Arvamus
-
Laste pealt kokkuhoidmine maksab kätte
Pinev olukord Tapa erikoolis kestab. Eelmises Õpetajate Lehes tõi haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu koordinaator Jürgen Rakaselg Tapa kasvandike mässu peamise põhjusena välja kooli vildakavõitu töökorralduse ja töötajate puuduliku juhendamise. Praeguseks on erikooli direktorile tehtud ettepanek kohalt tagasi astuda. Justiitsminister Hanno Pevkurit tsiteerides peab esimese hooga panustama erikoolide renoveerimisse, sest aegunud arhitektuurilahendus soosib vägivalda ja korratusi.
Arvata võib, et remont ega…
4 minutit1 kommentaar -
Korrigeeritud ainekavad toetavad õpetajat
Ainekavade ülekoormatuse ning õppekavade heade mõtete tundi mitte jõudmise probleemi on nii avalikult kui ka eraviisiliselt tõstatanud õpetajad, lapsevanemad ja ka koolijuhid. Et töö probleemi lahendamiseks käib, sellele viitas ka minister Jaak Aaviksoo oma artiklis „Kuidas läheb Huvitaval Koolil?” (ÕpL 07.02).
Meie põhikooli aineõpetuse põhimõtete vastu on huvi tuntud mujalgi maailmas. Samas on õpetajateni jõudnud põhimõtted poolikult ning ka…
6 minutit -
Ole parim selles, mida teed!
Jättes kõrvale väikese palga ja sellest tuleneva vähese prestiiži, on õpetajaamet imeline. Sa ei pea palehigis töötama mõne kõhuka ärimehe taskute täitmiseks, sinu töö on maailma parandada, muuta see paremaks paigaks.
Tegemist on osaliselt heategevusega, sinu kätes on meie laste tulevik. Pedagoogi ülesanne on suunata elu alustavad noored õigele teele, andes neile kaasa heaks eluks vajalikud õpetussõnad. Vastutus on suur – tänapäeva…
3 minutit -
Klassideta kool ja mänguline õpe
Kui küsida lastelt, mis teeb kooli huvitavaks, vastavad nad: „Sõbrad, vahelduvad tegevused ja mängud.” Seega teeb kooli huvitavaks võimalus võimalikult palju omavahel suhelda, mängida, tegutseda, luua, konstrueerida, lahendada, kogemusi omandada ja selle kaudu õppida.
Ainekeskne lähenemine on loonud tinglikud barjäärid, mille tulemusena on raske märgata ainetevahelisi seoseid. Loova kooli ülesanne võiks olla ühendada eri ainete sisu, muutes õppimise põnevaks otsimismänguks kogemuste…
2 minutit -
Siin- või sealpool piiri?
Eelmisel nädalal kirjutas Virve Liivanõmm murest tänapäevase riigi ja noorte perede pärast. Kuigi ea poolest lahutab meid Virvega hulk aastakümneid, on meie hirm ja hingevalu oma rahva pärast üsna samasugune. Just nii, nagu on küllap ka meie vahepealsete aastakäikude kolleegidel. Isegi kui me seda üksteisele alati öelda ei oska.
Kui Eesti taas iseseisvus ja kaugelt koju igatsenud siia jõudsid, räägiti palju nende…
5 minutit -
„Kaugelt tervisi saadan ma sul”
Pealkirjaks valitud rida nüüd jälle populaarsest laulust osutab suurtele distantsidele ruumis ja ajas peagi saja-aastaseks saava Eesti riigi loos, mis on ju meie enda elu lood.
See oli Läänemaal, ühel hommikupoolikul tulid nad hulgakesi koju sisse. Prisked hallides villastes jopedes mehed, kaasas nii suured hundikoerad, et isegi põrandal istudes olid nad vaevu kolmeaastasest tüdrukust kõrgemad. Tüdruk haaras oma valge kassipoja, pakkus…
4 minutit -
Kooli teeb huvitavaks tark klassiruum
Kool on huvitav siis, kui õppimine ja õpetamine muutub senisest enam personaliseerituks. See tähendab, et iga õpilane saab just talle vajalikud ülesanded ja toe ning iga õpetaja saab juhiseid, mis võimaldavad tal õpilasi paremini toetada. Selline tulevik on võimalik „targas klassiruumis”, mille ideestik praegu teadusmaailmas kiirelt huviorbiiti liigub.
