Õppeaasta pikendamine näib olevat vaid aja küsimus
Suvevaheajale vastu minnes kerkib taas küsimus, kui pikk peaks see olema. Õpetajate ja lapsevanemate arvamused on…
Kaasav haridus õpetaja pilgu läbi. Otse ja ausalt
Kaasava hariduse rakendamisel omistatakse väga suur roll õpetaja füüsilisele ja vaimsele võimekusele, professionaalsetele pädevustele, isikuomadustele, kvalifikatsioonile ning…
Vabatahtlik sunniviisiline lisatöö röövib õpetajalt vaba aja
„Ise ju teadsite, mis eriala valisite!“ on argument, millega pareeritakse näiteks emakeele- või matemaatikaõpetaja kurtmist,…
Aitame gümnaasiumi kutsekoolile järele – õpime 175 koolipäeva asemel 200
Paljudes riikides on kooliaasta pikem kui meil. Soomes ja Hollandis on õppepäevi…
Eesti hariduse suurim probleem on kaootiline ja iganenud töökorraldus
Eesti kool ei vaja uut mudelit, vaid õpetajate töökoormuse revisjoni ja tõsist auditit, et…
Ka õpetaja on inimene. Või kas ikka on?
„Reede!“ hõiskab suur osa tööinimestest kontoris, sotsiaalmeedias või mõtteis, kui ihaldatud nädalavahetus viimaks käeulatuses on. „Vaheaeg!“ hõiskavad lapsed ja…
Kella üheksaks kooli. Mudilastele ja gümnasistidele ühe mõõdupuuga
Ehkki uuest õppeaastast kohustab määrus koole alustama päeva kella üheksast, ei plaani sugugi…
Põhikoolis tulevad esimesena e-eksamid kahes aines
Järgmisest õppeaastast lähevad põhikoolis e-vormi inglise keele valikeksam ja eesti keele kui teise keele eksam. Tänavuste e-katseeksamite,…
Olgu lõbus meie kool, olgu huvitavad meie tunnid, olgu motiveerivad me õpetajad!
Kunagi viiendikke õpetades tegin terve aasta üksnes n-ö huvitavaid tunde. Tulemus: aasta…
Koolipäeva algus ja vaimne tervis
Seni ettepanekut õigustanud ministeeriumitöötajad on ka ise mõistnud, et läks veidi viltu, sest on lubatud, et tundide algusaegasid kontrollima ei…
Eripedagoogilised pädevused
Mida peavad oskama HEV-lastega töötavad õpetajad? Kui 2017.–2025. aastani kehtinud õpetaja kutsestandard sisaldas ka selgitusi hariduslike erivajadustega õppija toetamise kohta, siis…
Alusharidusseadus – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Uue alusharidusseaduse sisuline suund on õige, kuid kohalikes omavalitsustes on seadust rakendatud ebaühtlaselt ja konarlikult, selgus…
Pika koolitunni võlu ja valu läbi aineõpetaja silmade
Viimsi kool alustas 2025/2026. õppeaastat suurte muudatuste lainel: laste koolipäev algab kell 9 ja koolitunnid kestvad…
Solvav video levib minutitega, abi liigub aeglaselt
Õpetajate alandamine kolib TikTokki, kooli käed jäävad selle vastu lühikeseks. Kohtla-Järve Järve kooli direktor Madli Sarv juhib…
Õpilased ei hakka rääkima, kui neil pole midagi öelda
Mitte sõnavara ega fraasid, vaid tähenduslik suhtlus paneb õppija eesti keelt kasutama. Õpetaja roll on luua…
Hinne ei ütle, mida laps tegelikult teab ja oskab
HTM plaanib alates 2035. aastast minna algklassides üle ühtsele sõnalisele hindamisele. Mõte on vallandanud avalikkuses kirgliku debati,…
Üleriigilise karjäärimudeli toetuseks, häbenemata
Karjäärimudel vähendab tõenäosust, et kutsemeisterliku õpetaja ainus võimalus oma töötingimusi parandada on vahetada töökohta. Kui valida üleriigilise…
Minu õpetajad teadsid, mida üks inimlaps koolilt vajab
Minu lapsepõlves, 1980-ndate koolis õpilastele antud ülesanded polnud pea kunagi „lahedad“, „mängulised“ ja „kaasa mõtlema kutsuvad“,…
Eesti õpilased õpivad hinnete, mitte huvi pärast
Eesti haridussüsteem näeb paberil välja tugev ja toimiv. Elus loob aga meie kool pingeid, mida ametlikud näitajad…
Ukraina ja vene lapsi uurinud professor: eesti keelt oskamata peaks Eestis olema võimalikult ebamugav
Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus…
Karl Erik Kirss: õppekoormuse probleemi lahendamist ei saa enam edasi lükata
Eesti õpilasesinduste liidu esimees Karl Erik Kirss ütleb, et õpilaste jaoks on…
Majandusjuhataja roll lasteaias vajab rohkem selgust ja tuge
Lasteaia majandusjuhataja töö ei paista eriti välja, aga sellest sõltub väga palju. Kui maja toimib,…
Logopeed – võrdsete võimaluste looja
Oluline on, et inimene saaks ennast teostada ega peaks tundma oma eripära või vajalike kohanduste pärast häbi. Kohandused hariduses…
Heido Vitsur: oleme kasvatanud end individualistideks, mitte kodanikeks
Ühiskonna arengut pikalt jälginud majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul ei piisa Eesti hariduse tugevuse mõistmiseks enam…
KÕRVALPILK ⟩ Andres Anvelt: õpetajal pole mõtet klassi ette minna, et seal Youtube’i näidata
Priske lokkispäine krutskivend Andres Anvelt oli kooliajal õpetajate…
Pildikeel aitab lapse keelepaelad valla päästa
Järjest enam tuleb lasteaedadesse hilise kõnearenguga ja ka kõnetuid lapsi. Tartu Pääsupesa lasteaia õpetajad kasutavad suhtlemise toetamiseks…
Filosoofiaõpingute vajalikkusest Eesti koolides
Kui soovime, et Eesti riik säiliks ja areneks, peab filosoofia olema haridussüsteemi osa, mitte marginaalne valikaine. Eesti…
Montessori ei ole imevahend. Ühe õpetaja kogemus Londoni eelkoolist
Iseseisvuse kultus on Montessori pedagoogika selgroog, kuid Londoni akadeemilises ja kiires keskkonnas võtab see…
Haridustehnoloog: õpetamine peab süsteemselt muutuma
Õpetajad on tehisaru kasutamiseks sobiv sihtgrupp. Nad valdavad oma ainet sügavuti ja oskavad hinnata, kas loodud…
Kõnetutest lastest võivad saada kõnelejad, kui abi on varajane ja järjepidev
Väikelapse aju vajab eelkõige päriselu suhtlust – pilkkontakti, häält, liikumist ja ühistegevust. Alla…