaste ette tuntud ja tunnustatud inimesi. Pirita majandusgümnaasiumis, kus keskenduti tehisintellekti mõjule meediamaastikul,…