Targa klassiruumi (smart classroom) kontseptsioonist lähtuvalt integreeritakse selles nutikalt ja paindlikult tehnoloogialahendused,…
2 minutit -
Aga muusikaõpetus ju rokibki!
Valdavalt meie noortele muusikatunnid meeldivad.
Viimastel nädalatel on üldhariduskooli muusikaõpetus pälvinud suurt tähelepanu. Teema algatas Tõnn Sarv artikliga „Muusikaõpetus võiks rokkida” (ÕpL 24.01), millele vastas 31. jaanuari lehes muusikaajakirjanik Leelo Kõlar. 30. jaanuaril ilmus siinse teksti autorilt artikkel samal teemal Postimehes.
Täiskasvanute arvamus meie muusikaõpetuse kohta on seega ilmselt piisavalt kõlanud. Ent missuguse hinnangu annavad muusikatundidele õpilased? Oma arvamust avaldavad Tallinna Nõmme…
5 minutit -
Kaunimini, paluks!
Möödunud nädalal tehti pidulikult teatavaks, mäherdused isendid mineva aasta raamatusaagist ametlikult ja otsustavalt kõige kaunimateks arvati. Eks ta mõnes mõttes peeglike-peeglike-seina-peal-ettevõtmine on, sest maitseid on mitmeid, nagu teada. Ent nii olulikus asjas nagu paberraamatutele kuju andmine, on siiski piisavalt küllaltki objektiivseid kriteeriume, milliste alusel otsusi teha – ja see on kohati päris põnev mäng. Läinud aastal asjaarmastajana asjaomases žüriis osalenuna võin seda…
4 minutit -
Huvitav kool ja õpetaja koolirõõm
Heatujuline ja paindliku suhtumisega õpetaja on koolirõõmu üks võtmetegureid.
Algatusega Huvitav Kool tehakse tänuväärset tööd, et muuta õpilaste jaoks nii kool ise kui seal õpitav n-ö söödavamaks. Me pole veel valmis järgima Põhjamaade eeskuju, kus õpilased saavad ise valida nii õppeteema kui ka -meetodid. Eesti kool on läbi aegade olnud pigem drillikool, kus õpetaja õpetab ja lapsed õpivad (pähe). Meil…
4 minutit -
Kes ütleks vähemalt hea sõna…
7. veebruaril ilmus Õpetajate Lehes Raivo Juuraku artikkel „Kes ütleks vähemalt hea sõna tehtud töö eest?”, mis käsitles Tallinna koolide võimalikku tulevast ühinemist. Artiklis toob autor kenasti välja väiksemate ja suuremate liidetavate koolide murekohti, sealhulgas Tallinna Ranniku gümnaasiumi kolleegide südamevalu, mis saab liitumise korral keelekümblusklassidest.
Mind ajendas aga kirjutama artiklis esitatud küsimus: „. . . . miks peaks Ehte gümnaasium olema huvitatud oma õpilastele…
2 minutit -
Noorsootöö ja kaasav haridus noorte riskide ennetusena
Käesoleval ajal peetakse avalikke debatte selle üle, et õpilastel puudub õpimotivatsioon ning kool ei ole huvitav. Huvitava kooli üks tunnusjooni on kindlasti kaasamine ja seda kõige laiemas mõttes. Kaasavast haridusest rääkides seostame selle eelkõige puuetega ja raskete hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamisega tavakooli tavaklassi. Tegelikult on sellel mõistel hoopiski laiaulatuslikum tähendus.
Kaasamine on pidev protsess, kus koolid, kohalikud…
4 minutit -
Õpilased õpetama!
Raske ja aeganõudev on jõuda kokkuleppele, kas koolisüsteem vajab reforme või stabiilsust, millised peaksid olema õppekavad jne. Kas ei oleks siis lihtsam alustada mingist ühest ja kindlast asjast? Minu ettepanek on just selline: anname õpilastele võimaluse õppimisprotsessi kujundada. Eesti vajab ju inimesi, kes oskaksid mõelda, julgeksid otsustada ja tahaksid teha. Alustada saame juba koolist.
Lastele meeldib õppida ja uut teada saada, paljudele aga…
3 minutit -
Kuidas läheb Huvitaval Koolil?
Viis ja pool kuud tagasi, uue õppeaasta alguse eel, küsisin Õpetajate Lehe vahendusel, kas Eesti kool on huvitav. Küsimus leidis arvukalt kaasamõtlejaid, mis andis märku tõsiasjast, et Eesti kooli tuleviku üle arutledes on see igati asjakohane, võib-olla isegi keskne küsimus. Artiklist ajendatult lõi ministeerium algatuse Huvitav Kool, mis koondab enda alla tegevuse ja inimesi, keda ühendab soov muuta meie kool…
5 minutit -
Huvitav vahetund
Avalikus debatis kõlab palju häid ideid kooli huvitavamaks tegemiseks. Paljusid neist tasub rakendada. Minult üks mõte, mida ma pole mujal kohanud. See puudutab vahetundide korraldust.
Ma ei pea vist ühelegi haridusinimesele kirjeldama tavalist koolivahetundi: kõrvulukustav lärm, tormlemine ja tõuklemine koridorides, vanema klassi poisid plangu taga tegelemas kes-teab-millega. Minule tundus omal ajal, et vahetunnid on mõeldud klassi tuulutamiseks, teise klassiruumi minemiseks ja koolikotist uue tunni…
2 minutit -
Lapsed ja koolide liitmine
Tallinna linna koolide liitmise-lahutamise kohta tulnud info on vastuokslik, põhjendusteta ning pole ka leidnud ühtegi sisulist argumenti, mida õigupoolest loodetakse paremaks muuta. Viited seadusemuudatusele ei vasta tõele, sest riigikogu seadust muutnud pole. Tallinnas on ühtedesse koolidesse suur tung, teistes jälle tühjemaid klasse, osa koole asub seal, kus on lapsi vähemaks jäänud, teisal on koolikohti puudu – oletatavasti on klasside ebaühtlane komplekteeritus…
4 minutit -
Ei saa mitte vaiki olla
Tutvunud hiljaaegu meedia vahendusel (Mirje Mändla, „Paindlikkust ja konkurentsi”, Sirp; Kadri Malm, „Uued tuuled Muusikakoolide Liidus”, Muusika; Tõnn Sarv, „Muusikaõpetus võiks rokkida”, ÕpL) toimunud mõttevahetustega muusikahariduse üle seoses muusikakoolide liidule uue juhatuse valimisega, lõi minu kõrvade vahel põlema märgutuluke.
Kuna ühest küljest käib jutt muusikaõpetusest üldhariduskoolides, teisalt aga muusikakoolides, võiks arvata, et pilt on erinev. Kui aga vaadata laiemalt, puudutab jutt muusikaõpetusest (kui…
5 minutit -
Hariduslikest erivajadustest: mõistetest, statistikast ja tulevikusuundumustest
Sõnapaar „hariduslik erivajadus” on muutunud igapäevase keelekasutuse osaks ja ka rahvusvaheliselt omamoodi ametlikuks terminiks, mida kiputakse erinevalt tõlgendama. Eri riikides käsitletakse mõistet erinevalt. Üldine tendents on aga, et kui veel kümmekond aastat tagasi seostusid sellega eelkõige puuded, siis nüüd mõeldakse hariduslike erivajadustega õpilaste all kõiki, kel ühel või teisel põhjusel on oht…
5 minutit -
Õppimine lahkab päriselu probleeme
Huvitav kool ei eelda tunnist tundi ja päevast päeva mängimist ega ole seotud õpetajate tolategemisega. Minu jaoks on huvitav õppimine tähenduslik, terviklik ja sisaldab reaalsete probleemide lahendamist.
Et teha õppimine huvitavaks, ei ole vaja muuta väärtusi ning pädevusi riiklikes õppekavades, vaid kujundada põhikooliastmes õppimine vajadus- ja projektipõhiseks. Vajaduspõhise õppe all pean silmas järgmist.
• 1.–5. klassis keskendutakse õpilaste baasteadmiste, -hoiakute, -väärtuste…
2 minutit -
Mis on haridusuuenduste koostööpildil valesti?
Hariduselus podiseb. Vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Õieti ei tea praegu veel täpselt, milline see uus viis olema peaks. Kas viime õppe tahvelarvutitesse või laseme lastel hoopis leiutajatena maailma avastada? Igal inimesel on oma seisukoht ja ideid on õhus palju.
Uuringud on öelnud, et 21. sajandi globaliseeruvas, kiiresti aina keerulisemaks muutuvas maailmas on inimestel vaja…
4 minutit